LÄÄNE-EUROOPA LUULE XIX SAJANDI JA XX SAJ VAHETUSEL MODERNISM I

1. LÄÄNE-EUROOPA LUULE XIX SAJANDI JA XX SAJ VAHETUSELMODERNISMI Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2009, 2010

2. Modernism • pr moderne ‘uudne, nüüdisaegne’ • Uuenduslikkust taotlevate ja realismile vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. sajandi esimese poolekirjandusvoolude ning loomepõhimõtete üldnimetus. • Valdav kunstivool 20. saj I poolel • 19. ja 20. saj vahetuse modernismi on nimetatud ka uusromantismiks …

3. Uusromantism ehk neoromantism • 19. saj lõpu ja 20. saj alguse Euroopa kirjanduses ja kunstis valitsenud modernsed voolud ja suunad, mis … • … vastandusid naturalismile ja realismile; • … taaselustasid romantismi põhimõtteid; • … mõjutasid Eesti kirjanduses eelkõige nooreestlaste ja Siuru loomingut;

4. Modernismi sündi 19. saj lõpus mõjutasid … • uued ideed: • Charles Darwin • FreidrichNietzsche • Sigmund Freud • suurlinnastumine • üleüldine elutempo tõus

5. Modernismi sündi 19. saj lõpus mõjutasid … tehnika roll inimeste elus suurenes (nt tekkis seetõttu rohkem vaba aega, aga süvenes üksindus- ja võõrandustunne) kino, lennuk, auto, telefon … informatsiooni hulga kasv I maailmasõjaga varises senine Euroopa kokku

6. Murrangute ajajärk • I maailmasõda • suured impeeriumid lagunesid (nt Austria-Ungari) • tekkis rida uusi riike Ida-Euroopas • rahvusluse tõus • naiste emantsipatsioon • vasakpoolsuse levik, töölisliikumine

7. Modernistlik maailmatunnetus • individualism: oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik; • valdav on eitaja positsioon; • iroonia möödunu suhtes; • tulevikku vaatav; • suhe maailmaga on valuline: tuntakse ängistust, üksindust, ahistust, maailmavalu, ebakindlust;

8. Kunstiteose eesmärk • Senini oli kunsti eesmärk olnud maailma jäljendada (romantism tegi seda fantaasiarikkalt, realism püüdis olla tõetruu). • Modernistlik kunstiteos ei püüa maailma jäljendada, ta kujutab maailma just niipalju ja sellisel viisil, nagu soovib. • Modernistlik kunstiteos on kunstniku enda kokkupandud tervik.

9. Henri Matisse Maroko maastik (1911 – 1913) Kunstnik ei jäljenda tegelikkust, vaid loob sellest enda versiooni.

10. Kunstilise kujutamisviisi revolutsioon • Traditsioonilistest vormidest ei piisanud moodsa maailma keeruliste kogemuste edasiandmiseks. • Kunst ja kirjandus tegelesid peamiselt tehnikaga ja vajadusega näidata publikule, et ei tule piirduda seni kasutatud traditsiooniliste vormidega.

11. Postmodernism • Modernismi ülekasvamist postmodernismiks on täheldatud alates 1960. aastatest, mõne teoreetiku arvates 1940ndatest.

12. Rainer Maria Rilke (1875–1926) • juudi päritolu Austria kirjanik; • saksakeelne luuletaja, kes oma ajale jäi mõnevõrra võõraks; • hilissümbolist; • luulet iseloomustab filosoofiline endassesüvenemine; • ei lasknud end mõjutada vormieksperimentidest; • mõjutas paljusid oma ajastu noorluuletajaid;

13. R. M. Rilke “Idioodi laul” (tlk ain kaalep) Ei peatata mind. Ja vabalt ma käin. Sest öeldakse, et ma ohutu näin. Kui hea. Ma ohutu näin. On lähedaim kõigele alati Püha Vaim, see teatud vaim (sul ju on sellest aim) – kui hea. Ei. Ära mõtle nii või naa, ära mingit ohtu kardagi sa. Silmas verd aga pea. Veri asja teeb raskest raskemaks, Vahel mõtlen, et nüüd küll lõppeb mu jaks – (Kui hea.) (järgneb...)

14. JÄTKUB R.M. RILKE “IDIOOT” Ah, seda palli mul hellitab silm: punane, ümar kui maa ja ilm. Hea, et loodud on ta. Kas juurde kutsuda teda ei saa? On kõik nagu ilmatu imemärk, läheb kokku üks järk ja lahku üks järk: nii kena see natuke segane värk; Kui hea. (1906) Emil Orliku joonistus, 1917

15. Rainer Maria Rilke • mõnda aega oli Pariisis Auguste Rodini sekretär; • üldiselt aga ei tegelenud elus millegi muu kui kirjutamisega; • rahutu, rändav poeet; • iga tema luuletus kujutab endast näidet kirjutamistoimingu vaevast; • iseloomustas oma loomingumeetodit kui “asjade loomist hirmust”; • teemadeks armastus, surm, lapsepõlvehirmud, naiste kummardamine, jumal Paula Modersohn-Becker, 1906 “See elu kuristiku kohal on tegelikult võimatu,” kuid just see võimatus ajendas teda looma. Ta suri diagnoosimata leukeemiasse, mida oli põdenud aastaid.

