1 / 50

Ainevahetus ja endokrinoloogia

Ainevahetus ja endokrinoloogia. Toivo Laks. Ainevahetus. Ainevahetus - ensüümide (fermentide) poolt reguleeritud rakkude keemiline reaktsioon Ainevahetuse aluseks, mis tagab rakkude kasvamise, paljunemise, talitluse ja apoptoosi, on rakkudevaheline kommunikatsioon

andrew
Download Presentation

Ainevahetus ja endokrinoloogia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ainevahetus ja endokrinoloogia Toivo Laks

  2. Ainevahetus • Ainevahetus - ensüümide (fermentide) poolt reguleeritud rakkude keemiline reaktsioon • Ainevahetuse aluseks, mis tagab rakkude kasvamise, paljunemise, talitluse ja apoptoosi, on rakkudevaheline kommunikatsioon • Rakud mõjutavad (kommunikatsioon) üksteist mediaatorite e. signaalainete e. hormoonide kaudu, mis toimivad retseptoritele (raku pinnal või raku sees) • Signaal närvikiudu pidi – neuraalne regulatsioon • Signaal rakkudevahelises ruumis või närvirakust lihas- või näärmerakku kehavedelike vahendusel – humoraalne regulatsioon (mediaatoriks on koehormoonid, vereringes - hormoonid)

  3. Hormoonid • Orgaanilised ühendid, mida teatud rakud eritavad minimaalses koguses vereringesse ja mis mõjutavad teiste teatud rakkude talitlust • Hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud endokriinsed näärmed (elundid) (hüpofüüs, kilpnääre - KN, kõrvalkilpnääre, pankreas, neerupealised - NP) • Hormoone võivad eritada ka teised organid, kuid nende toime - lokaalne (magu, süda, neerud jm)

  4. Endokriinnäärmed

  5. Hormoonide toime • Oleneb 1. lahustuvusest – vesilahustuvad (katehoolamiinid) seonduvad retseptoriga raku pinnal – rasvlahustuvad (steroidid, prostaglandiinid) seonduvad retseptoriga raku sees, tsütoplasmas 2. keemilisest koostisest 3. retseptorite hulgast vastavas sihtorganis • Hormooni ühinemisel retseptoriga (iRNA ja ensüümide toimel) sünteesitakse tuumas spetsiifilisi valke • Tagasiside printsiip – positiivne: käivitunud mehhanism jätkab toimimist (hüübimine) – negatiivne: reaktsioon (hormoonitase) tasakaalustatakse (veresuhkru nivoo)

  6. Koehormoonid • Prostaglandiinid – eesnäärmest, põhjustavad kontraktsioone ja lõõgastumist • Tromboksaan – trombotsüütidest, põhjustab hüübimist. Tasakaalus prostatsükliiniga • Leukotriinid – vabanevad mitmetest rakkudest põletiku ja allergia korral, soodustavad veresoonte läbilaskvust

  7. Hüpotaalamus ja hüpofüüs • Hüpotaalamus on vaheaju osa, mille all paikneb 0.5 g kaaluv hüpofüüs • Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tegevust liberiinide ja statiinide kaudu • Hüpotaalamuse tegevust reguleerib närvisüsteem ja ringlevad hormoonid • Hüpofüüs (ees- ja tagasagar) eristab hormoone (~10), mis reguleerivad teiste organite tegevust – somatotropiin e. kasvuhormoon – türeotropiin soodustab kilpnäärmekoe talitlust – kortikotropiin soodustab NP koore talitlust – gonatropiin soodustab sugunäärmete talitlust – tagasagarast erituvad verre oksütotsiin ja vasopressiin, mis reguleerivad põhiliselt vedeliku bilanssi (saabuvad siia hüpotaalamusest)

  8. Neerupealised • Neerude peal rasvakihis, kaal u. 10 g • Kaks osa: koor ja säsi, mille ehitus ja talitlus on täiesti erinevad • Säsi on rikkaliku verevarustusega ja moodustunud sümpaatilistest närvikiududest ning eritab adrenaliini (nt. südamesageduse tõus, bronhide lõõgastumine) ja noradrenaliini (nt. veresoonte kontraktsioon) • Koor koosneb kolmest kihist, mis eritavad kortikosteroide, ja mida sünteesitakse kolesteroolist – glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute a/v – mineralokortikoidid – Na+/K+ (vedeliku) a/v – suguhormoonid (peam. meessuguhormoonid)

