1 / 16

ISLAMI KUNST

ISLAMI KUNST. Koostas Miikael V. 7.saj alguses kujunes Araabia poolsaarel välja religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündi- nud ,islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islami usk liitis Araablasi ning nad levitasid seda sõjalisel teel väga kaugele.

aman
Download Presentation

ISLAMI KUNST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ISLAMI KUNST Koostas Miikael V.

  2. 7.saj alguses kujunes Araabia poolsaarel välja religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündi- nud ,islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islami usk liitis Araablasi ning nad levitasid seda sõjalisel teel väga kaugele. Usku on levitatud ka misjoni teel ja tänapäeval tunnustab seda rohkem kui kolmveerand miljardit inimest.

  3. Esialgu oli muhameedlaste ühtne riik Kalifaat. Seda valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750. 10.saj. Bagdadi Kalifaat lagunes ja muhameedlik maa jagunes erinevateks, tihti vaenutsevateks riikideks. 16.-20. saj. oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele.

  4. Islamis usku levitada ja rahvaid ühendada on aidanud araabia keel. Islami pühakiri on Koraan. Selle usu monoteism on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste “ebajumalate” vastu on põhjustanud igasuguse kujutava kunsti keelamise. Kuigi seda keeldu pole alati ja kõikjal täidetud võime siiski öelda, et islamiusuliste visuaalne kunst onmittekujutav

  5. Kunsti on nad aga siiski teinud, selleks on: arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Ehituskunstis on kõige olulisem ehitis pühakoda – mošee. Neid hakati ehitama juba 7. saj. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti koosneb mošee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mošee õues on kindlasti ka kaev, kus ennem palvetamist end pestakse

  6. Selimiye mošee Edirnes (Türgis)

  7. Tavaliselt kuuluvad mošee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni – minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme – nelinurkne, ümar, hulktahkne, isegi kruvikujuline. Mošeede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. See on loodud erinevatest materjalidest näiteks, igasugustest kivisortidest.

  8. Minaretid

  9. Islami usk tunnustab Piibli prohveteid ja Jeesus Kristust Muhamedi eelkäijatena. See soodustas kristlike pühakodade ülevõtmist muhameedlaste poolt. Juba 8.saj. alguses alustati Damaskuse Suure mošee ehitamist ristiusu kiriku kohale. Ka Jeruusalemmas laiendati üks bütsantsi stiilis kolmelööviline kirik seitsmelööviliseks al-Aksa mošeeks.

  10. Al-Aksa mošee Jeruusalemmas

  11. Bütsantsi arhitektuuri mõjul ehitati ka kuppelmošeesid, vanim nendest on Kubbat-as-Sahra (kaljutoomkirik) Jeruusalemmas. 9.saj. eraldus muhameedlik Egiptus omaette riigiks ning Tulumiidi (868-905) ja Fatimiidi (969-1170) dünastia võimu all arenes seal omapärane kuppelmošeede laad.

  12. Vanim kuppelmošee Kubbat-as-Sahra

  13. Mitmete valitsejate haudadele on ehitatud kuppelmošeesid. Väga kuulsad neist on Timuri haud Samarkandis ja ühe Põhja-India valitseja lemmiknaise mausoleum Tadž Mahal Agra lähedal. Türklased nimetasid 15.saj. Konstantinoopoli ümber Istanbuliks ja muutsid Hagia Sophia kiriku mošeeks. Selle kõrvale ehitasid nad neli minaretti. Hagia Sophia kuplikonstruktsiooni jäljendades ehitasid nad sinna ka Suleimani mošee.

  14. Hagia Sophia mošee

  15. Omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese, mis ühendab mošee ja õppeasutuse. Sellel on nelinurkne õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel on suur koda ja sellest mõlemal pool väiksed kambrid õpilastele. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Näiteks: Hispaanias Alhambra loss Granada lähedal. Sellel on kolm õue.

  16. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikult ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks Koraan

More Related