ÕPPIV MAJANDUS

1. ÕPPIV MAJANDUS Slaidide koostamisel on kasutatud ka Marius Kuninga ja Priit Tamme materjale Garri Raagmaa garri@ut.ee 052 78899

2. Kursuse eesmärk • Kursus annab ülevaate evolutsioonilist majandusteooriast, õppiva majanduse kontseptsioonist ja innovatsioonisüsteemidest. • Keskse analüüsi all on kohalikku kultuuri ja ruumis paiknemise mõju arvestav RIS institutsionaalne ülesehitus, toimimine. • Tuuakse näiteid eri maade innovatsioonisüsteemidest ja poliitikatest. • Käsitletakse Eesti innovatsioonisüsteemi arengut alates sõjaeelsest ajast kui regionaalse klastripõhise innovatsioonisüsteemi arengu võimalusi.

3. Põhimõisted • Info, teadmine, tarkus. • Õppiv majandus. • Evolutsiooniline majandusteooria. • Innovatsioon. • Institutsioon ja organisatsioon. • Konkurentsivõime avalikus ja erasektoris. • Innovatsioonisüsteem.

4. Evolutsiooniline majandusteooria. Loov hävitamine. Teadmiste roll ja selle kasv majandusarengus

5. Evolutsioonilise teooria alused - Schumpeter • Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni erisused. • Shumpeteri kapitalismi evolutsioon: • 1) innovatsioon, • 2) kapitalistliku ettevõtte roll, • 3) ajalooline perspektiiv. • Marxi mõju Schumpeterile: innovatsioon (dünamism) ja tehnoloogia.

7. Teised autorid • Innovatsioonide koondumine sektoritesse, Kondratjevi lained. • Dosi tehnoloogiline paradigma. • Nelson & Winter: „Majandusmuutuse evolutsiooniline teooria”. • Tegutsemisreeglid ehk rutiin – geenid, muutus – mutatsioon,

8. The territorial innovation model • 'milieu innovateur‘ & learning region’ • (Ratti 1992,Camagni 1991). • Industrial District, • Bagnasco 1977 • New Industrial Spaces • Storper and Scott 1988 • learning region & Regional Innovation Systems • Cooke, Morgan, Asheim

9. Views of innovation in territorial innovation theory

10. Views of innovation in territorial innovation theory 2

11. Teadusasutuste ja ettevõtete paiknemine Klassikaline (ülal) ja uus uuendusahel

12. Building blocks of the territorial innovation model • Economies of agglomeration. • Endogenous development theory. • Systems of innovation, evolution and learning. • An alternative view to territorial innovation: towards the social region? • Social economy and grassroots mobilisation.

13. Evolutionary economic geography • Entrepreneurship – micro • Industrial dynamics (meso) • Network analysis • Regional growth • Policy and planning

14. Teadmiste teke ja individuaalne õppimine

15. Teadmine tekib • Kogemustest. • Katse-vea meetodil. • Rutiinist. • Teadmiste väärtus enamasti ei vähene nende jagamisel! Küll aga hind. • Uus ja vana teadmine – nende vahekord. • Vana hea kogemus ei unune kiiresti.

16. Teadmise liigid • 1. Teaduslik, ettevõtluslik ja igapäevane tavateadmine. • 2. Teadmine ja territoorium. Teadmine osa ruumist ja kui kultuur. • 3. Teadmiste tekke protsess: sootsiumi ja ruumi roll. Diskursus. • 4. Inimese vaba tahe. Põhjuslikkus ja regulaarsus. • 5. Väljendamatu teadmine ja artikuleeritud teadmine. Latentne tundeline teadmine. • 6. Narratiiv ja hüpertekst, väärtuste ja tunnete loomine.

17. Teadmuskapitali erilisus • Kodeeritav (codified) teadmine. • Kodeerimatu/väljendamatu (tacit) teadmine. • Turg toimib mittemateriaalsete väärtuste ülekandmisel puudulikult: • edasimüümise võimalus, • autoriõiguse probleemid. • Imitatsioonid ja nende vältimine: • Kõrgtehnoloogiline täistsükliline tootmine: R&D, töötajate oskused ja kogemused; • Aja faktor (Briti lord ja ameeriklane), mille raames kujunevad välja infrastruktuurid, oskused, traditsioonid, institutsioonid.

18. Mis on õppimine? • Teadmiste omandamine millele järgneb muutus käitumises. (Senge) • 1.     Learning by doing, using, searching & interacting. • 2.  Teadmised tekkeprotsessis tootmises. Tootja-tarbija õppimine. • 3. Partnerite ja konkurentide vaheline õppimine. • 4. Õppimise piirid. Unustamise (unlearning) tähtsus. Näited elust – kui vana hea kogemus on armas.

