Majandusõpetus keskkoolile

1. Majandusõpetus keskkoolile 09.03.2009

3. Negatiivne välismõju (turutõrge) ja selle likvideerimine maksu abil (kodune ülesanne) Oletame, et õunte turu nõudluskõver on D = 4 - 0,2p, eraettevõtte ehk õunte kasvataja piirkulutuste kõverat kirjeldab võrrand MC(era) = q + 8 ja ühiskonna piirkulutusi kirjeldab võrrand MC(sots) = q + 14. Õunapidaja mõjutab ühiskonda negatiivselt, sest kasutab parasiitide tõrjeks erinevaid kemikaale, mis kanduvad õhuga edasi naabri mesitarudele, mistõttu mesiniku toodang väheneb, kuna mesilased ei talu mürgiseid kemikaale. Sellepärast on piirkulu kõverad õunte kasvatajal ja kogu ühiskonnal erinevad!

4. Negatiivne välismõju (turutõrge) ja selle likvideerimine maksu abil (kodune ülesanne) 1.) Tee joonis ja tähista teljed ning kõverad! Avaldame nõudluse joonevõrrandi valemist D = 4 - 0,2p Saame, p=(4-D)/0,2, lihtsustades saame p=20-5D. Kanname selle lineaarse sirge joonisele – selleks leiame nullkohad: Kui p=0, siis q=4, seega on üheks nullkohaks (4;0) ja kui q=0, siis p=20, seega (0;20) Täiusliku majanduse korral on MC=P. Seega joonevõrrandid on juba olemas. Lisaks, teame, et lineaarses seoses näitab vabaliige ordinaadi nullkohta, järelikult lõikab MC(era) p-telge kohas 8 ja MC(sots) kohas 14. p ehk MC MC(sots) 20 Sirge joonistamiseks on tarvis veel ühte punkti, selleks leiame p väärtuse, kui q on näiteks 4 (asendame MC`de võrrandisse). NB! kuna eeldame, et ettevõte toodab oma piirkulude tasemel, siis on pakkumiskõver=MC kõveraga! Seega, p(era)=4+8 ja p(sots)=4+14, järelikult on meil kaks abipunkti (4;12) ja (4;18). Teeme joonise! 14 MC(era) 8 D q 4

5. 2.) Milline on kogus ja tooteühiku hind, kui riik majandusse ei sekku? Tähista see punkt joonisel A´ga! Eeldasime, et tegemist on ideaalse majandusega – seega hinna ja koguse leiame optimaalsest punktist, milleks on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunkt. Kuna teame, et ettevõtete pakkumiskõver on ideaalses majanduses võrdne piirkulude kõveraga, siis MC(era) ja D (demand e nõudlus) kõverate lõikepunktist leiamegi esialgse tasakaaluhinna ja –koguse. p ehk MC MC(sots) 20 14 MC(era) A 10 ? 8 D Kuidas leida hind ja kogus? Üks võimalus on lugeda graafikult. Täpse vastuse saamiseks tuleb leida kahe kõvera lõikepunkt. Selleks tuleb koostada võrrandisüsteem, milles on kaks muutujat – üks muutuja on q ja teine on p (ehk MC). q 2 ? 4 Lahendame võrrandisüsteemi asendusmeetodiga. Asendame esimese võrrandi (Demand`i) p teise võrrandisse, saame 20 - 5q = q + 8 { -5+(-1)q= -8+(-20) “Jagame läbi -6´ga” Saame, et q=2 p= 20-5q “NB! Nõudlus. q=D!” p= q + 8 “NB! Pakkumine. MC(era)=p!” Järelikult p=2+8 ehk p=10

