E N D
1. Metsaklaster Eestis
2.
3. Metsaklaster Metsaklaster on metsaga seotu tegevuste ja toimingute vahel väljakujunenud sõltuvus ühe või mitme osalise vahel.
Metsaklastri osalisi iseloomustab ühine huvi metsa vastu kas tööandjana, toormena, puhkepaigana jne.
Metsaklastri toetavateks institutsiooniks on haridus, väljaõpe, koolitus, uurimis- ja arendustegevus ning regulatsioonide väljatöötamine.
4. Metsaklaster Transport (2003)
Sadamate kaudu veeti 46 miljonit tonni kaupa, sellest naftasaadused 27 miljonit tonni, puit ja puidust tooted 4,3 miljonit tonni ~10% mahust
Maanteetranspordi suuruseks arvutatakse 27 miljonit tonni, sellest puiduga seotud veosed 5,9 miljonit tonni ~22 %
Raudteetranspordis puiduga seotud veosed 2% (1,3 miljonit tonni, süsi + nafta kokku 86%)
5. Metsaklaster Transpordiga seotud 49 tuhat töökohta.
Raudteetranspordis domineerib transiit - naftasaadused
Transpordi tööhõivest puidu ja puidutoodetega seotud ~15 % ehk ~7400 töökohtadest.
Keskmine palk veonduses 90 tuhat krooni aastas, puiduga seotud palk kokku 650 miljoni krooni, sellelt laekus riigile tulumaksu ~163 miljonit krooni
6. Metsaklaster Tööhõive muutus 1993 2003 Eestis
1993 - 699 tuhat/ 29 tuhat metsasektor
2003 - 590 tuhat/ 45 tuhat metsasektor
Riigis vähenes 1994 2003 töökohtade arv
109 tuhande võrra, samal ajal kasvas
puidutööstuses töökohtade arv 10 tuhande
võrra.
7. Metsaklaster
10. Metsaklaster 15. aasta jooksul toimunud sisulised muudatused
Raiemahud suurenenud 3 korda
Saematerjalide tootmine suurenenud 5 korda
Tööhõive puidu töötlemises suurenenud 27 tuhande inimese võrra
Tööhõive vähenenud metsamajanduses 4 tuhande inimese võrra
Ümarpuidu import läheneb 2 miljoni tm-ni.
11. Metsaklaster Töö mahu prognoos.
Metsade majandamisel töö hulk väheneb, sest:
16% kogu territooriumist on kaitsealad, metsade pindalast 10% (230 tuhat ha) rangelt kaitstud;
Metsade vanuseline struktuur ebaühtlane, valik: kas täna palju ja homme vähem või täna vähem ja homme veel vähem;
Omanike huvi vähenemine ei ole rahalist vajadust, maksud ebaloogilised, raiega alustamisel maksta riigile avanssi;
Ümarpuid import, toorme kunstliku defitsiidi tekitamine.
Lisaks: raietööliste arvu vähenemine (raske, odav, ebapopulaarne, ühiskondlik hoiak negatiivne,
12. Metsaklaster Töö mahu prognoos.
Puidu töötlemisel töö hulk suureneb, sest:
Välja on arendatud konkurentsivõimeline saetööstus;
Innovaatiline tootearendus;
Turgude avanemine;
Toormeturu laienemine;
Kohapealse puidukasutuse suurenemine, ehitustegevuse aktiviseerumine;
13. Metsaklaster Importpuit aitab stabiliseerida puidutööstuse vajadusi, kuid:
Suurendab väliskaubanduse defitsiiti;
Vähendab metsmajanduses tööhõivet;
Mõjutab kohaliku toorme hinda +/-;
Palgaraha ja maksud lähevad Eestist välja!
14. Metsaklaster 1 tm ga seotud maksud kuni tööstuseni
Tulumaks 40,85 kr/tm
Sotsiaalmaks 56,15 kr/tm
Töötuskindlustusmakse 2,55 kr/tm
Kütuseaktsiis 6,8 kr/tm
Raskeveokimaks 0,2 kr/tm
Maamaks 57,56 kr/ha
Käibemaks 10,8 kr/tm
KÕIK KOKKU 117,7 kr/tm
15. Metsaklaster 10 miljoni tm raiumine toob riigile 1,2 miljardit krooni makse
Keskkonnaministri määrus lubada raiuda ainult vanuse järgi toob metsakasvatusele ja riigile (laekumata maksud) kahju 315 miljonit krooni, sellele lisandub tööstuse tegemata toodangu arvelt laekumata maksud ja väiksem käive.
18. Puidu allikad, m³
19. Metsaklaster
20. Metsaklaster