1 / 19

KESKKONNAÖKONOOMIKA V

KESKKONNAÖKONOOMIKA V. Loodusvarade efektiivne kasutamine. Sisukord. Taastumatute loodusvarade optimaalne kasutamine Taastuvate loodusvarade optimaalne kasutamine. 1. Taastumatute loodusvarade ekspluateerimine. Vase näitel. Vase kaevandamise näide Supply – pakkumine, omahind

ahava
Download Presentation

KESKKONNAÖKONOOMIKA V

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KESKKONNAÖKONOOMIKA V Loodusvarade efektiivne kasutamine

  2. Sisukord • Taastumatute loodusvarade optimaalne kasutamine • Taastuvate loodusvarade optimaalne kasutamine

  3. 1. Taastumatute loodusvarade ekspluateerimine Vase näitel

  4. Vase kaevandamise näide Supply – pakkumine, omahind Demand – nõudlus, turuhind Quantity – kaubeldav kogus MNB – kasumimarginaal Kaevandamise kulud kasvavad koos mahuga Mida rohkem vaske kaevandada ja turule paisata, seda kallimaks läheb omahind ja odavamaks turuhind. Kaevanduse omanik peab otsustama, kas kaevandada praegu või säilitada varu tulevasele perioodile Kaevandamise kulud kasvavad koos varude vähenemisega Gt = f(Rt; St) Gt – kaevandamiskulud Rt – kaevandamismaht St – varude suurus

  5. Vase kaevandamine, arvestades diskonteerimismäära PV[MNB2] – teise ajaperioodi puhaspiirtulu nüüdisväärtus PV[MNB2] = MNB/(1+r)n r – diskontomäär n – aastate arv Teiseks ajaperioodiks tasub varu hoida siis kui MNB1=PV[MNB2] ja Q1+Q2=250

  6. Leiame kasuliku tasakaalu kahe ajaperioodi vahel kui vase kogus on 250 ühikut A – kasum esimesel perioodil B – kasum teisel perioodil Teiseks ajaperioodiks tasub varu hoida siis kui MNB1=PV[MNB2] ja Q1+Q2=250 MNB1=100-0,5Q1=MNB2=(100-0,5Q2)/2 100-0,5Q1=50-0,25Q2 Kuna Q1+Q2=250, siis Q1=250-Q2 100-0,5(250-Q2)=50-0,25Q2 0,75Q2=75 ja Q1=150 ja Q2=100 Kui esimese perioodi kogus oleks 200 ja teise perioodi oma 50 ühikut, siis jääb saamata tulu B2

  7. Säilitamaks maavarasid tulevastele põlvedele on kasutusel loodusvara kasutustasu

  8. Kuidas peaks maavara hind ajas muutuma? • Hotellingi reegel: et maavarade hind peab kasvama diskontomääraga võrdselt, sest muidu on kasulikum varu kaevandada ja raha kasutada muuks kusjuures: P(t) – ühikukasum nüüd, P’(t) – ühikukasum tulevikus, δ - diskonteerimismäär Praktikas hinnad ei kasvanud ajavahemikus 1900 – 1960 Teadaolevad varud kasvasid

  9. Taastumatute ressursside kasutamise optimeerimise tulemused Konkureerivas majanduses püüab tootja maksimeerida kasumi nüüdisväärtust. Üheks tulemuseks on see, et ressursi panuse nüüdisväärtus peab olema võrdne igal ajahetkel: P0 – turuhind praegu C0 – kaevandamiskulu praegu R - diskonteerimismäär

  10. Kõrvalekalded optimaalsest kasutamisest: • Monopolid – monopolistid püüavad piirata toodangumahtu ja hoida hindasid kõrgemal. Samas, kuna paljudele ressurssidele on turud monopolilaadsed, tähendab see praktikas seda, et ressursse kasutatakse pigem vähem kui oleks optimaalne • Diskonteerimismäär – kuna sotsiaalne intressimäär on madalam kui eraintressimäär, eelistatakse praegust ressursside kasutamist tulevasele kasutamisele, mis viib ressursside üle-ekspluateerimisele • Ebakindlus, määramatus – viib ressursi üle-ekspluateerimisele • Tulevased põlvkonnad – kuna nad ei saa praegu otsustamisel osaleda, siis optimeeritakse ressursside kulutamine pigem praeguse põlvkonna jaoks

  11. Kõrvalekalded optimaalsest kasutamisest:

  12. 2. Taastuvate loodusvarade ekspluateerimine Kalapüügi näitel

  13. Loodusvarade säilitamise kuldreegel: • Optimaalsesseisundis on loodusvara (väärtuse) juurdekasvvõrdnediskonteerimismääraga, mis on võrdnekapitaliüldisetootlikkusega • Taastuva loodusvara optimaalne varu ja optimaalne kasutamise määr saavutatakse punktis, kus loodusvara tootlus (own rate of interest) on vastavuses kapitali alternatiivkuluga • Optimumpunktis on loodusvara varu püsiv suurus. Selline varu annab püsiva suurusega juurdekasvu, mis optimaalseisundis kasutatakse täielikult ära. Kasutamine on seega stabiilne, kuid ei pruugi tingimata olla maksimaalse säästliku juurdekasvu tasemel

  14. Püügimahu sõltuvus püügilaevade arvust Alguseskasvabpüügimahtühtlaselt, teatudtasemelkasvaeglustubjasellelejärgnebpüügimahuvähenemine. Kalapopulatsioonvõibseejuureshävida Miksturgeiannaõigeaegsetmärkuülepüügist?

  15. Populatsiooni kasvukiiruse muutus aja jooksul Kalapopulatsiooni arvukus jääb suuruste Xmin ja Xmax vahele Xmin – sellest väiksem populatsioon sureb välja Xmax - populatsiooni keskkonnamahutavus Headel aastatel võib arvukus ületada keskkonnamahutavus t(punkt C), kuid langeb kiiresti tagasi keskkonnamahutavuse piiridesse

  16. Kalapopulatsiooni kasvukiiruse sõltuvus populatsiooni tihedusest

  17. TC – kogukulud TR – kogutulud B – jätkusuutlik (ökoloogilise efektiivsuse) optimum

  18. Piirtulud ja –kulud kalanduses MC – Marginal cost – piirkulu, ei sõltu laevade arvust MR – Marginal revenue – piirtulu, väheneb iga uue laevaga AR – Average revenue – keskmine tulu EM - jätkusuutlik on püük kuni hetkeni, mil piirtulu on 0, st et iga uus laev teenib veel tulu. Kuid keskmine tulu ületab veel piirkulu ja on põhjuseks, miks ikka veel investeeritakse uutesse kalalaevadesse ja suurendatakse püügimahtu. Siit ka põhjus, miks turg ei anna märku, et jätkusuutlik püügimaht on ületatud. (laevade arv)

  19. Kuidas ületada kalanduse turutõrget? • Erastada püügiõigus – seda saab teha siseveekogudel • Maksustada kalapüük selliselt, et kulu tasand ühtiks tuluga efektiivsel tasemel

More Related