620 likes | 844 Views
Globaalfüüsika - Kosmos. Mirt Gramann Tartu Observatoorium. Programm. 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine. Meie Galaktika. Galaktika spiraalstrukuur. Maailmapildi muutus 1920. aastatel.
E N D
Globaalfüüsika - Kosmos Mirt Gramann Tartu Observatoorium
Programm 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine
Maailmapildi muutus 1920. aastatel Alles vähem kui sada aastat tagasi arvati, et - Päike on maailma keskpunkt - Meie Galaktika omadusi samastati kogu maailma omadustega 1918 – H. Shapley – kerasparvede jaotus –> Päike ei ole maailma tsentris – Galaktika mõõtmed - 30 kpc 1920 – Shapley – Curtis - Great Debate – udukogude olemus 1925 – Hubble – Andromeda kaugus – peale meie Galaktika on veel tuhandeid teisi. Maailm osutus miljoneid korda suuremaks kui varem meie Galaktika mõõtmeid arvestades arvati.
4. Galaktikad 4.1 Galaktikate omadused 4.2 Aktiivsed galaktikad 4.3 Galaktikate kaugused 4.4 Galaktikate ruumjaotus 4.5 Väga kauged galaktikad
4.1 Galaktikate omadused 1. Morfoloogia 2. Heledus - nõrgad vs heledad 3. Värvus - punased vs sinised Elliptilised punasemad ja spiraalid sinisemad 4. Gaasi sisaldus – gaasi rikkad vs gaasi vaened 5. Tähetekke kiirus - vaikne vs tähetekke pursked 6. Tuumade aktiivsus – normaalne vs aktiivne
Galaktikate morfoloogia Neli põhilist tüüpi: Spiraalsed Varbspiraalsed Kokku: 70% Elliptilised - 22 % Irregulaarsed - 8% Hubble - 1924
Spiraalsed galaktikad - S • Tsentraalne mõhn koos keskel oleva tiheda tuumaga • Ulatuslik halo nõrkadest ja vanadest tähtedest • Lame ketas koos spiraalharudega Jagatud alamklassideks Sa, Sb, Sc – vastavalt tsentraalse mõhna suurusele ja spiraalide keerdumisele
Varbspiraalsed galaktikad - Sb Põhijoontes sarnased tavaliste spiraalidega. Erinevus – tuuma ja spiraale ühendava sirge varda olemasolu, mis sisaldab nii tähti kui ka gaasi ja tolmu.
Elliptilised galaktikad - E Puuduvad spiraalharud ja üldiselt ka ketas Jagatud alamklassideks E0, E1, .., E7, vastavalt elliptilisusele Puudub külm gaas ja tolm. Ulatuslik kuumast (~ 106 K) gaasist koosnev halo.
Elliptilised galaktikad - E Väga erinevate mõõtmete ja tähtede arvuga. Hiidelliptilised (giant ellipticals) - ~ 200 kpc, 1012 tähte Kääbuselliptilised - ~ 1kpc, 106 tähte Kääbuseid oluliselt rohkem: 10: 1
Lentikulaarsed galaktikad – S0 Vahepealsed E7 elliptiliste ja Sa spiraalsete vahel. Neil on ketas ja mõhn, kuid ei ole gaasi ja spiraalharusid.
Irregulaarsed galaktikad Palju tähtedevahelist ainet ja noori tähti, kuid puudub regulaarne struktuur. ~ 109 tähte Väiksemad – kääbusirregulaarsed
4.2 Aktiivsed galaktikad Oluline osa (>40%) väga heledatest galaktikatest on nn aktiivsed galaktikad 1. Spektrid erinevad – enamik kiirgusest ei tule tähtedelt 2. Heledused võivad olla väga suured Aktiivsus seotud galaktika tuumaga. Selliseid süsteeme nimetatakse ka aktiivseteks galaktika tuumadeks (AGN). 1. Seyfert galaktikad –> kiire ajas muutuvus, suur osa kiirgust IR ja raadio piirkonnas 2. Raadio galaktikad -> suur osa kiirgust raadio lainetel 3. Kvasarid – tähesarnased objektid, kuid hästi kaugel ja väga heledad.
Standardküünlad Astronoomilised objektid, mille heledus L on teada (nt. heleduskõvera järgi) Võrreldes näiva heledusega saame leida kauguse Väga heledad objektid. Näiteks: esimest tüüpi supernoovad.
Tully – Fisher relation Seos spiraalgalaktikate pöörlemiskiiruse ja heleduse vahel. Saame leida galaktika heleduse tema pöörlemiskiiruse järgi. Võrreldes näiva heledusega saame leida kauguse.
Galaktika pöörlemine 21-cm joon
Hubble seadus: v = H0D H0 = 70 km/s/ Mpc
4.4 Galaktikate ruumjaotus • Grupid ja parved – R ~ 1-3 Mpc • Galaktikate superparved – R ~10 – 300 Mpc