MAK 2007-2013 2 . telje meetmete püsihindamine

1. MAK 2007-20132. telje meetmete püsihindamine Livi Rooma Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajandusseire ja uuringute osakond

2. Ettekandes käsitlen: Kordamise vältimiseks ja piiratud aja tingimustes - vaid meetmete ja alameetmete tulemus- ja mõjunäitajaid (väljundnäitajaid tutvustavad PM ja PRIA esindajad), - meetmeid on hinnatud eesmärkide täitmise seisukohast • MAK 2007-2013 2. telje meetmed, mida sai taotleda 2013.a.: • ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA) • Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT) • põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) (5 alameedet): • – keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) • – mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE) • – ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) • – kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SRT) • – poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) • loomade karjatamise toetus (LKT) • Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)

3. EESMÄRK: säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise. TÄITMINE: Spetsiifilisi keskkonnakaitselisi nõudeid ESA meetmel ei ole. Toetuse taotleja peab kogu majandusüksuses järgima ainult üldisi keskkonnanõudeid. Meede: Ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA)

4. jätkuvalt võtab kõige suurema osa ESA toetusalusest maast enda alla püsirohumaa (43% kogu ESA taotletud pinnast aastal 2013) alade hooldamine ning püsirohumaade osatähtsus nendel aladel tagab selle, et põllumajandusmaad ei jää kasutusest välja osaliselt võib viia ka bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseni. Bioloogiline mitmekesisus võib suureneda näiteks rohumaade ekstensiivse majandamise tulemusena. ESA (2) 2012. aasta FADN andmete alusel analüüsiti ESA alade tootjate vanuselist struktuuri

5. EESMÄRK: tagada N2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad loodus- ja linnudirektiivi rakendamisest, et aidata kaasa N2000 alade tõhusale majandamisele TÄITMINE: Osaline väljavõte nõuetest : Nõuetele vastavuse nõuded Looduskaitseseaduse nõuded, sh kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevad nõuded - Kaitseala ja püsielupaiga kaitsekord kaitse-eeskirjas (kaitsevööndid) - Hoiualade nõuded Looduskaitseseaduses - Kaitse- ja hoiualadel kaitsekorralduskava Meede: NATURA 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT)

6. Suurimad toetusalused pinnad asuvad Lääne, Pärnu, Valga ja Võru maakonnas. NAT toetusalustest maadest moodustavad suure osa rohumaad: 2013. a oli püsirohumaade osakaal 67% ning lühiajaliste rohumaade (heintaimed-kõrrelised ja liblikõielised) osakaal põllukultuuride alusest maast 44%. Eestis on ca 60 400 ha potentsiaalset NAT toetusõiguslikku pinda, millest ca 28 200 ha on ka PLK toetuse õiguslik – mõlemat toetust aga samale maale taotleda ei saa. 2013. a kooskõlastati KA-s PLK toetuse taotlemiseks sellest 15 900 hektarit – seega jäi NAT toetuse taotlemiseks potentsiaalselt vabaks veel ca 44 500 ha. NAT toetusalune pind moodustas 2013. a sellest 54% – seega on endiselt ligi pool kogu potentsiaalsest NAT toetusõiguslikust pinnast, kuhu ei ole ka PLK toetust taotletud, NAT toetusega katmata – kokku on see pind 20 300 ha. Arvatavasti ei ole osa sellest maast enam heas põllumajanduslikus korras, kuna 17 500 ha sellest asus põllumassiividel, millele ei oldud vähemalt kahel eelneval aastal pindalatoetusi taotletud. NAT (2)

7. EESMÄRK: soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning mulla- ja veeseisundit laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust PKT alameede: Keskkonnasõbralik majandamine (KSM) • Osaline väljavõte nõuetest : • kohustuslik koolitus • pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike elementide säilitamine • rohumaa riba avalikult kasutatava tee ääres • viljavaheldus- või külvikorra plaan • min 30% toetusõiguslikust maast talvise taimkatte all • 15% liblikõielisi • vähemalt 15,0% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuuri • mulla- ja sõnnikuproovide võtmine • glüfosaatide kasutamise keeld kultuurtaimede tärkamisest kuni saagi koristamiseni

8. KSM (2) TÄITMINE:

9. KSM meetme väljund- ja tulemusnäitajate põhieesmärgid on täidetud KSM põhitegevuse toetus on marginaalne nii taotlejate arvu kui pinna osas - ainult KSM toetust taotlenutest kasutasid põhitegevuse toetust 200 taotlejat ning nende maa moodustas 8% taotletavast pinnast toiteelementide bilansi tulemusi võib keskkonna keemilise koormuse vähenemise ja veeseisundi kaitsmise seisukohalt hinnata heaks, mulla viljakuse osas aga negatiivseks kogu KSM toetusalusest pinnast moodustas talvine taimkate keskmiselt 46%, seega veekaitseline eesmärk taimetoitainete leostumisriski vähendamiseks täideti vähenes seires osalenud KSM põllumajandusettevõtetes kasutatud taimekaitsevahendite poolt põhjustatud keemiline surve keskkonnale - 2006. aasta tulemustega võrreldes vähenes 2012. aastal ettevõtetes nii pestitsiididega pritsitud pind (8%), pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna (28%) ja põllumajandusmaa kohta (30%) praeguse väetamistaseme ja väetamise hea tava järgimise korral sõltub nii lämmastiku leostumine põldudelt kui ka nitraatiooni kontsentratsiooni muutused suuresti erinevatel aastatel valitsenud hüdroloogilistest tingimustest KSM (3)