19. Innovatsioon. Uuendused, nende leving ja seosed majandusarenguga

20. Mis on innovatsioon? • Innovatsioon ehk majandusuuendus on leiutise, avastuse, uue võiolemasoleva teadmise või ka kontaktiuudne kasutaminevõi„teistmoodi rakendamine“ majanduses

21. Kes on innovaatorid? • Innovaatorid onettevõtjad, kes nii saavutad konkurentsieelise ja tekitavad majanduses arengu

22. Innovatsiooni näiteid • Mustikakasvatus • Canon vs Xerox • Velotakso • www.soomaa.com

23. Innovaatiline miljöö • Grupp tegureid (ettevõtteid ja institutsioone), mis on suhteliselt autonoomsed oma tegevuses ja strateegilistes küsimustes • Spetsiifiline materiaalsete (ettevõtted, infrastruktuurid), mittemateriaalsete (teadmised, know-how) ja institutsionaalsete elementide olemaolu. • Koostööl põhinev kohalike tegurite kaasmõju • Eneseregulatsioon, mis viib õppimisele, ja tegurite võime muuta enda käitumist ja leida uusi lahendusi kui nende konkurentsikeskkond muutub

24. Loov regionaalne miljöö • kõrge oskuste tase • mitmed akadeemilised ja kultuurlised tegevused • hea sise- ja väliskommunikatsioon • laialdane arusaamine puudustest • üldine struktuurne ebastabiilsus, mis sunnib uuendama

25. Innovatsioon • Leiutis, uuendus (innovatsioon) ja nende tekkeprotsess. • Tooteinnovatsioon ja tootmisprotsessi innovatsioon. • Innovatsiooni liigid, nende tekke eeldused.

26. Probleem – innov. väärkäsitlus • Arusaam, et “innovatsioon on läikiv vidin, mis ei maksa vähe” • Eesti innovatsioonipoliitikaon olnud suunatud teaduse ja teadmiste kommertsialiseerimisele ehk kõrgtehnoloogiale või IT-le – tundub elitaarse ja kaugena. NB! tegelikult tuleb ülikoolidest vaid 3-5% innovaatilistest ettevõtetest ja patentidest • Ametnikud ja poliitikud saadad eri moodi aru ja räägivad eri juttu – kordavad kui teatud mantrat • Poliitikal on nõrk kokkupuude reaalse elu,inimeste, ettevõtluse, muu maailma ja ajaloolise kogemusega

27. Protsessiinnovatsioon Tooteinnovatsioon Organisatsiooniline innovatsioon Turundusinnovatsioon Sotsiaalne innovatsioon Innovatsiooni liigid

28. Leving • Innovatsioonide difusiooni (uuenduste levingu) teooria, Hägerstrand ja edasiarendused. • Difusioonilained, tsükkel, uuenemine ja informatsiooniväli.

29. Võimalused difusiooniks • Levinumad uuenduslevingu mudelid, ruumilise difusiooni tüübid ja etapid. • Adaptsiooniprotsess: innovaatorid, mahajääjad ja barjäärid. Riskivalmidus. • Struktuuriline, protsessiline ja kultuuriline komponent uuenduste levingus. • Tehnoinnovatsiooni leving.

30. Majandusuuenduse tasandid • Ettevõte ja selle strateegia • Muuta/muutuda või mitte? • Ettevõtted ja nende koostöö: võrgustikud ja klastrid • Ühistegevused ja teenused • Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS ja triple helix) : • Riik ja omavalitsused • Agentuurid, ettevõtluse tugisüsteem • Üli- ja ametikoolid (kolledžid)

31. Innovatsioonipoliitika? Milline? • Innovatsioonipoliitika eesmärgiks peab olema tingimuste javõimaluste loomine ettevõtjatele investeerimaks kõrgemalisandväärtusega ehk võimalikult suurema konkurentsieelisega tegevustesse • Eestiinnovatsioonisüsteemi kõige olulisemaks nõrkuseks täna on erasektori vähene innovaatiline tegevus – niigi läheb! • Aga ka riigi suutmatus vajalikke poliitikaid defineerida ja rakendada • “Läikiv vidin” vs. uus höövelpink

32. Muutuv ühiskond. Õppivad ettevõtted ja organisatsioonid. Teabeettevõtted, nende juhtimine ja organisatsiooni uuendamine

33. Muutuv ühiskond ja muutuvad vajalikud teadmised • Teadmiste ülekanne. Oraalsest kirjalikuks ja kirjalikust tundeliseks. • Masstootmise ajastust tagasi käsitöötootmisse? • Kasvav tehnoloogiakomponent. Lineaarsest tehnoarengumudelist ahel-, võrgu- ja pööratud mudeliks. • Õppiv majandus.Majanduse teadmismahukamaks muutumine. • Inimkapital. Inimkapital kui investeering.

