1 / 19

OHVRIABITEENUSED EESTIS

OHVRIABITEENUSED EESTIS. ENE PÄLL Sotsiaalkindlustusamet Ohvriabi osakonna juhataja. 01.01.2005 jõustus Ohvriabi seaduse II ptk, mis reguleerib ohvriabiteenuse korraldamist 01.01.2007 jõustus Ohvriabi seaduse muutmise seadus, mis sätestab:

almira
Download Presentation

OHVRIABITEENUSED EESTIS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. OHVRIABITEENUSED EESTIS ENE PÄLL Sotsiaalkindlustusamet Ohvriabi osakonna juhataja

  2. 01.01.2005 jõustus Ohvriabi seaduse II ptk, mis reguleerib ohvriabiteenuse korraldamist 01.01.2007 jõustus Ohvriabi seaduse muutmise seadus, mis sätestab: ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ja kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise korra ohvriabiteenuse osutamise olulisemad nõuded. 18.02.2007 jõustus Karistusseadustiku, Kriminaalmenetluse seadustiku ja Ohvriabi seaduse muutmise seaduse, mis sätestab lepitusteenuse osutamise

  3. OHVRIABITEENUSE OSUTAMISE NÕUETEKS ON: • ohvriabiteenuse osutamine igas Eesti maakonnas kohapeal; • vältimatus korras ohvriabiteenuse osutamine telefoniteenusena üleriigilisel lühinumbril; • ohvriabiteenuse kasutamise võimaluste kohta teabe kättesaadavuse tagamine kohaliku omavalitsuse, politsei-, pääste-, tervishoiu ja hoolekande ning muudes asjaomastes asutustes.

  4. OHVRIABI … • on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet • on õigus saada kõigil isikutel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks • hõlmab ohvri nõustamist ja abistamist erinevate asutustega suhtlemisel • prioriteedid on perevägivald ja lastevastane vägivald

  5. OHVRIABITÖÖTAJA • Viib läbi esmase nõustamise • Selgitab ohvrile tema õigusi ja kohustusi • Abistab ohvrit asjaajamisel ja suhtlemisel teiste asutustega • Vahendab ohvrile vajalikke teenuseid • Teavitab ühiskonda ohvriabiteenuse olemasolust, põhimõtetest ja kättesaadavusest • Loob koostöövõrgustiku • Kaasab vabatahtlikke

  6. VÄLTIMATUS KORRAS OHVRIABITEENUSE OSUTAMINE TELEFONITEENUSENA SEISNEB JÄRGMISES: • ajavahemikul 17.00-03.00 telefoni teel ohvrite esmane nõustamine; • teabe edastamine ohvriabiteenuse saamise võimaluste kohta, ohvriabitöötajate kontaktandmete ja vastuvõtuaegade kohta ning ohvrile vajalike tugiteenuste olemasolu kohta; • ajavahemikul 03.00-09.00 lühinumbritele helistajatele teabe edastamine ohvriabiteenuse saamise võimaluste kohta.

  7. OHRIABITEENUSE RAAMES PSÜHHOLOOGILISE ABI HÜVITIST SAAMA ÕIGUSTATUD ISIKUTE RING • süüteo ohver, kelle suhtes ei ole toime pandud ohvriabi seaduse § 8 tähenduses vägivallakuritegu s.o otseselt isiku elu ja tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu mille tagajärjeks on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt 6 kuud kestev tervisehäire • mis tahes süüteo ohvri laps, vanem ja vanavanem ning muud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmed, kui nende toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud.

  8. Psühholoogilise abi kulude hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse alustamine.Psühholoogilise abi kulude hüvitamise saamiseks peab hüvitist saama õigustatud isik pöörduma piirkondliku ohvriabitöötaja poole.2008. aastal hüvitatakse psühholoogilise abi kulud 4350 krooni ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid mitte rohkem kui kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta

  9. HÜVITIST ON VÕIMALIK SAADA: • psühholoogilise nõustamise teenuse eest • psühhoteraapia teenuse eest • tugigrupiteenuse eest

  10. Ohvriabisse pöördumised:

  11. Lepitamise mõiste ja menetluse osapooled • kohtuväline tegevus, • toimub lepitaja vahendusel, • eeldab poolte nõusolekut, • eesmärk jõuda kokkuleppele kahjude heastamise osas, • võib viia kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Osapooled: • kannatanu • kahtlustatav või süüdistatav • piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.

  12. Lepitusmenetluse kasutusala Eelkõige: • tülid avalikes kohtades, • elatusraha maksmisest kõrvalehoidmine, • kehaline väärkohtlemine, • kergemad varavastased kuriteod (vargus, asja omavoliline kasutamine), • teiste riikide kogemus: isiku- ja varavastased kuriteod, mille toimepanijad üksteist tunnevad või kui toimepanija on alaealine.

  13. Lepitusmenetlusse suunamine • prokurör või kohus suunab määrusega • määrus saadetakse lepitaja määramiseks Sotsiaalkindlustusametisse • 2007. aastal saabus lepitamiseks 35 määrust, nendest 32 juhul jõuti kokkuleppele ja 3 saadeti tagasi.

  14. Lepituskokkulepe ja menetluse lõpetamine Lepituskokkulepe: • peab sisaldama kahju heastamise korda ja tingimusi, • võib sisaldada muid tingimusi, • vormistab lepitaja, alla kirjutavad osapooled. Menetluse lõpetamine: • menetluse lõpetab kohus või prokurör ise, • lõpetamise määruses märgitakse kohustused, mille • mittetäitmisega seotakse kriminaalmenetluse uuendamine, • lepitamise määruses märgitud kohustuste täitmist valvab lepitaja, • menetlejal on õigus menetlus uuendada.

  15. Poolte lepitamine kui alaealiste mõjutusvahend AMS § 3 lg 1 p 4 – alaealisele võib kohaldada mõjutusvahendina lepitamist aastatel 2004 – 2006 on läbi viidud 44 lepitust

  16. TÄNAN

More Related