1 / 14

Vahekokkuvõte haridusreformi töörühma tööst ja senistest tulemustest alushariduses

Vahekokkuvõte haridusreformi töörühma tööst ja senistest tulemustest alushariduses. Ülle Riisalu 14.03.2013. Mis on tehtud?. On toimunud 4 töörühma arutelu koosolekut Arutletud on teemadel : H aridusalane koostöö Rapla valla alushariduses.

Download Presentation

Vahekokkuvõte haridusreformi töörühma tööst ja senistest tulemustest alushariduses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Vahekokkuvõte haridusreformi töörühma tööst ja senistest tulemustest alushariduses Ülle Riisalu 14.03.2013

  2. Mis on tehtud? • On toimunud 4 töörühma arutelu koosolekut • Arutletud on teemadel: • Haridusalane koostöö Rapla valla alushariduses. • Haridusalane kättesaadavusRapla valla alushariduses. • Haridusalane kvaliteetRapla valla alushariduses. • Eesmärgid aastani 2017 Rapla valla alushariduses.

  3. Mis iseloomustab tänast koostööd alushariduses? • Senist koostööd iseloomustab regulaarne infovahetus, koostöövõimekad juhid. • Lasteaedade vahel regulaarne koostöö-ühisüritused, ainesektsioonid lasteaiaõpetajatele, direktoritele, muusikaõpetajatele – koos õppimine ja kogemuste vahetamine. • Hea koostöö lasteaedade ja vallavalitsuse vahel ( koostöö haridusnõunikuga)- ühine elektrooniline avalik laste järjekord. • Sellest tulenevalt lasteasutuste rahulolu ja võime hinnata koostööd heaks.

  4. Koostöö valukohad. • Piiratud ressursid ( aeg, raha, vahel ka tahe), suur töökoormus ( 1- 2 rühmaliste lasteaedade juhid) ja ka osaliselt vähene koostöö väärtustamine. • Probleemiks on transport, mis on väga kulukas ja nõuab palju ressursse. • Kooli peetakse tähtsamaks kui lasteaeda. • Ühiseid koolitusi vallasiseselt vähe. • Õpetaja abide kaasatus õppeprotsessi vähene.

  5. Kuidas edasi? Uued väljakutsed koostööks. • Valla lasteasutuste personalile ühiseid koolitused. • Regulaarsed ümarlauad koos vallavalitsusega ja koolidega ( seadusandlus, HEV (hariduslike erivajadustega lapsed, tagasiside koolidelt ja koolide ootuste kaardistamine). • Töövestlused lasteasutuste juhtidega. • Ühisprojektid – , vahendid – liiklusväljakud, õuevahendid jne ( suuremahulised tegevused). • Koostöö eestvedamisse/projektijuhtide motiveerimisse.

  6. Alushariduse kättesaadavus Rapla vallas Hästi • Igas tõmbekeskuses lasteaed. • Perepäevahoiud töötavad. • Alus avati uus rühm, eeloleval õppeaastal avatakse täiendav rühm Kellukese lasteaia juures. • Erilasteaia Pääsupesa olemasolu ja töötamine vallas. • Kvalifitseeritud õpetajad ja lasteaedade hea maine, lastevanemate haridusnõudluse fookuses on head ja tulemuslikud õpetajad ( last soovitakse panna hea ja endale nime teinud õpetaja rühma). • Kohtade puuduse vähendamiseks on rühmades laste arv maksimumini suurendatud.

  7. Alushariduse kättesaadavuse probleemid • Lasteaia kohti ei jätku kõigile soovijatele ( valdavalt sõimeealistele lastele). • Logopeediline ja eripedagoogiline teenindamine ei vasta nõudlusele. • Kodilas ja Kuusikul on vabu kohti, aga logistiliselt ei rahulda vanemate soove. • Õpi- ja kasvukeskkond lasteasutustes väga erinev, suured erinevused õppetingimustes, mis ei vasta sageli seadustest tulenevatele nõuetele. • Tehniliste vahenditega varustatus ebapiisav ( arvutid, kaasaegne kontoritehnika).

