160 likes | 372 Views
MITTETULUNDUSÜHENDUSTE RIIGIEELARVELISE RAHASTAMISE KORRASTAMISE KONTSEPTSIOON. Marion Bobkov EKAK ühiskomisjoni istung, 17.nov.2008. Kontseptsioon?. Analüüsi lähteülesanne (aprill)
E N D
MITTETULUNDUSÜHENDUSTE RIIGIEELARVELISE RAHASTAMISE KORRASTAMISE KONTSEPTSIOON Marion Bobkov EKAK ühiskomisjoni istung, 17.nov.2008
Analüüsi lähteülesanne (aprill) Kontseptsiooni töögrupi moodustamine (mai): esindajad sise-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja teadusministeeriumist, EASist, KÜSKist, EMSList Analüüs ja poliitikasoovitused(21. mai-27.okt) Praxis, TLÜ KUAK Kontseptsiooni eelnõu töövariant 14.nov
DOKUMENT, MIS… • annab raamistiku ning loob eeldused ministeeriumide rahastamistava(de) ühtlustamiseks; • loob kokkuleppe valitsusasutuste juhitud tegutsemiseks soovitava muutuse taotlemisel (ESF programm 2009-2013 Siseministeeriumi koordineerimisel); • on põhimõtete kogum ministeeriumidele üldiseks juhindumiseks ja edaspidiste tegevuste ning vajalike rakendusdokumentide väljatöötamise algatamiseks ning järkjärguliseks kehtestamiseks.
KONTSEPTSIOONI EESMÄRK • on luua mittetulundusühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil, tehes selleks ettepanekud ühenduste rahastamist sätestavate ja reguleerivatele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks ning algatades rahastamise korrastamist võimaldavate arendustegevuste elluviimise
VÄLJAKUTSED • ministeeriumid ei ole mittetulundusühenduste rahastamist seostanud riiklike prioriteetide ning ministeeriumide ülesannete täitmisega; • ministeeriumides ei toimu ühenduste kasuks rahastatud tegevuste tulemushindamist; • ministeeriumid ei praktiseeri valdkondade ühisfinantseerimist, pigem vastupidi, esineb dubleerimist; • rahastamine põhineb ministeeriumides kindlakskujunenud tavadel, mille lähtealused (läbivad põhimõtted) on erinevad ning milline praktika ei toeta rahastamise läbipaistvuse saavutamist; • puudub ühtne valitsustasandi reglement ühenduste rahastamiseks. • mittetulundusühenduste rollile ühiskonnas, tegelikele vajadustele ning ühenduste võimekuse tõstmisele on teadlikult mõelnud vähesed rahastajad.
Kolmanda sektori, sh MTÜde rollipotentsiaal ? • avaliku võimuga sõlmitud lepingute alusel teenuste teostaja; • poliitilistes otsustusprotsessides osaleja; • elanike vaba aja sisustaja Mittetulundussektorit kui ühiskondlikult arvestatavat jõudu koos sektori rolli ja potentsiaaliga ühiskonnas tervikuna ei tunnetata
Rahastamine on avaliku võimu ja mittetulundussektori suhete võtmeküsimusi Osapoolte suhete korrastamise alusena näeb Siseministeerium vajadust eristada kahte lähenemist (skeemi): • 1. tunnustada mittetulundussektori rolli ühiskonna arenguks oluliste väärtuste (aktiivne kodanikkond, kõigi isikute võrdsus ja kaasamine ühiskonna ellu, erinevuste austamine ning sotsiaalse õigluse nõue jt) kujundajana; • 2. lahutada tunnustamise küsimusedrahastamisega seotud küsimusest
Teesid • rahaeraldamise otsused peavad lähtuma ühenduste võimekusest saavutada rahastamisega seatud eesmärke ning pakkuda teenuseid: ettepanek riikliku rahastamise eesmärgi sõnastamiseks) • kodanikuühiskonna üldtugevdavad rahastamisskeemid (KÜ riiklik tugistruktuur KÜSK ja EAS +MAK, nn keskne rahastamine): ettepanek riikliku rahastamise eesmärgi sõnastamiseks
Ettepanek: riigi eesmärgid mittetulundusühenduste rahastamisel • I. EESMÄRK – Avaliku sektori ja mittetulundusühenduste strateegiline partnerlus riigi valdkondlike eesmärkide planeerimisel ning saavutamisel; • II. EESMÄRK – institutsionaalselt võimekad mittetulundusühendused.
Ettepanekud (8 sammu loogika) kontseptsiooni põhimõtete rakendamiseks • Määratletakse mittetulundusühenduste riigipoolse rahastamise ühtsed eesmärgid; • Defineeritakse läbipaistva, ligipääsetava, tulemusliku, avalikke huve kaitsva ja ühenduste võimekusele kaasa aitava rahastamise sisu; • Eristatakse ja defineeritakse ühtselt rahastamise liigid, viisid ja allikad; • Kujundatakse objektiivsed rahastamise kriteeriumid rahastamise liikide kaupa;
Ettepanekud (8 sammu loogika) kontseptsiooni põhimõtete rakendamiseks 5. Seostatakse (valdav enamik) edaspidistest rahastamisotsustest riiklike arengukavade planeerimise ja elluviimisega ning ühenduste võimekuse tõstmisega; 6. Töötatakse välja põhimõtted ühenduste riigieelarvelise rahastamise tulemuslikkuse hindamiseks; 7. Parandatakse ühenduste rahastamise info kogumist, kättesaadavust ja töötlemist; 8. Töötatakse välja ning rakendatakse rahastamispraktikate ühtlustamist võimaldavad arendustegevused ministeeriumides, allasutustes, kohaliku omavalitsuse üksustes.
Kontseptsiooni tegevusvaldkonnad 1. Mittetulundusühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamine ja ühtlustamine (tugitegevused) 2. Avaliku- ja mittetulundussektori strateegiline partnerlus: mittetulundusühenduste riigieelarvelise rahastamise 1. eesmärgi elluviimine 3. Mittetulundusühenduste tugevdamine: mittetulundusühenduste riigieelarvelise rahastamise 2. eesmärgi elluviimine
Edaspidine tegevuskava Ühiskomisjoni ettepanekute esitamine kontseptsiooni täiendamiseks 17.– 24.nov kontseptsiooni teksti täienduste ja paranduste sisseviimine al.24.nov Eelnõu kooskõlastamine ühiskomisjoniga – 8.dets Eelnõu esitamine Riigikantseleile 10.12.08 Eelnõu VV kabineti istungi päevakorras 18.12.08 Kodanikuühiskond – kõik algab koostööst!