70 likes | 510 Views
Metallilised elemendid perioodilisustabelis. Võtavad enda alla suurema osa perioodilisustabelist. Kõik perioodid v.a esimene algavad metalliliste ja lõppevat mittemetalliliste elementidega. Perioodi numbri suurenemisel kasvab selles metalliliste elementide arv.
E N D
Võtavad enda alla suurema osa perioodilisustabelist. • Kõik perioodid v.a esimene algavad metalliliste ja lõppevat mittemetalliliste elementidega. • Perioodi numbri suurenemisel kasvab selles metalliliste elementide arv.
Siksakjoonel toimub üleminek metallilistelt elementidelt mittemetallilistele. • Üleminek pole järsk. • Piirjoone lähematel elementidel esineb nii metallilisi, kui ka mittemetallilisi omadusi. • Selliseid metalle kutsutakse poolmetallideks. • Kui ülekaalus on metallilised omadused, loetakse ta metalliliseks elemendiks (ja vastupidi.)
Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabeli rühmas. • Elektronkihtide arv elemendi aatomis võrdub perioodi numbriga • Rühmas ülevalt alla elektronkihtide arv kasvab. • Aatomite raadius suureneb
Metalliliste omaduste muutumine perioodis. • A-rühmade elementidel võrdub aatomi väliskihi elektronide arv rühma numbriga. • Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv. • Elektronkihtide arv ei muutu. • Aatomiraadius väheneb.
Kuidas eristada? • Metallid kannavad Katioone, mittemetallid Happe anioone. • Metalli kuju on kristallvõre. • Perioodilisustabelis enamasti sinist värvi. • Lihtainena enamasti tahkes olekus (v.a Hg). • Enamasti hallika värvusega (erandid Cu ja Au). • Läigib. • Juhivad hästi elektrit ja soojust.
Kokkuvõte • Metalle on perioodilises tabelis kõige rohkem. • On olemas poolmetalle. • Metallid kannavad katioone. • A-rühmade elementidel võrdub aatomi väliskihi elektronide arv rühma numbriga.