16. ÉmileVerhaeren(1855 – 1916) • Belgia kirjanik, kirjutas prantsuse keeles; • sümbolist; • XX saj algul kirjandusliku liikumise “Noor Belgia” asutaja – eesmärk rõhutada Belgia kirjanduse sõltumatust prantsuse kirjandusest;

17. ÉmileVerhaeren “Lõpmatult” Meeleheite koerad, penid sügistuule hambad löövad musta õhtukajja, hiigla vari hiilib ligemale kuule tiigis kumavale, roomab majja. Ridamisi täppidena paistvad tuled kauged. Üle selle nagu ikka kuuled hääli öisi, metsadesse sulet, hääli teispool sood ja raba pikka. Pidevaina õhtuteed on ühte põimit, ristleb hääletult kui purji neid, sirgub, hargub lõpmatusse nagu lõimi teispool kaugusi ja teispool öid. (1887, tlk J. Semper)

18. Uusromantismile • … oli omane ka pöördumine rahvusliku muinasaja ja seda talletava rahvaluule poole – näiteks iirlase W. B. Yeats’i ja soomlase Eino Leino loomingus.

19. William ButlerYeats (1865 – 1939) • iiri kirjanik ja avaliku elu tegelane; • nn keldi taassünnikeskne autor, • mõjukamaid 20. sajandi lüürikuid; • Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1923; • Eesti keeles: • “Luulet” (1990; tõlkijad Ants Oras, Märt Väljataga) • “Punane Hanrahan” (1939; tõlkija M. Luht; 2002; tõlkija Krista Kaer)

20. W. B. YEATS “SÜMBOLID” Kellatorn kesk tormipöörist, Pime tirib kellanöörist. Mõõk, mis kõiketapvas väes, Püsib roitva lolli käes. Mõõgatupel kuldne tikand, Ilu ja loll on ühte hakand. (1933, tkl Märt Väljataga) Portree autor on luuletaja kunstnikust isa John Butler Yeats (1900)

21. Eino Leino (1878 – 1926) • sünninimega Armas Einar Leopold Lönnbohm; • soome kirjanik, kes oli eelkõige tuntud andeka ja mitmekülgse luuletajana; • kirjutas ka romaane ja tõlkis soome keelde nii proosat kui luulet, muuhulgas Dante “Jumaliku komöödia”; • tegutses ka ajakirjanikuna; • tema tuntuimad luulekogud on “Helkavirsiä” (1903) ja “Helkavirsiä. Toinen sarja” (1916).

22. Eino Leino

23. AINO THAUVON-SUITS“MINU MÄLESTUSTE EINO LEINO. KANNATAV INIMENE”.KIRJASTUS ILO. TALLINN, 2005 Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 21.06.2005) Autor on Gustav Suitsu soomlannast abikaasa (1884-1969), kes avaldas selle raamatu algupärandi 1958, nüüd on ilmunud ka tõlge. Võrreldes Aino Kallase päevikutega, on Aino Suitsu Leino-kirjeldus hoopis vahetum. Kallasel on Leino kord ihaldatud, kord põlastatud südamekallim, sügavmõttelisi repliike esitav poolpurjus soome geenius, Suitsul aga kõrvaltoas elav ettearvamatu joomamees, suurvaim enesestki mõista. Raamatust selgub Aino Suitsu väga oluline ja äärmiselt pingutav roll hingeliselt muserdunud ja enam-vähem kogu aeg rahatu poeedi eest hoolitsemisel. Kord annab “tugiisik” Aino koguni Einole oma viimse viiemargase, jättes väikese tütre Mareti piimata. Kas tänapäeval on veel niisuguseid naisi? Kui oleks, oleks poeete ka rohkem. Aino pole siiski pimedusega löödud imetleja, vaid tugev naine, kes kaalutleb, kuidas hoolealusel parem, ning organiseerib ta korduvalt haiglasse. Vaid siis kui sisse kolib ka Eino “kogemata võetud” vaimselt haige kolmas naine, on Ainogi omadega üsna läbi. Abikaasa Gustav elab parajasti Tartus, temast jäävad need näguripäevad nägemata. Siiski jääb Leino ka purjuspäiselt delikaatseks ja teistega arvestavaks, mis suurendab Aino kaastunnet veelgi. Eino empaatilisust, huvi teiste inimeste käekäigu vastu, peabki Aino üheks põhjuseks, miks Pentti Saarikoski sõnul “Soome inetuim mees” naistele säärast mõju avaldas. Samas oli ta läbinisti poeet, kellel oli eriline vastumeelsus kogu maise vara vastu. Raamatus leidub täpne ülevaade Leino Eesti-reisist ning vahekorrast siinsete tegelastega. Niisiis kohustuslik kirjandus igale kultuuriloohuvilisele.