210 likes | 546 Views
Geoloogilised kogud Eestis. Olle Hints (TTÜ Geoloogia Instituut) Mare Isakar (TÜ geoloogiamuuseum) Rutt Hints (Eesti Loodusmuuseum). Juttu tuleb:. Peamised asutused ja nende kogud TÜ geoloogiamuuseum Eesti Loodusmuuseum TTÜ Geoloogia Instituut
E N D
Geoloogilised kogud Eestis Olle Hints (TTÜ Geoloogia Instituut) Mare Isakar (TÜ geoloogiamuuseum) Rutt Hints (Eesti Loodusmuuseum)
Juttu tuleb: • Peamised asutused ja nende kogud • TÜ geoloogiamuuseum • Eesti Loodusmuuseum • TTÜ Geoloogia Instituut • EMU PKI, Mullateaduse ja agrokeemia osakond • SARV: geokogude infosüsteem • tööpõhimõtted • näited elust enesest
Geoloogia eripärad • Oma sisult oluliselt laiem kui teised rahvuskollektsioonid: • sisaldab nii loomi, taimi, protiste kui kõikvõimalikke eluta looduse objekte (setted, kivimid, mineraalid, vedelikud, tehismaterjalid) • Kivid on tihti suured ja rasked • Geoloogiline ajafaktor • Kogumine – lokaliteedi tähtusus
TÜ geoloogiamuuseum • asutatud 1802 • 4 töötajat • Fossiilid: 35000 • Kivimid, mineraalid, meteoriidid 41000 • mikrofossiilide preparaadid 30000 • lisaks arhiiv ja fotod • Al. 2003 kasutati KVIS andmebaasi, mis sellisel kujul siiski loodusteadustele hästi ei sobi • Suur ekspositsioon • Osa hoidlaruume halavas seisukorras
Eesti Loodusmuuseumgeoloogia osakond • asutatud 1864 • museaalid 30000 • sh 500 taksonoomilist tüüpi • 1 + 0.5 + 0.5 töötajat
TTÜ Geoloogia Instituut • Kogu asutatud: 1947 • Töötajad: • osakonnajuhataja • 2 põhikohaga • 2-3 osakoormusega / ajutiste lepingutega tudengit
TTÜ Geoloogia Instituut • fossiilid, kivimid, minaraalid 400000 • kivimiproovid (abikogu) 100000 • Paleosoikumi mikrofossiilide preparaadid 60000 • Kvaternaari diatomee ja õietolmupreparaadid 10000 • puursüdamikud 4500 kasti • lisaks arhiiv ja fotod
Eesti Geoloogiakeskus • puursüdamikud • 1770 puurauku • 17900 kasti • 70 km • kivimiõhikud 20000 tk • käsipalad / säilikud 10000 tk • kivimiproovid (duplikaadid)
EMU PKI, Mullateaduse ja agrokeemia osakond • Mullamuuseum • mullamonoliidid 120 tk • mullaproovid 5000 tk
SARV: geokogude infosüsteem • Milleks? • andmebaas ei ole eesmärk vaid vahend • koguhoidjate töö kergendamiseks • teadurite töö kergendamiseks • andmete ristkasutuse ja avalikustamise võimaldamiseks • Sai alguse vajadusest sorteerida ja hallata teaduskogusid, kasvas välja Exceli tabelitest • Hakkab tööle kui kriitiline mass andmeid sisestatud • On kasutuses: • TTÜ Geoloogia Instituudis • Eesti Loodusmuuseumis • testimisel TÜ geoloogiamuuseumis (ca 1 nädal)
Andmemudel • kokku ca 85 tabelit, ca 20 olulisemat, sh. • eksemplar • kollektsioon • leiukoht • kirjandus • isik ja organisatsioon • klassifikatsioon • laen • ... • Geoloogiale spetsiifilised: • stratigtraafia • puursüdamik • kivimiproov
Tarkvara • Server • Operatsioonisüsteem (Debian Linux) • sh. tulemüür, varundamine, logimine, jms. • Andmebaasiserver (MySQL 5.0) • mis hoiab ja väljastab andmeid • Failiserver • piltide jms hoidmiseks • Veebiserver (Apache 2) • võimaldab andmeid kuvada Interneti kaudu • Kaardiserver (MapServer)
Tarkvara • MS Accessi klient - andmete sisestaja • kuraatorite peamine töövahendinfo sisestamiseks, etikettide trükkimiseks jne • Suhteliselt keeruline, oskamatu kasutaja võib pahandust teha, probleemiks sõltuvus Microsoftist ja töökndlus • Samas on lihtne lisada keerulisi funktsioone, suhteliselt odav • Veebipõhine klient - andmete vaataja • veebibrauser • kes-iganes ja kust-iganes • autenditud kasutajatel suuremad õigused • halvim mis võib juhtuda on see, et asi ei tööta ja otsitavat ei leita
Tarkvara • Klient - andmete vaataja • veebibrauser • kes-iganes ja kust-iganes • autenditud kasutajatel suuremad õigused • halvim mis võib juhtuda on see, asi ei tööta ja otsitavat ei leita • Prototüüp valmis 2004 • suur osa andmetest avalikult kättesaadav • mitmed uued funktsioonid • pildid • kaardid • teadustöö andmestik (soovi korral) • läbilõigete joonistamine
Riistvara • Server • 2 x 2.4GH Xeon protsessorit • 3 SCSI kõvaketast RAID-massiivis • 2 GB mälu • UPS • DLT lindiseade varundamiseks • hind = 3 keskmist sülearvutit
Võrgustikud • TTÜ GI ja ELM liitunud BioCASE ja GBIF-iga • on nn. ABCD andmetarnijaks, mille abil saab ise tekitada ka kohalikke võrgustikke
Case 1 • Teadur Mari-Ann külastab Hiiumaad ja kogub Kõrgessaare paljandist 23 eksemplari rugoose • Välitöödelt naasnuna annab ta materjali ületeaduskogude osakonnale • Rugooside spetsialist Dimitri selgitab välja et tegu on isenditega liigist Streptelasma (Kenophyllum) siluricum (Dybowski) • Materjal võetakse arvele ja paigutatakse fondi • Kuna tegemist on hästi säilunud eksemparidega, siis tehakse neist kohe ka digipildid • Aasta hiljem otsib Austraalia kolleeg Barry oma töösse võrdlusmaterjali ja avastab, et Eestist on leitud olulist uut materjali ning soovib seda laenutada • Peavarahoidja vormistab laenu ja saadab materjali teele • Teadlane publitseerib artikli ning tagastab materjali
Case 2 • Doktorant Mairy tööks on mikrofossiilide leviku uurimine. Ta on kogunud proovid Paatsalu puursüdamikust. • Laboris proovid kaalutakse ja pannakse happesse lahustuma. • Optilise mikroskoobi abil määratakse väljalahustatud kitiinikute jt mikrofossiilide süstematiline kuuluvus ning arvukus. • Andmed sisestatakse erinevate uurijate poolt jooksvalt andmebaasi • Andmebaasi lisamooduli abil, mis joonistab .svg vormingus graafikuid on lihtne konkreetseid andmeid visualiseerida ning lihtsustada publitseerimiskõlblike jooniste loomist • Publitseeritakse artikkel, mis viitab andmebaasile • Inglise paleontoloog Ken loeb artiklit, ning külastab detailsemate andmete saamiseks andmebaasi veebipõhist liidest • Ken vaatab kataloogis detailset läbilõiget ja puursüdamiku fotosid ning teeb ettepaneku uurida koostööprojekti fütoplanktoni levikut samas läbilõikes