10. EESMÄRK: säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet PKT alameede: Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE) • Osaline väljavõte nõuetest : • ettevõte peab olema «Mahepõllumajanduse seaduse» § 5 alusel tunnustatud • kogu kohustuseperioodi jooksul järgitakse ettevõtte kohustusealusel põllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

11. MAHE (2) TÄITMINE:

12. liblikõielisi kasvatati MAHE toetuse põllkultuuride alusel pinnal 2013. aastal Eesti keskmisena 58%. Suur rohumaade pind (2013. a 74% MAHE toetusalusest pinnast) võimaldab Eesti mahepõldudel tervikuna säilitada ja tõsta mulla orgaanilise aine sisaldust, parandada mullastruktuuri ja takistada toiteelementide leostumist MAHE toetusalustest karjatatavatest loomadest (lambad, veised, hobused, kitsed) oli Eestis 2013. a kõige rohkem lambaid (36 755) ja veiseid (34 086). toetatavate lüpsilehmade arv (2013. a 2 374 tk) on 2011. a. alates aga pidevalt langenud. MAHE toetusaluste kodulindude (munakanad, broilerid, haned, pardid, kalkunid) arv on vahemikus 2009-2013 tõusnud 6 korda (2013. a 10 972 kodulindu). mahepõllumajandusliku haritava maa kohta toodetav sõnniku kogus 3-4 t/ha aastas võib olla mittepiisav mulla toitainete sisalduse säilitamiseks. KSM põhinõuete (KSMP) täitmise eest sai 2013. a täiendavat toetust 19% MAHE toetuse saajatest kokku 23 619 hektarile 2012. a vähenes võrreldes 2011. a kogu mahelihatoodang tänu veise- ja linnuliha toodangu olulisele vähenemisele (9%), kuigi sea- lamba- ja kitselihatoodang tõusis. Piimatoodang langes piimalehmade arvu vähenemise tõttu (11%). Munatoodang kasvas 57% ja meetoodang 61%. terakultuuride kogusaak kasvas 2012. a võrreldes 2011. a oluliselt. Tehniliste kultuuride (peamiselt raps ja rüps) kogusaak suurenes192%, kaunviljade kogusaak 80% ja teraviljade kogusaak 48%. Vähenes aga puuviljade- ja marjade kogusaak 32% ja kartuli kogusaak 3%. MAHE (3)

13. EESMÄRK: tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine TÄITMINE: Osaline väljavõte nõuetest: kohustus pidada taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat nõuete kohaselt kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud arvul loomi, kelle kohta ta toetust taotleb. Iga loomatõu kohta võtab taotleja eraldi kohustuse. Nõuded tõuraamatu kohta. Tõud: eesti hobune tori hobune eesti raskeveohobune eesti maatõugu veis PKT alameede: Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)

14. 55% OTL toetusalustest loomadest olid eesti tõugu hobused (arvukus suurenenud) 22% eesti maakarja tõugu veised (arvukus sama) 5% tori tõugu hobused (arvukus suurenenud) 8% eesti raskeveohobused (arvukus suurenenud). OTL (2)

15. EESMÄRK: Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi 'Sangaste' säilimine TÄITMINE: Osaline väljavõte nõuetest: viie aastase kohustusperioodi jooksul peab kasvatama talirukkisorti 'Sangaste' igal aastal vähemalt 5 ha. külvamisel peab kasutama üksnes talirukkisordi 'Sangaste' sertifitseeritud seemet. kasvatama talirukist 'Sangaste' külvinormiga vähemalt 140 kg seemet põllumajandusmaa hektari kohta ning igal kalendriaastal vähemalt taimede õitsemisfaasini. PKT alameede: kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (SRT)

16. ´Sangaste` rukki kasvupind on alates 2009. aastast suurenenud 2,9 korda. 2013. aastal oli toetusalune pind 872 ha Toetuse saajate arv on 2013. aastal võrreldes 2009. aastaga suurenenud 5,9 korda. 2013. aastal sai SRT toetust 41 rukkikasvatajat Toetuse rakendamine on edendanud talirukkisordi ´Sangaste´ kasvatamist ning osaliselt taganud selle kõrge majandusliku ja bioloogilise väärtusega kohaliku sordi geneetilise ressursi säilimise 2013. aastal oli rukki kasvupind Eestis kokku 11 468 ha, millest 1 016 ha (9%) kasvatati ´Sangaste` rukist (sh. 872 ha SRT-ga) Talirukkisortide hulgas oli suurim seemnepõldude pind aastatel 2009-2013 sordil 'Sangaste', mida kasvatati kokku 679 hektaril. 2013. aastal kasvatati 'Sangastet' kokku 120 ha, osatähtsusega 58% talirukki seemnepõldude külvipinnast. SRT (2)