  9. Hüpotaalamus-hüpofüüs-neerupealis

  10. Steroidide biosüntees

  11. Kilpnääre • Paikneb eespool kõri, 2 sagarat, 20-40 g • Kude koosneb folliikulitest ühekihilise epiteeliga • Folliikulid sisaldavad hormoone - T4 ja T3, mis on seotud depoovormiks valgu türeoglobuliiniga • Türoksiin ja Trijoodtüroniin vabanevad vereringesse koos transportvalguga, kuid mõjutavad rakkude a/v-st vabas vormis • Kilpnäärme regulatsioon: Türeoliberiin (hüpotaalamus) → türeotropiin (hüpofüüs) → jood vereringest ja T4 ja T3 süntees kilpnäärmes • KN hormoonid toimivad vereringe-, hingamis-, seedeelunditele, samuti osaleb kilpnääre joodi ja kaltsiumi a/v-s (hormoon – kaltsitoniin)

  12. Kilpnäärme histoloogia

  13. Kõrvalkilpnääre • Kilpnäärme tagapinnal 4 väikest nääret (0.1 g) • Eritavad parathormooni (PTH), mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust • Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB! hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. • D-vitamiini puudus → Ca++ imendumishäire → rahhiit lastel või osteomalaatsia täiskasvanutel • KKN alatalitlus (PTH↓): vere Ca++↓ → krambid • KKN ületalitlus (PTH↑): luuhõrenemine ja -murrud, uriiniteede kivid

  14. Pankreas kui endokriinne nääre • Endokriinset kude e. Langerhansi saari on 2-3 g (0.1-0.2 mm), milles on: -A-rakud, millest eritub Glükagoon, toime - --- Maksa glükogeen muudetakse glükoosiks - B-rakud, millest eritub Insuliin --- Insuliini eritust reguleerib peamiselt vere glükoosisisaldus (vähem glükagoon ning sümpaatilise närvisüsteemi ärritus) --- Insuliini toimel tungib glükoos rasva- ja lihasrakkudesse, tõhustub glükoosi deponeerumine glükogeeni ja rasvana ning glükoosi tarbimine lõhustusprotsessides --- Insuliin soodustab veel aminohapete siirdumist rakkudesse, valgusünteesi maksas, K+ transporti läbi rakumembraani

  15. Pankrease histoloogia

  16. Organismi homeostaasi regulatsioon (1) • Veetasakaal± 2,5 l – osmo- ja mahuretseptorid, ADH e. vasopresiin hüpotaalamusest, AT-II • Na+/K+ tasakaal (seotud veetasakaaluga), Na+ eritub 2-5 g ja K+ 1-3 g/ööp – mõjutavad Na+ ja K+ kontsentratsioonid, aldosteroon NPst, reniin→AT-II→aldosteroon, ANP (kojapeptiid) • Happe/alusetasakaal ja puhversüsteem – kuna ainevahetusproduktid (NB! vesinikioonid, CO2) muudavad happe/leelistasakaalu, siis organism püüab säilitada konstantse pH (7.4) puhver- ainetega (Hgb annab ära või seob H+ ioone). Häire puhver-süsteemis - atsidoos või alkaloos

  17. Organismi homeostaasi regulatsioon (2) • Energiatasakaal (glükoosi-, rasvade ja valgutasakaal) – nt. glükoositasakaalu mõjustavad: glükagoon, adrenaliin, piimhape, glükokortikoidid, türoksiin, kasvuhormoon, sümpaatiline närvisüsteem, insuliin • Termoregulatsioon (seotud energiatasakaaluga) • Ca++/P+ tasakaal • Teiste mineraalide (Fe++, Mg++,J-, Fl- jne) tasakaal

