120 likes | 422 Views
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE. Millistes maailma piirkondades on inimeste eluviisina tänini püsinud korilus ja küttimine. Miks? Vihmametsad, kõrbed, tundrad, kuna keskkonna tingimused on ekstreemsed ja muu tsiviliseeritud tegevuse läbiviimine oleks kulukas
E N D
Millistes maailma piirkondades on inimeste eluviisina tänini püsinud korilus • ja küttimine. Miks? • Vihmametsad, kõrbed, tundrad, kuna keskkonna tingimused on ekstreemsed • ja muu tsiviliseeritud tegevuse läbiviimine oleks kulukas • 2. Iseloomusta agraarset ühiskonda. Miks arenes ühiskond agraarajastul • väga aeglaselt? • Peamine tegevusala põllumajandus, toodeti eluks vajalikke toiduaineid, iga piirkond • elas omaette, maksud läksid ülemkihi tarbeks, riikide vahel kaubeldi luksuskaupadega. • Kuna transport oli vähe arenenud ja veokulud väga kõrged. Areng oli aeglane • kuna maksutulusid kasutati majanduse arendamiseks vähe. • 3. Millised piirkonnad industrialiseerusid kõige varem, millal algas Eestis • Industrialiseerumine? • Tööstusühiskond sai alguse 18 saj. Madalmaades ja Suurbritannias, kus võeti • Kasutusele aurumasinad ja toimus üleminek masinatööle. Eestis toimus see 19 saj, • teisel poolel
4.Miks tekkis Euroopa riikidel vajadus kolooniaid rajada? Kuna Euroopa loodusvarad olid lõpukorral, hakati kolooniatest emamaale vedama metallimaake ja muid loodusvarasid. Põllumajanduse areng jäi tööstuse arengust maha, veeti sisse ka esmatähtsaid toiduaineid (vili,piim, liha, villa) 5.Miks oli P-Ameerika areng kiirem kui L-Ameerika areng? Vaatamata sellel, et need asutati eurooplastega enam-vähem samaaegselt. Kuna P-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi USA, L-Ameerikas, aga tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, mis olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. 6. Kuidas oli maailm 20 saj alguses jagunenud? Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstusriikideks (Põhja Riigi) ja neist majan- duslikult sõltuvateks riikideks ehk kolooniateks (Lõuna Riigid)
Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena • Globaliseerumiseks vajalik: • 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine • 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö • 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine • 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö • Toodetakse tarbitakse: • P-Ameerikas, Lääne-Euroopas, Jaapanis • Majandusest eemal: • Aafrika, Ladina-Ameerika Sise-Aasia • Kerkivad arengumaad: • Taiwan, Singapur, Hongkong
Üldisemalt võib maailma jagada Põhjaks ja Lõunaks, kuid riigi arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse majanduskasvu SKT Kasutatakse veel inimarengu indeksit, mis koosneb SKT-st, hariduse ja keskmise eluea näitajatest
Rahvusvaheline ettevõte- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille • firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevus • võib olla suurem kui väikestel rahvusriikidel • Rahvusvaheliste ettevõtete huvi • Juurdepääs loodusvaradele • Laieneda uutele turgudele • Alandada tootmiskulusid • Suurendada kontrolli mingi riigi majanduses • Rahvusvaheliste ettevõtete tegevusvaldkonnad • 1.Kõrgtehnoloogiline tootmine- ravimid, IT, tele- • kommunikatsioon, IBM (arvutid) • 2. Suuremahulised tarbekaubad- General Motors, • Ford, Sony, Siemens • 3.Masstootmise brändid- tarbekaubad, Coca-Cola, • Nestle, Henkel
Kaubanduspoliitika: • Turu kaitse • Tollimaks- maks, mis nõutakse sisse kaupade • eest riigipiiri ületamisel • Kvoodid- kauba sisse- ja väljaveoks kehtestatud • koguseline või väärtuseline piirang • Kaudsed piirangud- tervisekaitse, turvalisuse • nõuded
Globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotusekasv tekitas vajaduse luua organisatsioone, mis suunaks riikidevaheliste Majandussidemete arendamist ja rahvusvaheliste firmade tegevust. WTO- peamine eesmärk elavdada rahvusvahelist kaubandust, kõrvaldades kitsendused ja barjäärid ning alandada kaubandus- ja tollitariife NAFTA-eesmärk kaotada kõik liikmesriikide vahelised tolli- maksud ja kvoodid. OPEC-eesmärk reguleerida toornafta hinda maailmaturul on kõige mõjuvõimsam kuna ta kaitseb liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel