Hindamine ja õpilase areng

1. Hindamine ja õpilase areng Tallinn 13.10.2010 Leelo Tiisvelt

2. Ühiskonna ootused tuleviku põlvkonnale Tulevikusedukasolemiseks on kõigeolulisemkompetents… IBM uuring 2010 www.juhtimine.ee LOOVUS

3. Mis on loovus? • leidauusiseoseid • mõistatervikut • muuta olemasolevat mudelit • aidata inimestel mõttekrampidest ja stereotüüpidest välja tulla www.juhtimine.ee

4. Miks on loovus üha olulisem? • kasvavregulatsioonide hulk • maailma majanduskeskuste kandumine Aasiasse • ärimudelite muutumineja kasvav muutuste tempo • infohulga ning klientide ootuste ja teadlikkuse pidev kasv www.juhtimine.ee

5. Küsimus Kumb tegevus arendab loovust?

6. Hindamine kontrollib õpilaste teadmisi ja oskusi Hindamine toetab õpilase arengut

7. Hindamist viib läbi õpetaja Õpilased on hindamisprotsessi kaasatud

8. Õpetajapaneb õpilastele hindeid Õpetaja annab õpilastele tagasisidet

9. Hindamine tagab kvaliteedi Hindamine kontrollib kvaliteet

10. Kogu õppeprotsess on hindamine Õppeprotsess koosneb teadmiste omandamisest ja teadmiste hindamisest

11. Kui hindamine on hästi paika pandud, võib see kaasa aidata õppimisele ja teadlikkusele; tegelikult on õppimist ja teadlikkust ilma selleta palju raskem saavutada. Bena Kallick

12. Kujundav hindamine Definitsioonid • Tagasiside andmine, et edendada ja kiirendada õpilaste õppimist (Sadler, 1998) • Dünaamiline hindamine (dynamic assessment; Shepard, 2000) • Varane hoiatav hindamine (early warning assessment; Johnson, 2005) • Viis, kuidas hindamist kasutatakse (Afflerbach 2005) • Pidev hindamine (continuous assessment; Erickson, 2007) • Planeeritud protsess, milles õpetajad kohandavad õpetamist vastavalt õpilaste õppimisega (Popham 2008) • Protsess, millesse on kaasatud nii õpilane kui õpetaja (Brookhart 2009)

13. Kujundav hindamine Põhiküsimused • Kuhu ma lähen? (mida mul on vaja teada, osata, suuta?) • Kus ma olen? (mida ma praegu tean, oskan ja suudan?) • Kuidas ma saan täita tühimiku? ( mida ma pean selleks tegema, et teada, osata ja suuta?) (Brookhart 2009)

14. Strateegia (1) Jagatud eesmärgid Õpiülesande ja eesmärkide mõistmine • Küsimused • Plaan • Eelteadmised Oodatavast õpitulemusest arusaamine • Teiste õpilaste tööde kasutamine mudelina • Hindamismudel

15. Strateegia (2) Õpilaste kuulamine • Väärarusaamade (misconceptions)väljaselgitamine • Mõistmine, kui kaugel õpilased on • Aidata püsida ajagraafikus

16. Strateegia (3) Efektiivne tagasiside • AJASTUS: Millal anda tagasisidet? • KOGUS: Kui palju tagasisidet on korraga mõistlik anda? • FOOKUS: Millele pöörata tähelepanu? • MUDEL: Millel tugineb tagasiside? • VIIS: Kuidas anda selget positiivset ja negatiivset tagasisidet? • SELGUS: Kuidas anda õpilase jaoks mõistetavat tagasisidet? • PÕHJALIKKUS: Kui kaugele on mõistlik tagasiside andmisel minna? • TONAALSUS: Missugune peab olema tagasiside keelekasutus?

17. Strateegia (4) Õpilaste mõtlemise ergutamine küsimuste kaudu • Avatud küsimused • Mõtlemisaeg • Kaaslaste kuulamine, küsitlemine, arutelu

18. Strateegia (5) Õpilaset eneseregulatsiooni toetamine Kui õpetajad kasutavad kujundava hindamise strateegiaid hästi, siis nad annavad õpilastele mudeli nende kasutamiseks. Eneseregulatsiooni strateegiad: • Õpimapp • Enesehindamine mudeli järgi • Eneserefleksioon: õppimine vigadest, õpetaja tagasisidest ja oma pingutuse hindamine

19. Strateegia (6) Saadud informatsiooni kasutamine planeerimisel • Õpilaste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamine • Toetumine mitte üksnes nõrkustele, vaid ka tugevustele ja huvidele. • Hindamisest saadava informatsiooni kasutamine • Paindlike taseme- või tasandusgruppide moodustamine

20. Mis kasu saab õpilane? • õpitulemused paranevad • suureneb arusaamine sellest, kuidas õppida • kasvab enesekontroll ja ning koos sellega motivatsioon Õpilane võtab vastutuse oma õppimise eest

21. Kujundav hindamine • jutustabõpilasele, missugune tema õppimine on • keskendub sellel, kuidas õpilane õpib • on protsess Traditsiooniline hindamine • annab õpilasele teada, missugune tema õppimine oli • keskendub sellele, mida õpilane õpib • on produkt

22. Professionaalne õpikogukond

23. Professionaalne õpikogukond (1) Vabal tahtel kokku tulnud 4 või 6 õpetajast koosnev grupp, kes tegutseb teadlikult õpetamispraktika uurimise ja täiustamisega. Mida teevad? • Kohtuvad kord kuus sessioonidel • Püstitavad koos eesmärgid (jagatud eesmärgid) • Rakendavad koostöös oma partneriga sessioonide vaheajal tegevusi praktikas (eesmärkide teostamine) • Loevad ja analüüsivad kujundavat hindamist käsitlevaid materjale • Jagavad üksteisega oma kogemust

24. Professionaalne õpikogukond (2) Kui kaua? Üks õppeaasta Miks just õpikogukonnas? • Õpetajad valdavad erinevaid teadmisi ja kasutavad erinevaid meetodeid • Koos õppimine ja tegutsemine tugevdab koolikultuuri • Koos õppimine annab õppimisele uue väärtuse (Brookhart 2009)

25. Professionaalne õpikogukond (3) Peamised reeglid • Jagamise eetika (ma jagan nii oma head kui halba kogemust ja leian mõistmist) • Küsimuste esitamise eetika (võin alati küsida ja abi paluda) • Partneri klassiruumis olemise eetika (olen oodatud ja kutsutud) • Õppimise eetika (ma ei ütle kunagi esimese mõttena: “Ma juba teen või tean seda”)

26. Mis võiksid olla potentsiaalsed komistuskivid kujundava hindamise juurutamisel ja õpikogukonna tegevuses?

27. Lõpumõtted

28. On aeg hakata kujundama koolisüsteemi ja pedagoogikat, mis püüaks lahti mõtestada positiivseid tundeid, rajada meelekindlust ja tublidust, aidata leida tugipunkte sellele, mida Aristoteles nimetas “väärt eluks”. (Ivar Tröner)

29. ROHELINE KOOL

30. www.ascd.org(the Association for Supervision and Curriculum Development ) www.eyeoneducation.com TÄNAN KAASA MÕTLEMAST!