  8. Võimalused olukorra paremaks muutmiseks • Uute rühmaruumide ehitamine ja sisustamine ( Kelluke ) - sõimekohtade puudus väheneb. • HEV lastele vajalike tingimustega rühma loomine Alusse - ei pea teenust sisse ostma, võimalik pakkuda teenust ka naabervaldadele. • Tasandusrühmade jätkuv töötamine. • Logopeedide ametikohtade suurendamine - lapsed saavad abi juba lasteaias, hiljem koolis kergem. • Lapsehoiu teenuse rahastamise korra muutmine- kõik saavad toetust, kes ei saa kohta ja kasutavad lapsehoidu. • Kuusiku, Kodila ja Alu saavad uued kaasaegsed tingimused, paraneb füüsiline õpi- ja kasvukeskkond, mis vastab vajadustele ja nõuetele.

  9. Alushariduse kvaliteet Rapla vallas Mis mõjutab kvaliteeti? • Füüsiline õppe- ja kasvukeskkond – ruumid, õppevahendid, sisustus. • Pedagoogid- kvalifikatsioon ja professionaalsus. • Õppekava- omanäolisus, lapsekeskse metoodika kasutamine. • Asutusesisene organisatsiooni kultuur- suhted, väärtused ja hoiakud, koostöö, PR-töö.

  10. Mis on hästi? • Kvalifitseeritud pedagoogide kaader (väga väike osa kvalifikatsioonita). • Kasutusel kaasaegsed õppevahendid, mänguasjad. • Akadeemiline ettevalmistus kooliks hea – lugemine, kirjutamine, arvutamine. • Lastel on tekkinud kooli mineku ajaks õpihuvi. • Õppekavade omanäolisus- Alus muusika, draama. Samuti viljeletakse valla lasteaedades avastusõpet, Hea Alguse metoodikat, Montessori pedagoogikat, ujula kasutamise võimalus Kellukese lasteaias.

  11. Mis teeb muret? • Õpi- ja kasvukeskkond lasteasutustes väga erinev, suured erinevused õppetingimustes, mis ei vasta sageli seadustest tulenevatele nõuetele ja lasteasutuste vajadustele. (Kuusiku, Alu, Kodila). • Tehniliste vahenditega varustatus ebapiisav ( arvutid, kaasaegne kontoritehnika ). • Laste arv rühmades liiga suur, vähene võimalus individuaalseks lähenemiseks. • Logopeediline ja eripedagoogiline teenindamine ei vasta nõudlusele. • Kasvanud on erivajadustega laste ja individuaalset lähenemist vajavate laste osakaal. • Loogilise ja loomingulise mõtlemise arendamine ning laste sotsiaalselt kooliks ettevalmistamine nõuavad rohkem tähelepanu. • Lapsest lähtuvale õpetamise metoodikale, aktiivõppe meetoditele ei pöörata piisavalt tähelepanu. • Lasteasutused genereerivad vähe uusi ideid väljapoole oma asutust. ( asutuste PR-töö).

  12. Millised võimalused on vallas alushariduse kvaliteedi tõstmiseks ja millist kasu need tooksid? • Füüsilise õpi- ja kasvukeskkonna parendamine ja nõuetele vastavaks muutmine. ( Kuusiku, Alu, Kodila). Kaasaegse kontoritehnikaga varustamine. • Logopeedide ametikohtade suurendamine lasteaedades, tugiteenuste pakkumine kõigis lasteaedades. • Personali koolitamine pädevuste tõstmiseks ja meeskonna tööks (õpetajad, õpetaja abid , logopeedid, eripedagoogid). • Täiendkoolituse kaasaegsus, mis tagab õpetaja laia silmaringi, õpetamise kaasaegsuse, õpetajate vahel edasiviiva konkurentsi, mis omakorda tagab lasteaedade atraktiivsuse, mis on nähtav avalikkussuhete abiga. • Suurem tähelepanu kooliks ettevalmistamisel loogilisele ja loomingulisele mõtlemisele, sotsiaalsete oskuste kujundamisele.

  13. Eesmärgid 2017 • Igal lapsel on lasteaiakoht , ka hariduslike erivajadustega lastel, me ei osta enam teenust sisse. • Õpi- ja kasvukeskkond ning tingimused laste arenguks on kaasaegsed, seadustest tulenevatele nõuetele ja lasteasutuste vajadustele vastavad. • Lasteaedades töötavad pedagoogid , tugipersonal, juhid on motiveeritud . ( Palgad on konkurentsi võimelised).

  14. Lõpetuseks Meie peamine ülesanne pole mitte udusesse tulevikku vaadata, vaid tegutseda praegu suunas, mis meile on nähtav. T. Carlyle (1795-1881) Soti-Inglise kirjanik Tänan kuulamast!

More Related