350 likes | 553 Views
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning Eesti majanduse väljavaated. Ingrid Toming Laura Ruud Euroopa Komisjon Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN). Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia 2 1. jaanuar 200 9. Millest räägime.
E N D
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ningEesti majanduse väljavaated Ingrid Toming Laura Ruud Euroopa Komisjon Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN) Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia 21. jaanuar 2009
Millest räägime • Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat • Majanduse väljavaated Euroopas ja Eestis: 2009.a. jaanuari vaheprognoos • Euro kasutuselevõtu makromajanduslikud tingimused
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat • jälgib majanduse ja eelarve arenguid liikmesriikides • vajaduse korral teeb soovitusi • jälgib stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtetest kinnipidamist • teeb ettepaneku riigi euroalaga liitumise kohta
Volinik Joaquin Almunia Koostöö teiste peadirektoraatidega ECFIN Avalikkus Press Rahandusministrite nõukogu ja EFC Liikmesriigid Euroopa Parlament Euroopa Keskpank Rahvusvahelised organisatsioonid
Majanduslik ja eelarveseire • Euroopa Komisjon jälgib eelarve- ja majandusolukorda liikmesriikides • Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetav osa: • Liikmesriikide poolt esitatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine • Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriv osa: • ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine • Ministrite Nõukogu poolt antud soovitustest kinnipidamise jälgimine Kõik aruanded on kättesaadavad meie kodulehel
Valitsuse konvergentsiprogramm • Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi • Programm eesmärgiks on väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole • Komisjon koostab programmi hinnangu ja esitab selle EL Ministrite Nõukogule • Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris
Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid) • Vähemalt kord kahe aasta jooksul või euroalaga liituda sooviva riigi taotluse alusel • Viimane aruanne: 7.mai 2008 • Lähenemisaruanded hindavad, kas euroalaga liitumise eeltingimused on täidetud
Lisaks sellele kuuluvad Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ülesannete hulka: • Osalemine Lissaboni strateegia elluviimisel • Makromajanduslike prognooside koostamine • Temaatilised ülevaated • … ja palju muud
Majandusprognoosid • Reeglina kaks korda aastas – kevadel ja sügisel • Viimane (vahe)prognoos: jaanuar 2009 • Katab: liikmesriike, kandidaatriike, teatud kolmandaid riike • Prognoos kahe eelseisva aasta kohta • Kokku prognoositakse üle 180 näitaja
Euroopa ja Eesti majandusarengud: Euroopa Komisjoni vaheprognoosJaanuar 2009
Põhisõnumid • Riskid globaalsel ja Euroopa tasemel materialiseerumas, kriis jõuab finantssektorist reaalmajandusse • Olukord finantsturgudel veidi stabiilsem, kuid jätkuvalt pingeline • Kindlustunde indikaatorid ajalooliselt madalamal tasemel – mitte ainult Eestis • Madalam inflatsioon aitab kaasa tarbijate kindlustunde paranemisele
Finantskriisi peamised põhjused • Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus • Finantsinnovatsioon • Liigsed riskid finantssüsteemis • Finantsjärelevalve ei suutnud kõiki riske arvesse võtta
Finantskriisi kulg • Juuli – september 2007: materialiseeruvad USA kinnisvaraturu esimesed kahjumid, probleemid Bear Stearns fondihalduses ja Northen Rockiga. Turud kaotavad usalduse ja likviidsus hakkab kokku kuivama • September – detsember 2007: pärast pankade päästmisoperatsioone hakkab olukord paranema • Jaanuar – märts 2008: Bearn Stearns probleemid, USA valitsus käivitab uue päästeoperatsiooni • Märts – oktoober 2008: likviidsus kuivab jätkuvalt kokku, pangad ei usalda üksteist. Lehman Brothers pankrott paneb turud sisuliselt seisma; ilmsiks tulevad paljud uued probleemid • Sügis: programmide käivitamine USAs ja Euroopas, mis päästab hullemast…