  18. Endokrinoloogilised haigused • Suhkurtõbi ehk diabetes mellitus • Kilpnäärme haigused - ületalitlus e. hüpertüreoos - alatalitlus e. hüpotüreoos - põletik e. türeoidiit - pahaloomulised kasvajad • Neerupealise haigused - ületalitlus e. hüperaldosteronism - alatalitlus e. hüpoaldosteronism - ületalitlus e. hüperkortitsism - alatalitlus e. hüpokortitsism - feokromotsütoom • Hüpofüüsi kasvajad

  19. Suhkurdiabeet (DM) • Krooniline ainevahetushäire insuliini suhtelise või absoluutse puudulikkusega • Sagenev, glükoosi tolerantsuse häire isegi üle 5% populatsioonist • Kaasneb organismi üldine kahjustus (veresoonte, närvisüsteemi, silmad) • Jaguneb: - I tüüp insulin dependent DM(IDDM) - II tüüp non insulin dependent DM (NIDDM) - sekundaarne DM (geneetiline ja geneetilistele haigustele kaasnev, pankrease haigused, teistele endokriinhaigustele kaasnev, ravimid, infektsioonid)

  20. I tüüpi diabeet • Beetarakkude destruktsioon → absoluutne insuliini defitsiit- 70-90% autoantikehade leid - immunoloogiline - idiopaatiline kahjustus - 20% kindel perekondlik soodumus • Algus noores eas • Kalduvus koomale • Ravi - insuliin

  21. II tüüpi diabeet • Häirunud insuliini sekretsioon (teke) • Insuliini puuduv toime e. resistentsus perifeerias – insuliiniretseptorite defekt, mis põhjustab häiret glükoosi kasutamises rakkudes → hüperinsulineemia; võimalik geneetiline häire • Võib kaasneda hüpertoonia, adipoossuse, hüperkolesteroleemiaga, so. nn. metaboolse sündroomiga (heaolu ühiskonna haigus) • Beetarakud kurnatakse välja • Aeglane algus, peale 40 eluaastat • Koomakalduvus väike • Tavaliselt tablettravi, harvem insuliin

  22. Kliiniline pilt • Üldsümptomid – väsimus, koormuse↓ • Hüperinsulineemia → näljatunne, higistamine • Hüperglükeemia → janu, uriinihulk↑, kehakaal↓ • Elektrolüütide ja vedelikuhäired → lihaste krambid, nägemishäired • Nahanähud – sügelemine, infektsioonid • Potentsihäired, tsüklihäired

  23. Tüsistused • Makroangiopaatia – suurte arterite kahjustus - AMI - ajuinfarkt - perifeerne ateroskleroos • Mikroangiopaatia – väikeste arterite kahjustus - glomeruloskleroos → nefropaatia mikroalbuminuuriaga ja hilisema KNP-ga - retinopaatia (mikroaneurüsmid, ödeem, veritsused → pimedus) - neuropaatia (10 a-ga tekib 50% haigetest) – sensomotoorne, vibratsioonitundlikkus↓, autonoomse NS häire (silent isheemia, südamesageduse kõikuvus väheneb), termoregulatsiooni häire, nn. diabeetiline jalg jm • Infektsioonid, rasvmaks, triglütseriidid↑, koomad

  24. Diagnoos • Kliiniline pilt ja tüsistused • Veresuhkru määramine > 7.0 mmol/l • GTT – glükoosi tolerantsuse test • Uriinianalüüs – glükosuuria ja mikroalbuminuuria • Glükohemoglobiin • Sekundaarse diabeedi kahtluse korral glükoosi ainevahetuse häiret põhjustava haiguse (seisundi) diagnostika

  25. Ravi • Alus – dieet • Kehalise aktiivsuse tõstmine, ka kehakaalu↓ • I tüüpi diabeet – insuliinravi (erineva toimeajaga) • II tüüpi diabeet - suukaudsed ravimid (mitu gr.) - glükoosi imendumise aeglustumine (£-glükosidaasi inhibiitor) - glükoosi imendumise aeglustumine, maksas glükoneogeneesi↓, glükoosi vastuvõtu suurenemine lihastes, söögiisu↓ (biguaniidid) - insuliini sekretsiooni↑ (sulfonüüluurea) - glitasoonid - kombinatsioonravi (sh. insuliin) • Katsetusel meetodid: inhaleeritav insuliin, kunstlik endokriinne pankreas ja insuliinipump (minikompuutersüsteem, mis reageerib glükoosi tasemele vereseerumis)

