Maaparandusühistute ja riigi esindajate infopäev

1. Maaparandusühistute ja riigi esindajate infopäev 9. september 2009 Jõgevamaa

2. MAAPARANDUSÜHISTUTE INFOPÄEV Maaparandusühistu on eriline & Riik maaparandusühistus & Maaparandusühistud kui meetme 1.8 toetuste kasutajad

3. Maaparanduse toimimiseks peavad kõik ühiselt pingutama!

4. Maaparandusühistu on eriline • Maaparandusühistu on maaparandusühistu, kui tema põhikirjaline tegevus vastab “Maaparandusseadusest” tulenevatele nõuetele • maaparandusühistu saavad asutada mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras ühistu tegevuspiirkonnas asuvad kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu pikkusest • Ühistu liikmed onkohustuslikud liikmed • Ühistu liikmeks võib astuda kinnisaja omanik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu ühistu põhikirjalisest tegevusest

5. Maaparandusühistu on eriline • Maaparandusühistu põhikiri - ühistu põhikirjas peavad olema määratletud lisaks mittetulundusühingute seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele järgmised asjaolud: • Osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete määramise alused • Tegevuse avalikustamise kord • Häälte jagunemine üldkoosolekul Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut

6. Maaparandusühistu on eriline • osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete määramise alused • Maaparandusseaduse § 60 kehtestab nõude, et osamaksu suurus ühistu varas on võrdeline tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala suurusega ja ühiseesvoolu pikkusega • Seaduse tegija nägi ette, et osamaks on ühekordne ehk ühistu algkapital • Osamaksu suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek • Tegevuse avalikustamise kord • Juhatuse tegevus • Üldkoosoleku otsuste tutvustamine • Majandusaasta aruande avalikustamine enne selle kinnitamist • Häälte jagunemine üldkoosolekul • Igal ühistu liikmel üks hääl • Sõltuvalt ühistu liikmele kuuluvate kinnisasjade arvust või maaparandussüsteemi maa-ala suurusest võib ette näha teistsuguse häälte arvu (ühel liikmel ei või olla mitte üle kahe viiendiku häälte üldarvust)

7. Maaparandusühistu on eriline • Tegevuspiirkond • Tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb vähemalt üks maaparandussüsteem • Tegevuspiirkond on määratletud vastavalt maaparandusbüroo poolt väljastatud õiendile ja tegevuspiirkonna kaardile • Selguse mõttes peaks tegevuspiirkond olema kirjeldatud ka põhikirjas • Ühistu oma tegemistega ei saa väljuda tegevuspiirkonnast

8. Maaparandusühistu on eriline • Kohustusi ja õigusi võib teisele isikule üle anda • Kinnisasja omanik võib valdajat (hoonestusõiguse omanik/ kasutusvaldaja/ rentnik) volitada täitma ühistu liikme õigusi ja kohustusi (“Maaparandusseadus” § 58 lg 3) • Riigi esindaja juhindub õiguste ja kohustuste üleandmisel “Riigivaraseaduse” ja “Riigi eraõiguslikes juriidilistes osalemise seaduse” nõuetest

9. Riik maaparandusühistus • Riik osaleb ühistus üksnes kohustusliku liikmena • Riik ei saa olla maaparandusühistu asutaja • Kohustusliku liikme määrab Vabariigi Valitsus Põllumajandusministeeriumi ettepanekul • Riigi esindaja esindab kõiki riigivara valitsejaid, kelle valitseda olevad maad on ühistu tegevuspiirkonnas • Riigi esindaja ≠ riigivara valitseja • Riigil on ühistus kõik seadusest tulenevad ühistu liikme õigused ja kohustused • Ühistu koosolekulvõib riiki esindada kas liikmeõigusi teostav isik (maavalitsus, ministeerium) või tema poolt selleks volitatud isik

10. Maaparandusühistu liige • Maaparandusühistu asutamine • maaparandusühistu asutavad ühistu tegevuspiirkonnas asuvad nende kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu pikkusest • asutajad peavad teavitama asutamise kavatsusest ja asutamiskoosoleku toimumisest kohustuslikke liikmeid kirjalikult vähemalt kümme tööpäeva enne asutamiskoosoleku toimumist • asutamiskoosolekul sõlmitakse asutamisleping, millega muuhulgas kinnitatakse ühistu põhikiri • riik ei ole asutaja, kuid asutamiskoosolekule tuleb ta kutsuda (“Maaparandusseadus” § 56 lg 3) • ühistu õigusvõime tekib tema mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega

11. Maaparandusühistud • 1. jaanuaril 2009 oli 111-s maaparandusühistus 4600 liiget • 1.septembril 2009 on vähemalt 140 maaparandusühistut, kus tinglikult on 5600 liiget • Maaparandusühistute tegevuspiirkonnas on ca 100 000 ha reguleeriva võrgu pinda ning ca 2000 km ühiseesvoolu • 1. septembril 2009 on riik esindatud 62-s maaparandusühistus (46%-s maaparandusühistutest) sh maavalitsused 53-s ühistus Keskkonnaministeerium 9-s ühistus • Maaparandusühistute, kus riigi esindaja määratud, tegevuspiirkondades on • 52 000 ha reguleerivat võrku, sh riigi omandis 10 400 ha • 750 km ühiseesvoole, sh riigi omandis 150 km

12. Maaparandusühistud

14. Maaparandusühistud meetmes 1.8 • 2007. ja 2008. a on olnud kaks taotlusvooru • Eelarve 250 miljonit krooni • Taotleti toetust 294 miljonit krooni • Taotlusi rahuldati 249 miljonit krooni, sellest maaparandusühistud 206 miljonit krooni • Toetuse saajaid on 145 taotlejat, kellest 58 on maaparandusühistud, s.h 14 kahest taotlusvoorust • Välja on makstud 95 miljonit krooni sellest maaparandusühistutele 72 miljonit krooni

15. Maaparandusühistu liige • Liige peab täitma oma kohustusi ja saama rakendada oma õigusi • Kohustused ja õigused tulenevad ühistu põhikirjast ja seadusest • Osamaksu ja teiste maksete tasumine on liikme kohustus • Kui liige ei täida oma rahalist kohustust, on tegemist võlgnikuga, kellelt ühistu vastavuses “Võlaõigusseadusega” saab võla sisse nõuda • Räägi ja suhtle oma liikmetega

16. TEIE TEGEMISED ON VÄÄRT TUHAT TÄNU !

17. TÄNUD KÕIGILE HEA KOOSTÖÖ EEST! Helve Hunt Põllumajandusministeerium Maaparanduse ja maakasutuse büroo 6256 511 53301261 helve.hunt@agri.ee