EL ja liikmesriikide tegevus kriisi ohjamiseks • Pankade päästeoperatsioonid 17 riigis (pankade rekapitaliseerimiseks kulus €300 mld, väljastatud €2.4 bln laenugarantiisid) • Euroopa Keskpank kärpis põhiintressimäära 3 kuu jooksul 4.25%-lt 2.0%-le • Toetused reaalmajandusele: reaalmajanduse toetamise plaanid 18 riigis, otseseks toetamiseks suunatakse EL 1% SKPst käesoleval aastal ja ½% SKPst järgmisel aastal
Mõõdukat paranemist EL tasemel on oodata käesoleva aasta teisest kvartalist
Euro kasutuselevõtu makro-majanduslikud tingimused Laura Ruud Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN) Euroopa Komisjon
Maastrichti kriteeriumid • Makro-majandusliku konvergentsi kriteeriumid, mida riik peab täitma, et kvalifitseeruda euro kasutusele võtuks • Kriteeriumide täitmine viitab, et liikmesriigi majandus on valmis osalema euroalas • Konvergentsikriteeriumide täitmise nõue järgib võrdse kohtlemise põhimõtet
Kriteeriumide sisu • Hinnastabiilsus: hinnakasv peab olema mõõdukas. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. • Riigi rahandus: riigirahandus peab olema kooskõlaline ja jätkusuutlik. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskursi stabiilsus: Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Konvergentsi jätkusuutlikkus: Riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism ERM2 (ERM II) • Vahetuskursimehhanism ERM2 alustas 01.01.1999 Euroopa Vahetuskursisüsteemi ERM järjena • ERM2ga liituva riigi, Euroala liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga vaheline kokkulepe • Valmistab liikmesriigi majandust ette euroalaga liitumiseks • Euroopa Keskpankade Süsteem jälgib vahetuskursi arenguid ERM2 raamistikus ning tagab raha- ja vahetuskursipoliitikate koordineerituse • Määratleb euro ja ERM2ga liituva riigi vääringu vahelise keskkursi • Iga euroalaga liituda sooviv liikmesriik peab olema ERM2 liige vähemalt kaks aastat
ERM2 liikmed • Taani (01.01.1999) • Eesti (28.06.2004) • Leedu (28.06.2004) • Läti (02.05.2005) • Rootsi ei osale ERM2s • Euroalaga liitunud: Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008) ning Slovakkia (2009)
Eesti ja ERM2 • Eesti liitus ERM2ga 28. juunil 2004. aastal • ERM2ga liitudes võttis Eesti ühepoolse kohustuse hoida krooni kurss muutumatuna • Eesti jätkab valuutakomitee süsteemi kasutamist kuni euro kasutuselevõtuni
Eesti lubadused ERM2s • Eesti jätkab majanduse tasakaalu toetava eelarvepoliitikaga • Kehtestatakse meetmed, mis piiravad laenukasvu ja tagavad efektiivse järelvalve ning toetatakse palgakasvu aeglustumist • Majanduse paindlikkuse ja kohandumisvõime suurendamiseks teostatakse struktuurseid reforme
Kriteeriumite täitmise hindamine • Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga konvergentsiraportid • Vähemalt kord kahe aasta jooksul või liikmesriigi ettepanekul • Raportites antava hinnangu põhjal esitab Komisjon ettepaneku Nõukogule, kes pärast Parlamendiga konsulteerimist ja sisemist arutelu otsustab riigipeade koosseisus, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta
Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid) • Viimane kriteeriumite täitmise hindamine toimus mais 2008 • Järgmine hindamine toimub 2010.a kevadel või varem mõne liikmesriigi (Taani, Eesti, Läti või Leedu) ettepanekul
Valitsuse konvergentsiprogramm • Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi • Lisaks eelarve- ja majandusseirele on programmi eesmärgiks väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole • Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris
Eesti euro kasutuselevõtu kava • Valitsuse on kinnitanud Eesti eurole ülemineku plaan • 1. versioon 01.09.2005 • 6. versioon 29.11.2007 • Valminud on euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (31.12.2007) • Eesti Pank avaldab kaks korda aastas euro kasutuselevõtu aruande
Millal võtab Eesti euro kasutusele? • Niipea kui võimalik (as soon as possible) ehk esimesel võimalusel, mil Eesti suudab täita kõik selleks vajalikud tingimused • Valitsus võib igal ajal esitada Komisjonile ettepaneku euro kasutuselevõtu valmisoleku hindamiseks • Komisjoni 19.01.2009 avaldatud makro-majanduse prognoosi kohaselt ei suuda Eesti 2009–2010 kõiki konvergentsikriteeriume täita