Euroopa keskkond — seisund ja prognoos 2005

1. Euroopa keskkond — seisund ja prognoos 2005 — Lühikokkuvõte

2. Mis on aruanne Euroopa keskkond —seisund ja prognoos 2005 Kolmas EEA Euroopa keskonnaülevade Eelmine ülevaade avaldati 1999 On abiks EL keskkonnapoliitika kujundamisel ja hindamisel Uued elemendid 2005. a. väljaandes

3. Väljaande struktuur 2005. aasta ülevaade sisaldab: • Euroopa keskkonna komplekshinnang • Põhiindikaatorite komplekt • Riikide analüüs ja võrdlus • Bibliograafia

4. Euroopa edusammud, kohalikud valikud, üleilmsed mõjud • EL keskkonnaseadusandlus toimib, kui see korralikult rakendada • Enim edu punktreostusallikatega, mille käsitlemine pole keerukas • Nüüd on peamiseks väljakutseks hajureostuse allikad, mille taga on erinevad majandusharud • Keskkonnaalaseid edusamme ohustavad enim maakasutus, tarbimine ja kaubandus • Meie tarbimise ja kaubanduse “jalajälg” ületab topelt meie bioloogilised võimalused

5. Hoogustuv linnastumine, maade söödistumine • Aastatel 1990–2000 tarbis EL-25 linnastumine 3 kordse Luxembourgi maa-ala. EL ühtekuulusvusfond etendas osa — õppetund aastateks 2007–2013? • Valglinnastumine suurendab ümbritsevatel aladel lubamatult survet ökosüsteemidele (näit märgalad) • Turismi areng lisab täiendavat koormust juba niigi survestatud rannikutele • Põllumajandusmaa madal hind ei lase kord juba linnastatud maid maaellu tagasi suunata • Maapiirkondade kesine juurdepääs teenustele ja maaelanikkonna vananemine hoogustab maade söötijäämist

6. Kliimamuutus on pärale jõudnud • Käesoleval sajandil võivad Euroopa temperatuurid tõusta 2–6 °C (võrreldes 0.95 °C läinud sajandil, maailmakeskmine + 0.7 °C) • Eeldatavad mõjud on veepuudus, äkilisem ilm, mereelustiku muutused ja majanduslik kahju • Lühiajalised Kyoto sihtmärgid võib saavutada — pikemaajalised eesmärgid 2020 ja kaugemal tulevikus võivad osutuda raskemaks • Põhiteguriks on transpordisektor. Transpordi nõudluse kasv on kiirem kui kütusesäästu edusammud. Lennunduse heitmed kahekordistumas aastaks 2030

7. Energianõudluse kujundamisel on edusammud aeglased • Energinõudlus kasvab üha, kuigi aeglasemalt kui SKP. Keskkonnakasutuse tulemuslikkuse (eco-efficiency) osas on tööstuses edu märgata; kodused majapidamised ja teenindussektor jäävad väljakutseks • Väheste heitmetega tuleviku tagavad väiksem energitarbimine, suurem energia osakaal taastuvatest allikatest ja paranenud energiakasutuse efektiivsus. Kuid vajalik on pikaajaline kõikehõlmav tegutsemine • Palju võimalusi efektiivsuse parandamiseks jääb veel kasutamata, eriti kodustes majapidamistes ja teenindussektoris • Väheste heitmetega tulevikku investeerimine võib olla kasumlik (hinnanguliselt 45 EUR/in/aastas aitaks vältida tegevusetuse sotsiaal-majanduslikku kahju 300–1 500 EUR/in/aastas)

8. Oleme tervemad, kuid endiselt saasteainetele eksponeeritud • Euroopa on olnud edukas sudu ja happevihmade vähendamisel • Sellegipoolest, paljudes linnades põhjustab õhusaaste endiselt tervisehäireid (tahked osakesed ja osoon) • Puhtam transporditehnoloogia ja parem linnaplaneerimine suudavad olukorda parandada • Abi võib olla ka turumajanduslike meetmete kasutamisest, nagu liiklusummikutasu, mis võib muuta käitumisharjumusi • Kemikaalidele eksponeeritus mõjutab inimesi Euroopas ja laiemalt. Arktika elanike veres leitud PCB tasemed põhjustatud Euroopa saaste kauglevist. Osa Euroopa ”jalajäljest”