6. 3.) Kui suur on saaste tekitatud kahju iga ühiku kohta? Visanda joonisele välismõju! p ehk MC Selleks, teada saada kahju – tuleks võrrelda omavahel ettevõtja kulutusi ühele ühikule ja ühiskonna kogukulutusi ühele ühikule. Seega võrrelda tuleb MC(era) ja MC(sots) kõveraid. NB! Mida suurem on nende vaheline erinevus ehk mida suuremad on sotsiaalsed kogukulutused võrreldes eraettevõtja kuludega, seda suurem on ettevõtja poolt tekitatud kahju ja seda suurem peaks olema ka saastemaks. Saastemaks ühe ühiku kohta peab olema täpselt nii suur, et ta korvaks ühe ühiku kohta tekitatud lkahjud ühiskonnale. MC(sots) 20 Maksu suurus ühiku kohta 14 MC(era) A 10 8 D q 2 ? 4 Üks võimalus on see, et leiame MC(sots) ja MC(era) nullkohtade vahe, sest need kõverad on paralleelsed, seega ei ole oluline, millise koguse juures leiame erinevuse. 14-8=6 , seega maksu suurus peaks olema on 6 (kr) Seega, maksu suurus ühiku kohta = MC(sots) ühiku kohta – MC(era) ühiku kohta

7. 4.) Kui suur peaks olema ettevõttele kehtestatud saastemaks, et ühiskonna majandus tegutseks optimaalsel tasemel ja, et negatiivne välismõju kaoks? Maksu suurus ühe ühiku kohta peaks olema 6 (kr). 5.) Milline on ühiskonnale efektiivne tasakaaluhind ja tasakaalukogus? Tähista see punkt joonisel B-ga. Efektiivse majanduse korral on MC(era)=MC(sots), see tähendab, et ettevõtted ei tekita ühiskonnale lisakahjusid. Seega, tuleb leida MC(sots) ja D lõikepunkt! p ehk MC ! Võrrandisüsteem: p=20-5q p=q+14 MC(sots) { 20 B Maksu suurus ühiku kohta 15 14 MC(era) A Asendusmeetodiga saame, et 20-5q=q+14, seega -6q=-6 ning q=1 Ühiskonnale optimaalne tase on punktis B(1;15), kus õunte ühikuhind on 15 (kr) ja kogutarbimine on 1 tk. 10 8 D q Kui q=1, siis p=1+14 ehk p=15 1 2 ? 4

8. Maksukoormus ja maksude ülekandumine Maks (tax) on rahaline kohustuslik makse (riigile). Maks on ka üks meetoditest, kuidas riik reguleerib majandust, nt vähendab negatiivseid välismõjusid ühiskonnale. Maksukohuslane – see, kellele maks on kehtestatud Maksukoormus - see on summa, mis kulub maksudeks. See näitab ka, kui suure osa sissetulekust peab majandussubjekt loovustama maksudeks. Maksude ülekandumine on maksukoormuse kohustuse kandjalt maksukohustuse reaalse täitmise ülekandumine kellelegi teisele (nt ettevõtelt klientidele, maks sisaldub toodete hinnas). Ülekandumine võib olla täielik – ehk tarbija maksab maksu kinni 100% või osaline – st osa maksust jääb siiski ka ettevõtja kanda)

9. Eelpool lahendatud koduse ülesande näitel – kuidas kujuneb ettevõtja ja tarbija maksukoormus, kui riik kehtestab ettevõttele saastemaksu - ühiku kohta 6 kr?a) Kui suur on kogu maksukoormus kokku (ehk kui suur on riigi maksutulu)? Näita joonisel!b) Kui suur on ettevõtte maksukoormus ja kui suure osa see moodustab kogu maksukoormusest? Näita joonisel!c) Kui suur on tarbijate maksukoormus ja kui suure osa see moodustab kogu maksukoormusest? Näita joonisel!d) Kes maksab suurema osa maksust? Kes on reaalselt maksukandjaks ja, kellele on maks seadusandlusega kehtestatud?

11. Kodus: Õpikust lugeda pt 15 Ülesanded (vt kodukalt!) NB! Vt Exceli faili kodukalt! Lisaks joonisele ja optimaalse punkti leidmisele tuleb leida ka D ja S`i võrrandid. Abiks on kahe punkti abil sirge joonistamise valem: [y-y(1)]/[y(2)-y(1)]=[x-x(1)]/[x(2)-x(1)]