  26. Insuliinravi tüsistused • Hüpoglükeemiline kooma • Lipodüstroofia • Infektsioonid • Insuliinravi resistentsus • Diabeedi dekompenseerumine

  27. Diabeetiline kooma • Põhjus – insuliinivaegus – diagnoosimata diabeedi ilmnemine – vead insuliini doseerimisel, ebapiisav annus – infektsioonid jm haigused, mis nõuavad suuremaid doose – ravimid (glükokortikoidid, diureetikumid) • Patogenees (lihtsustatult): 1. hüperglükeemia → osmolaarsus↑ → rakusisese vedeliku defitsiit → teadvusehäired 2. paralleelselt: lipolüüs → ketoained↑ → atsidoos → rakuvälise vedeliku defitsiit → hüpovoleemia → neerukahjustus ja shokk

  28. Diabeetilise prekooma → kooma sümptomid • Areng aeglane: • Isutus, iiveldamine, oksendamine • Ülemäärane janu, polüuuria • Nõrkus, väsimus, jõuetus • Hingamise sageduse↑, tahhükardia (prekooma) ↓ • Oligo-anuuria, kõõlusrefleksid↓, lihased lõdvad • Kuiv nahk • Sügav hingamine, atsetooni lõhn • Vererõhu langus • Teadvusetus (kooma)

  29. Diabeetilise kooma diagnostika ja ravi • kliiniline pilt • veresuhkur↑↑, hüperosmolaarne, Na+↑, atsidoos • ketonuuria • Ravi: intensiivravivõtted, elektrolüüdid, vedelik, atsidoosi likvideerimine, insuliin • NB! Eristada hüpoglükeemilisest koomast – insuliini üledoseerimine, alkohol. Kulg kiire, nahk kuiv, veresuhkur madal, ravi - glükoos

  30. Kilpnäärme ületalitlus e. hüpertüreoos e.türeotoksikoos e. Basedowi e. Gravesi tõbi • Põhjused: - immuunogeenne > 60% juhtudest. Eeldab geneetilist eelsoodumust - eksogeense joodi manustamisejärgne - kaasnev teiste KN haigustega (vähk, türeoidiit) • Patogeneesi aluseks on KN hormoonide (T3, T4) toime perifeerias • Kliiniliselt esineb erinevaid vorme kas struuma e. hõõtsikuga (sõlmeline, difuusne) või ilma struumata

  31. Hüpertüreoosi üldsümptomid • Struuma • Rahutus, värin • Siinustahhükardia, ekstrasüstolid, kodade virvendus • Vererõhu tõus • Kaalulangus • Soe, niiske nahk • Kõhulahtisus • Oftalmopaatia (Basedowi tõbi) • Türeotoksiline kriis: tahhükardia, palavik, äge rahutus, oksendamine ja kõhulahtisus, lihasnõrkus, teadvusehäired, kooma Põhjused: KN hormoonide vabanemine

  32. Oftalmopaatia

  33. Hüpertüreoosi diagnoosimine • Anamnees • Kliiniline pilt (tahhükardia, rütmihäired – kodade virvendus!) • TSH↓, T3↑, T4↑ • Sonograafia (struuma, sõlmed) • Stsintigraafia – radionukleiidi ladestumine

  34. Hüpertüreoosi ravi • Türeostaatiline ravi – blokeeritakse KN hormoonide süntees, toime saabub 6-8 nädala pärast. Tahhükardia korral lisaks ß-blokaatorid • Kirurgiline ravi – KN funktsioon eelnevalt türeostaatikumidega normaliseerida. Näidustus suur struuma • Radiojoodravi – eelneb ja järgneb ravi türeostaatikumidega. Näidustus: immuunogeenne hüpertüreoos, väike struuma, hüpertüreoosi retsidiiv • Kõikide meetodite võimalik tüsistus: hüpotüreoos • Kriisi ravi: Hormoonisünteesi pärssimine, vedelik, ß-blokaator, glükokortikoidid, rahustid