9. Meie ammenduvad looduslikud ressursid • Mitmed Euroopa kalakarjad on ülepüütud, toiduahelat pidi allapoole liikudes mõjutame uute kalaliikide varusid. Kliimamuutusega ühendatuna seab see ohtu mereökosüsteemid • Looduslik mitmekesisus: hoolimata teatud edust, ohustab paljusid liike — linde, imetajaid, putukaid — elupaikade killustumine. Uutel EL liikmesriikidel on koatada kõige rohkem • Euroopa muldi ohustavad erosioon, sulgemine, saastumine ja sooldumine — 2 millionit paika on tõenäoliselt saastatud ja 100 000 vajavad pinnasepuhastust • Vesi: Lõuna-Euroopa veepuudus kasvab ja jätkub suureneva turismi, niisutuse ja kliimamuutuse tulemusel

10. Reostuse ennetamine tasub end ära • Reoveepuhastuses on mõndagi tehtud — 50 % keskkonnainvesteeringutest — kuid teha jääb veel paljugi • Parimad lahendused kombineerivad puhastusseadmete ehituse majanduslike hoobadega, mis vähendavad veereostust selle tekkekohas • Põllumajanduslik veereostus jääb murelapseks, ka uutes EL liikmesriikides, kus väetiste kasutus on taas tõusuteel • Põhjavee puhastumine võtab veel aastakümneid • Vältimine on puhastamisest odavam — käitumismallide uuenemine s.t. CAP-i finantsstiimulitest ajendatud põllumajandusliku praktika muutus võib aidata

11. Mida me teha saame? • Euroopa majandus suudab olla efektiivsem materjali ja energia kasutaja — EU-10 perspektiiviks on parandada efektiivsust 4-kordselt EU-15 tasemeni • Tehnoloogiasiire, innovatsioonitoetused ja saastemaksud ning -tasud soodustavad edasiminekut • Rohkem keskkonnaküsimuste lõimimist valdkondadesse, mis tekitavad suurimat keskkonnakoormust — põllumajandus, energeetika, transport, tööstus, majapidamised • Komplekssete meetmete eeliseid näitlikustab transport, mis kohalikust globaalse tasemeni annab panuse probleemidesse nagu õhusaaste, kliimamuutus, müra, pinnasesulgemine, elupaikade killustamine ja veereostus

12. Mida me teha saame? • Kujundame pikaajalisi ühisrakenduslikke poliitikaid, mis nihutavad turusignaale säästva tootmise ja tarbimise suunas • Liigume kõigis valdkondades laiapõhjaliste, lõimitud turumajanduslike instrumentide poole, mis kombineerivad erinevaid säästva arengu eesmärke — ökomaksud ja toetuste reformimine • Suurendame nii avaliku kui erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutusi keskkonna valdkonnas, et aidata Euroopal võistelda maailma tasemel • Soodustame parema halduskorralduse kaudu komplekssete meetmete kujundamist ja rakendamist. Parem korraldus võib osutuda sama oluliseks kui poliitika ise

13. C osa — mida see sisaldab? Riikide analüüs ja võrdlus • Kasutab üheksat põhiindikaatorit • “Riikide tulemustabel” • Selles analüüsis kasutatud indikaatorid on valitud EEA poolt

14. Kasvuhoonegaaside heide Kasvuhoonegaaside emissioon, inimese kohta 2002 Kasvuhoonegaaside emissioon, SKP kohta 2002 Kaugus Kyoto sihtarvust, lineaarne arengujoon 2002

15. Eesti järjestuskoht

16. Euroopa keskkond - seisund ja prognoos 2005 aruanne veebis • Täielik väljaanne — iga peatükk eraldi pdf failis • Executive summary 25 keeles • Pressiteade 25 keeles • Kõned • Pressikonverents (video) • Animeeritud reklaamtutvustus • Powerpoint ettekannewww.eea.europa.eu