35. Õppiva majanduse kontseptsioon • Üksikindiviidide õppimisvõime kõige aluseks. • Õppimine, kui uute oskuste ja kompetentsi omandamine, mitte lihtsalt info talletamine. • Õppimine toimub kõikides majandussüsteemi osades. • Õppiv majandus = kõrgtehnoloogiline majandus.

36. Teadmise teke läbi osaluse • Teadmine, mida ei kasutata ei aita. Kui on ka inimesed, kes asjast teavad, on sellest siiski vähe: kui teadjad ei tee midagi, et seda rakendada • Osalus protsessis on sageli määrava tähtsusega, sest innovatsioone ei võeta kasutusse kas siis vanade eelistuste, hindade või olemasoleva rutiini tõttu: lihtsalt ollakse harjunud vanaviisi toimetama • Kui õnnestub muuta rutiiniks innoveerimine, siis on tõenäoliselt enam lootust jätkuraja (path dependency) vältimiseks

37. Nihe isikkapitalile • Meeskonnatöö ja kaizen. • Tööliste osalemise võimalused ja vajadus Jaapani, Ameerika ja Euroopa praktikas. • "Downsizing" ja võrgustumine.

38. Õppiv organisatsioon • Toimib organisatsioonilise õppimise protsessis. • Teabe loomine ja organiseerimine indiviidide poolt. • Baseerub organisatsiooni mälul.

39. Õppiva organisatsiooni omadused (Senge) • Süsteemne mõtlemine. • Inimeste isiklik meisterlikkus. • Mõttemudelid. • Ühise visiooni loomine. • Meeskondlik õppimine.

40. Õppiva organisatsiooni omadused (Bourgoyne ja Boyell) • Strateegia. • Töötajate kaasamine. • Informeerimine. • Kontrollsüsteemid. • Sisemised kliendid. • Tasustamise paindlikkus. • Paindlik struktuur. • Keskkonna jälgimine. • Firmasisene treening. • Õppimist soodustav kliima. • Enesearendamise võimalused kõigile.

41. Õppiva organisatsiooni omadused (Cummings ja Worley) • Lame struktuur. • Hästi toimiv informatsioonisüsteem. • Personalijuhtimissüsteem. • Avatud ja tugev organisatsioonikultuur. • Eestvedamine.

42. Organisatsioonilist õppimist soodustavad... • Erinevad arvamused. • Alternatiivne mõtlemine. • Eksperimenteerimise soodustamine. ...ja takistavad tegurid • Väljakujunenud kaitsvad tavad ja harjumused. • Normid, privileegid ja keelud. • Segane informatsiooni liikumine.

43. Organisatsiooniline mälu • Väljendamatu mälu: • Organisatsioonikultuur, • Mõttemallid, • normid ja väärtused jne. • Väljendatav mälu: • dokumendid, • ekspertsüsteemid jne.

44. Teabeettevõte seestpoolt • Uus ühiskond ettevõtte mikrotasandil. • Postmaterialistlikud väärtushinnangud: teadlikud ja iseteadvad tarbijad-töötajad. • Professionalism ja profid. Proffide tööstiil. • Töötajate liigid. Vabakutselised ja osaajatöötajad.

45. Teabe juhtimine • Teabekapitali ja teabe tootmisprotsess. • Teabe müük. • Teadus- ja arendustöö.

46. Teabeettevõtte juhtimine • Professionaalne juht ja proffide juht. • Juhtide tüübid (Sveiby): • Valitseja • Manager • Proff • Liider • Kuidas ja kas kasvatada teabeettevõtet? • Kuidas luua toimivat struktuuri. • Avaliku sektori teabeettevõtted.

47. Teabeettevõtete tüübid • Teadmisemahukad teenused? • Teadmismahukate teenuste muutumine viimastel aastakümnetel. • Teabeettevõtete tüübid: • Kantselei • Vabrik • Büroo • Professionaalne organisatsioon

48. Institutsioonid regioonis ja riigis. Institutsionaalne (avalik) õppimine

49. Usaldus kui siduvuse alus • Usaldus infoühiskonnas konkurentsitegurina. • Sotsiaalne kapital ja tsiviilühiskond • Õpitud usaldus (Sabel) • Institutsionaalsus ja identiteet teadmiste loomisel ja õppimisel.

50. Ühisasja “ajamine” • Visioon ja selle jagamine. • Ühisasi ja selle tootmine. • Absoluutne õppimine (usk ja religioon - "püha lehm"), selle võimalikkus ja tagajärjed. • Institutsioonilise mitmekesisuse olulisus.