Kas jälle muutused? Miks? Mida? Kuidas?

1. Eesti üldharidus täna, homme, ülehomme20.september 2012TartuIrene Käosaarüldharidusosakonna juhataja

2. Kas jälle muutused?Miks? Mida? Kuidas?

3. Miks? ehk Eesti üldharidus täna

4. Eesti laste osalemine alushariduses

5. Laste ja pedagoogidega seotud andmed • Alushariduses osales 2011/2012.õa-l 75% 1,5-3aastastest lastest ja 94% 4-6aastastest lastest. • Koolieelsetes lasteasutustes töötab 8417 pedagoogi, neist 79% kõrgharidusega. • Koolieelsetes lasteasutustes töötab 6175 õpetajat, rühmas on keskmiselt 11 last ühe rühmaõpetaja ametikoha kohta. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2011/2012. õa andmed.

6. Üldharidussüsteemi põhinäitajad

7. Õpilaste arvu prognoos üldhariduskoolide päevases õppes. *1. klassi õpilaste arvu prognoos ilma väljarändeta. 1. klassi õpilaste tegelik arv jääb tõenäoliselt 13 200 õpilase tasemele. allikas: HTM, Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika (RV 0212) alusel. 7

8. Õpilaste arvu muutus kooliastmeti päevases õppevormis 1995 – 2011, prognoos 2012 – 2017. 8

9. Õppeasutused ja õppurid 2011/12. õa (õppeaasta alguse seisuga): • Algkoolid (klassid 1-6) 68 • Põhikoolid (klassid 1-9) 252 • Gümnaasiumid (klassid 1-12) 220 • Kutseõppeasutused 42 • Kõrgkoolid 33 • 142 983õpilastja 14 263õpetajatüldharidussüsteemis; • 27 046 õpilast ja 2199 õpetajat kutseõppeasutustes; • 67 607 tudengit kõrghariduses;

10. Väljalangevus kooliastmeti (%) 2005/2006 -2010/2011, üldhariduse päevane õppevorm Allikas: EHIS

11. PISA 2009 tulemused • Maailma riikide võrdluses võimenentida, et valdavalosalmeieõpilasteston olemas oskused kõigis kolmes mõõdetud kirjaoskuses (funktsionaalne lugemine, matemaatiline, loodusteaduslik). • Õpilastetulemusedsaavutustasemetiannavadteadmise, et meieharidussüsteem on osanudtoetadavähemvõimekaidõpilasi ja sellesosasolemevastavanäitajagamaailmasvägahealpositsioonil. Riigi arengu seisukohalt on aga oluline, et õpilastel oleks võimekust lahendada ka keerukaid ülesandeid, mis nõuavad loovust, loogilist mõtlemist ja teadmiste rakendamist.

12. PISA 2009 tulemused • Koolide tulemuste varieeruvus näitab õpilaste erinevat ligipääsu kvaliteetse hariduse omandamisele üle Eesti. Meie tugevamate ja nõrgemate koolide õpilaste keskmised tulemused erinevad ligi kaks korda (tugevamad koolid asuvad Tartus, Tallinnas ja saartel). • Koolide tulemused õppekeeleti on jätkuvalt probleemiks. Peame omaks võtma teadmise, et vene õppekeelega koolide tulemuslikkus on oluliselt madalam eesti õppekeelega koolidest. • Õpilaste tulemused sõltuvad soost, funktsionaalses lugemises on tüdrukute tulemused paremad ca ühe õppeaasta jagu, seega on õpilase soost sõltuvalt ebavõrdne lähtealus edasisteks õpinguteks ja valikuteks. • Koolisiseste tulemuste varieeruvus näitab, et õpitulemused kirjaoskuseti võivad ühes koolis olla väga erinevad.

14. Mida ja kuidas? ehk Milline tee valida?

15. Hariduskorralduse kaasajastamine

16. Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset: Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on: • haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; • õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; • põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; • kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; • tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses.

17. Eesmärk: haridusideaalidele vastav kool ja koolivõrk • Õpetajale makstakse väärilist töötasu ja vähendatakse koormust. • Koolidel on suurem otsustusvabadus, mis lähtub kooli ja kogukonna eesmärkidest ning vajadustest. Vähem ülalt tehtud ettekirjutusi, mida täidetakse vaid linnukese tegemise pärast. • Põhikool on kodulähedane ja tugev. • Gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline ja mitmekesine.

18. Vajalikud muudatused • Koolivõrgu korrastamine (üldharidus, HEV-haridus). • Õpetajaameti väärtustamine. • Kodulähedase hea põhihariduse säilitamine. • Valikuterohke ja kvaliteetse gümnaasiumihariduse tagamine igas maakonnas. • Üld- ja kutsehariduse suurem integratsioon ja kutsehariduse rahastamissüsteem.