  35. Kilpnäärme alatalitlus e. hüpotüreoos • Kaasasündinud – kasvupeetus, kretinism • Omandatud – sagedaim türeoidiidi, hüpertüreoosi ravi tagajärg • Kliinik – aeglus, kuiv kare nahk, murduvad juuksed, kõhukinnisus, müksodeem – turse, bradükardia, südamepuudulikkus, varane ateroskleroosi areng, külmatunne, depressioon • Diagnoos - TSH↑, T3↓, T4↓, kolesterool↑, sonograafia • Ravi - türoksiin

  36. Türeoidiit • Äge – harva, infektsioon, kiiritus. Valu, turse, palavik. Antibakterialne ravi • Alaäge – harva, halb enesetunne, KN valulik. SR ja CRP↑. Diagnoos – sonograafia, biopsia. Ravi – vajadusel kortikoidid. Tavaliselt paraneb ise • Krooniline – Hasimoto autoimmuunne põletik. Kulg aeglane ja varjatud ning võib põhjustada hüpotüreoosi. Diagnoos: TPO-ak, TG-ak, KN hormoonid, sonograafia, biopsia. Ravi – hüpotüreoosi ravi, kortikoidid • Krooniline erivorm - ravimist amiodaroon (kordaroon) – kas hüpotüreoos või hüpertüreoos

  37. KN pahaloomulised kasvajad • Sagedaim endokriinne pahaloomuline kasvaja • Põhjus: geneetiline soodumus, ioniseeriv kiirgus • Histoloogiliselt – erinevad rakud ja tüübid • Võib esineda koos nt. feokromotsütoomiga • Anamnees: kaela piirkonna kiiritus, üldine kiiritus • Kliiniline pilt: tiheda konsistentsiga sõlmed, struuma, suurenenud lümfisõlmed, kähe hääl, vilistav hingamine, venoosne pais • Diagnostika: sonograafial kajavaene sõlm, biopsia, KT ja MRT, kopsuRö – metastaasid • Ravi: kirurgia + kiiritus + KN hormoon • Järelkontroll: metastaaside arengu jälgimiseks kogu keha stsintigraafia

  38. Hüperaldosteronism • Põhjused: - primaarne e. Conni sündroom - NP aldosterooni produtseeriv adenoom, hüperplaasia, vähk harva - sekundaarne – RAS aktivatsioon neeruarteri stenoosist, reniini produtseeriv tuumor, hüpertensioon, erineval põhjusel tursed • Kliiniline pilt: 1. hüpertoonia 2. hüpokalieemia (lihasnõrkus, kõhukinnisus, EKG muutused), polüuuria, metaboolne alkaloos paresteesiatega • Diagnoosimine: 1. kliinik (hüpertoonia) 2. Veres: K+↓ (uriinis↑), Na+↑, aldosteroon↑, reniin↓ 3. aldosteroon eraldi kummaski NP-s 4. piltdiagnostika: CT, MRT, sonograafia • Ravi: 1. kirurgia 2. AH preparaadid (AT-IIA)

  39. Hüpoaldosteronism • Põhjused: - primaarne e. reniini↑, nt. Addisoni tõbi, defektne aldosterooni süntees - sekundaarne e. reniin↓: nt. diabeedihaigetel, ravimite toimel (mineralokortikoidid, hepariin, ACE-inhibiitorid) • Kliiniline pilt: püsiv hüpotoonia • Vereanalüüs: Na+↓, K+↑, atsidoos • Ravi: mineralokortikoidid, elektrolüüdid

  40. Hüperkortitsism • Eksogeenne e. jatrogeenne Cushingi sündroom, sageli, glükokortikoidide pikaaegne kasutamine • Endogeenne, sõltub AKTHst → NP hüperplaasia - tsentraalne e. Cushingi tõbi, tingitud hüpofüüsi adenoomist (või hüpotalaamiline ületalitlus) - ektoopiline e. paraneoplastiline AKTH produktsioon (kopsuvähk, kartsinoid) - alkoholi liigtarbimine (pöörduv) • Endogeenne e. primaarne, AKTHst mittesõltuv – NP adenoom või düsplaasia

