MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives . Õpik lk.10-17

1. MUUTUSED ÜHISKONNASMuutusedmajandusestruktuurisjahõives.Õpik lk.10-17 Valve Meesak

2. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k.

3. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas.

4. GLOBALISEERUMINE

5. Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18-19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. • Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.Knox, Marston Human Geography

6. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit.,mis algas finantskriisiga USA-s, tõi kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas)

7. 2.MIDA SEE TÄHENDAB?Maailma on muutunud globaalseks külaks Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus)

8. 2.Millised nähtused aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele? ( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.23. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20)

9. Kultuuriline globaliseerumine – toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad – e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale – itaalia köök, hiina toit, pitsa jne.Keskkonna–alane globaliseerumine – õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle ühe riigi piiride. Sellepärast peavad saaste vähendamiseks koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased.

10. Teadustöö globaliseerumine – teadusuuringud on väga kallid, väikesed uurimisrühmad ei jõua kallist tehnikat osta. Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas.Haridusalane globaliseerumine – noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne.Finantsturgude globaliseerumine – maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites – ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga.

11. 4.Milliste näitajatega võiks mõõta globaliseerumist? • välisinvesteeringute mahuga • eksporditavate ja imporditavate kaupade struktuuriga ja mahuga • rahvusvaheliste ettevõtete arvuga konkreetses riigis • Internetiühenduste ja kasutajate arvuga • Riigi osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides jne.

12. 5.Globaliseerumise positiivsed tagajärjed • rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut • tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel • investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka • rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) • riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud • transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks"

13. 6.Globaliseerumise negatiivsed tagajärjed • rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda • uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia • rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb • vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) • suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel • arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine

14. 7.Globaliseerumise mõju arenenud riikidele + Laieneb turg + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) - Tööpuudus, odavam toota arengumaades - Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) - Kuritegevuse levik, haiguste levik

15. 8.GLOBALISEERUMISE MÕJU ARENGUMAADELE + Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende loodusvarasid - Arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb -Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale - Luuakse keskkonnaohtlikke ettevõtteid - Makstakse vähem - odav tööjõud

16. 9.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks.

18. Enim globaliseerunud riikide esikümme 2007 /http://www.epl.ee/artikkel/404987 • Singapur • Hong Kong • Holland • Šveits • Iirimaa • Taani • USA • Kanada • Jordaania • Eesti