19. Alushariduse arendus 2012/2013. õa-l • Koolieelse lasteasutuse pedagoogi professionaalse arengu mudeli väljatöötamine; • Süsteemi väljatöötamine lasteasutuses mittekäivate laste nõustamiseks ja nende koolivalmiduse hindamiseks; • Juhendmaterjali väljatöötamine erivajadustega laste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks; • Aktiivõppe meetodite rakendamine koolieelsetes lasteasutustes; • „Kiusamisest vaba lasteaed“ metoodika rakendamine koolieelsetes lasteasutustes; • Uuring eesti keele õppe rakendumisest koolieelsetes lasteasutustes; • Uuring alushariduse kättesaadavusest, kvaliteedist ja rahastamisest.

20. Jätkub üleminek uutele riiklikele õppekavadele • Uutele riiklikele õppekavadele üleminek puudutab kõigi üldhariduskoolide 1.-2. klasse, 4.-5. klasse ja 7.-8. klasse. • Õpetajate ja õpilaste koormust suurendavad praegu ülekoormatud õppekavade ainekavad, mis sageli võimenduvad õppekirjanduses. • Koostatakse metoodilised materjalid, mis on õpetajale toeks ainesisuliste ja pedagoogiliste valikute tegemisel. • Välishindamise süsteem peab toetama õppekavades olulise väärtustamist ja esiletõstmist.

21. Jätkub üleminek uutele riiklikele õppekavadele • Tõhustamaks uute õppekavade rakendumist, on plaanis ümber kujundada õpetajakoolituse põhimõtted – pööratakse tähelepanu õpetajakoolituse kvaliteedi tõstmisele. • Riigile pannakse vastutus tagada õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu ja kättesaadavus ning tagatakse muuhulgas kogu õppekirjanduse materjalide kättesaadavus e-versioonidena.

22. Suurem otsustusvabadus koolipidajatele ja koolidele • Sisehindamise korra kehtestab koolijuht koos koolipidajaga. • Arenguvestluste läbiviimise kord lepitakse kokku koolis. Praegu on see jäigalt kirjas seaduses. • Hoolekogu nõusolekul ja koolijuhi ettepanekul saab koolipidaja luua seadusandlikust normist suuremaid või väiksemaid klasse. • Formaalsete nõuete kõrval tähtsustatakse koolijuhi sisulisi juhtimis- ja pedagoogilisi kompetentse.

23. Põhikool on kodulähedane ja tugev • Kodulähedane ja kvaliteetne põhiharidus on õppimisharjumuse tekkimise osas põhjapaneva tähtsusega. • Gümnaasiumiastme pidamine ei tohi toimuda põhihariduse vahendite arvelt. • Põhi- ja gümnaasiumiharidus on erinevad haridusastmed, mille eesmärgid, funktsionaalsus ja rahastamine on õiguslikult eraldatud.

24. Gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline • Gümnaasiumid peavad kõiki õpilasi võtma vastu samadel alustel. • Keskhariduse kvaliteedi (nii gümnaasiumi- kui kutsehariduse) tagab riik. • Väikse maakonnakeskuse gümnaasiumis peab olema sama palju valikuvõimalusi kui suurlinna gümnaasiumis. • Gümnaasium annab noortele võimaluse saada huvidele ja tugevustele sobivat mitmekesist haridust.

25. Üleminek eestikeelsele aineõppele • Jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele neis koolides, kus õpivad vene õppekeelega põhikoolide lõpetanud. • Eestikeelsele aineõppele ülemineku kohustus puudutab sel aastal 45 gümnaasiumi. • 2012/2013. õppeaastal on kõigil 10. ja 11. klassi astunud noortel kohustus õppida vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust eesti keeles.

26. HEV õpilaste õppekorraldus • Täiendatakse HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsiooni. • HEV õpilaste õppekorraldust toetavate arendustegevuste kavandamine: vajalike diagnostiliste abivahendite ja juhendmaterjalide väljatöötamine, vajamineva personali koolitused, õppenõustamissüsteemi tõhustamine, õppevara väljatöötamine. • Töötatakse välja HEV õpilaste koolivõrgu kava.

27. 12 asja, mida lapsed õpetajalt ootavad Selline suhtumine võiks iseloomustada iga Eesti kooli igapäevatööd! • Tervita mind iga päev! • Naerata! • Pööra mulle tähelepanu! • Fantaseeri/unista koos minuga! • Anna mulle teadmisi ja juhenda, kuidas õppida! • Huvitu minust (küsi, kuidas mul nädalavahetusel läks )! • Anna mulle aega mõelda ja olla! • Ole mu vastu nõudlik! • Lase mul küsida küsimusi! • Kaasa mind! • Märka mind! • Usalda mind! Allikas: http://12most.com/2011/09/06/12-important-children-teachers/

29. Tänan tähelepanu eest!