  41. Hüperkortitsismi sümptomid • Rasva ümberpaigutumine kehatüvele, lai nägu • Osteoporoos ja luuvalud • Valgu ainevahetuse häire – müopaatia lihasnõrkuse, -kõhetuse ja adünaamiaga • Süsivesikute a/v häire – diabeetiline seisund • Er, Lk, Tr↑ ning eosinofiilid ja lümfotsüüdid↓ • Hüpertensioon (80-90%) • Naha mädapõletikud • Striad • Naistel tsüklihäired, karvakasv • Psüühikahäired

  42. Cushingi sündroomi habitus

  43. Hüperkortitsismi diagnoos ja ravi • Diagnoos: 1. kliiniline pilt 2. provokatsiooni- ja supressioonitestid 3. lokalisatsioonidiagnostika (CT, MRT, kolju-Rö, angiograafia, sonograafia, stsintigraafia) • Ravi: - NP tuumor – adrenelektoomia + steroid - hüpofüüsi adenoom – kirurgiline eemaldamine või kiiritamine - opereerimatu kasvaja - tsütostaatikumid

  44. Hüperkortitsismi kompuuterdiagnostika

  45. Hüpokortitsism • Esmane – AKTH tõusnud (Addisoni tõbi, autoimmuunadrenaliit, vähi metastaasid, Tbk, NP hüpo- ja aplaasia, äge NP hemorraagia) • Sekundaarne – AKTH langenud (hüpofüüsi või hüpotaalamuse puudulikkus, kortikoidravi) • Addisoni tõve kliinik: tekib kui 90% NPst on kahjustunud, 1. nõrkus ja kiire väsimine, 2. naha ja limaskestade pigmentatsioon, 3. kaalulangus, 4. hüpotoonia, dekompenseerumisel: Addisoni kriis (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, madal → kõrge temperatuur, kooma) • Diagnoos: Na+↓, K+↑, kortisool↓, AKTH, piltdgn • Ravi: glüko- ja mineralokortikoidid, elektrolüüdid

  46. Feokromotsütoom • Katehoolamiine (adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin) produtseeriv NP säsi hea- või pahaloomuline tuumor (väljaspool NPst paiknev tuumor – paraganglioom) • Kliinik: 1. paroksüsmaalne või püsiv raskekujuline hüpertensioon, 2. hoo ajal higistamine, südamepekslemine, värin, peavalu, 3. kahvatu nahk, 4. hüperglükeemia • Diagnoosimine: 1. katehoolamiinide ja nende metaboliitide määramine veres, uriinis ja neerupealise veenides, 2. provokatsioonitestid - harva, 3. piltdiagnostika – CT, MRT, sonograafia, stsintigraafia, nefroangiograafia • Ravi: 1. kirurgiline, 2. kemo- ja kiiritusravi metastaaside korral, 3. £- ja ß-blokaatorid

  47. Hüpofüüsi tuumorid • Endokriinselt mitteaktiivsed – adenoomid, tsüstid, metastaasid jne – Kliinik: 1. hüpofüüsi eessagara puudulikkus (nt. KN, NP puudulikkus jne), 2. magediabeet, 3. nägemishäired olenevalt lokalisatsioonist, 4. peavalu, 5. neuroloogilised ärajäämanähud – Diagnostika: 1. endokrinoloogiline ja 2. piltdiagnostika, 3. oftalmoloogiline diagnoos – Ravi: 1. kirurgia, 2. kiiritusravi, 3. asendusravi • Endokriinselt aktiivsed – prolaktinoom (M/N 1:5): adenoom produtseerib prolaktiini→tsüklihäired; ravi – dopamiiniantag. – somatotroopne adenoom → hüperpituitarism (gigantism, akromegaalia, hüpertoonia jne); ravi – kirurgia, kiiritus, hormooni sekretsiooni↓

  48. Hüpofüüsi adenoom

  49. Hüpofüsaarne gigantism ja akromegaalia

  50. Hüpofüüsi tuumori ravi

More Related