Marina Vilop Keskkonnaministeerium, välisõhu osakonna peaspetsialist

1. Loomakasvatusest tekkivate õhusaasteainete heitkoguste arvutuse metoodikaUued välisõhu saasteloa künnised Marina Vilop Keskkonnaministeerium, välisõhu osakonna peaspetsialist

2. Keskkonnaministri 31.03.2014 määrus nr 8 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ Keskkonnaameti infopäev 5. ja 6. mail 2014

3. Uue metoodika kehtestamise põhjused • Lahkarvamused määruse tõlgendamise osas (perioodide arvestamine või mittearvestamine) • Informatsioon uuringutest, et olemasolevad eriheited võivad olla ülehinnatud • Vajadus lisada eriheiteid tehnoloogiatele, mida määrus seni ei käsitlenud • Värskete mõõtmiste alusel uuendatud Sõnnikustandardi andmete ülevõtmine

4. Olulisemad muudatused (1) • Kasutusele on võetud aastalooma, aastalinnu ja söötmispäeva mõisted • Aastaloomade (või aastalindude) arv leitakse söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil loom (või lind) on karjas (või lindlas), välja arvatud nende karjast (või lindlast) välja viimise päev. • Sellega kaob kohustus arvestada perioode/voorusid, sest kõik olulised näitajad on juba toodud aastalooma või aastalinnu kohta

5. Söötmispäevade arvutuse näide • Kui 100 vasikat oli karjas 1. jaanuarist 30. juunini 2013 ehk kokku 181 päeva, siis lahutades maha karjast välja viimise päev, 30. juuni 2013, loetakse nende söötmispäevade arvuks 100 x 180 = 18 000 päeva. Selle vasikakarja aastaloomade arv on 18 000 / 365 = 49,3. Edasi peetakse samu noorveiseid näiteks alates 30. juunist 2013 mullikate karjas (arvestus toimub samal põhimõttel).

6. Olulisemad muudatused (2) • Korrigeeritud vormiliselt ja täiendatud valemeid • Täiendatud karjatamise osa • Muudetud metaani eriheited tulenevalt rahvusvahelistest metoodikatest • Tehnoloogiate uuendamine • Uuendatud sõnnikunäitajate tabel (tabel 9, endine 10) Sõnnikustandardi alusel

7. Karjatamise tegur sk • sk = 1 – (d / 365 × h / 24),kus:d – karjatamise päevade arv aastas;h – keskmine karjatamise tundide arv ööpäevas karjatamisperioodil.

8. Muudatused lendumisprotsentides (tabel 5)

9. Uuendatud tabel 9

10. Abivahendid käitajale • Keskkonnaamet on koostanud abitabeli Excelis • OSISe andmebaasis kalkulaator aastaaruande jaoks

11. Loa künnised ja keskkonnaministri määruse eelnõu „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ Marina Vilop Keskkonnaministeerium, välisõhu osakond, peaspetsialist Keskkonnaameti infopäev 5. ja 6. mail 2014

12. Loa künnised hetkel • Kompleksluba • VV 06.06.2013 määrus nr 89 "Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba„ • Välisõhu saasteluba • keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 101 "Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba" • §3 lg 4 Saasteluba on nõutav lämmastikoksiidi ja lämmastiku anorgaaniliste ühendite korral, kui saasteallikast eralduvate saasteainete heitkogus on 0,2 tonni aastas ja enam. • See vastab sõltuvalt tehnoloogiast ligikaudu 5 lehmale või 100 seale

13. Lubade süsteem tuleviks • Kompleksloa künnis Künnist ületav käitaja läbib kompleksloa menetluse, rakendab PVTd, deklareerib heitkogused, tasub saastetasu, esitab aastaaruande • Välisõhu saasteloa künnis Künnist ületav käitaja läbib välisõhu saasteloa menetluse, deklareerib heitkogused, tasub saastetasu, esitab aastaaruande • Registreeringu künnis (jõustub eeldatavalt 2015) Künnist ületav käitaja vormistab registreeringu, mille raames lihtsas vormis kontrollitakse nt õhukvaliteedi piirväärtuste täitmist; esitab lihtsas vormis aastaaruande

14. Künniste võrdlus Registreeringu künnised - analüüsimisel

15. Tänan tähelepanu eest! Marina Vilop Marina.vilop@envir.ee