17. EESMÄRK: tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund. TÄITMINE: Osaline väljavõte nõuetest: peab järgima poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid PKT alameede: Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)

18. MAK PLK hooldamise toetuse raames eristatakse eesmärkide saavutamises puisniitu ja muid koosluseid. 2013. a oli jäävpinna alusel 663 ha puisniitu ja 25 496 ha muid kooslusi, eesmärgist on saavutatud vastavalt 21% ja 80% PLK maal rakendatud hooldamisviisid: - 61% karjatatakse - 32% toimub ainult niitmine - 7% niitmine ja karjatamine PLK meetme jaoks mõjunäitajate kohta kasutatakse üldiste poollooduslike kooslustega seotud muutuste hindamiseks erinevaid kaudseid allikaid - KKM koordineeritud riikliku keskkonnaseire tulemusi (keskkonnaseire eluslooduse programm), millest enamus seirekohti ei ole seotud toetust saanud aladega, kuid annavad üldise ülevaate Natura 2000 alal toimuvast FADN 2012 andmetel oli väljamakstud toetuse järgi 48% toetuse saajatest olid nn. professionaalsed tootjad (> 4000 euro SKT). 54% PLK toetusest maksti loomakasvatustootjatele, 27% taimekasvatustootjatele, 9% piimatootjatele ja 5% segatootjatele meetme rakendamise keerukusele ja eripärale viitab näitab asjaolu, et meetme toetuseks määratud pind on 17% väiksem kui KA poolt kooskõlastatud pind PLK (2)

19. EESMÄRK: parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust ja toetada loomade heaoluga ning keskkonnahoiuga arvestavat loomakasvatust TÄITMINE: Osaline väljavõte nõuetest: loomade karjatamine vähemalt 1. juunist 31. augustini, rohumaade ülekarjatamine keelatud karjatamispäeviku pidamine pidev vaba juurdepääs joogiveele, piisav sööt, piirdeaia olemasolu, varjumise võimalus ohutu ja heaolule vastav pidamine Meede: Loomade heaolu – loomade karjatamise toetus (LKT)

20. Eestis oli 2013. a LKT saajate kasutuses 36% (187 155 ha) kõikidest rohumaadest (püsi- ja lühiajalised rohumaad ning PLK-d) perioodi lõikes on taotlusaluste loomade arv jagunenud: veised 76%, lambad 20%, hobused 3% ja kitsed alla 1% (0,7%); 2012. aastal makstud (2011. a taotlusvoor) toetuse summast 64% said piimatootmisettevõtted PMA ja PRIA loomade registrite andmeid analüüsides selgus, et keskmiselt oli karjatatud loomade osa 2013. aastal (PMA mahe- ja LKT loomad kokku) 57% registrites olevatest loomadest, keda on võimalik karjatada. LKT (2)

21. EESMÄRK: kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu TÄITMINE: Osaline väljavõte nõuetest: täidetakse „Looduskaitseseadusest“ ja „Metsaseadusest“ tulenevaid nõudeid. Meede: Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)

22. 2013. aastaks oli NAM toetuse taotlejate arv perioodi algusega (2008. a) võrreldes suurenenud 2,4 korda, taotlusalune erametsamaa pind aga kahekordistunud (27 379 ha 56 221 ha-ni). Keskmiselt taotleti toetust 68% toetusõiguslikust metsamaast 2012. aasta NAM taotlusvooru toetusesaajatest 89% olid füüsilised isikud, 6% FIE-d ja 5% juriidilised isikud. Põllumajandusmaid kasutasid 27% NAM saajatest ja ligi pooled neist said ka Natura 2000 toetust põllumajandusmaale “Looduskaitseseaduse” ja “Metsaseaduse” rikkumise kahtlus tuvastati ühe taotluse osas NAM (2)

23. Ettevõtjatulu eurodes põllumajandusmaa hektari kohta 2012. aastal 2. telje toetuste mõju põllumajandustootjate tulutasemele(kõik näitajad on arvutatud kaalutud keskmistena iga MAK 2007–2013 2. telje toetuse lõikes, kasutades PRIA loomade ja põldude registri andmeid 2012. aasta kohta ning standardtoodangu koefitsiente “ST 2007”)

24. Toetuste osakaal ettevõtjatulus (põllumajandusmaa ha kohta) Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna tootsid 2012. aastal kõige rohkem ettevõtjatulu NAM, NAT ja KSM tootjad ning kõige vähem OTL ja LKT tootjad

25. 53% Eesti põllumajandustootjatest ei ole 2012. aastal investeeringuid teinud. Kõige rohkem (üle 50%) mitteinvesteerinud ettevõtteid oli 2012. aastal PLK, OTL, LKT ja tavatootjate hulgas ning kõige vähem (alla 31%) KSM ja NAT tootjate hulgas. Tootjate jagunemine investeeringu suuruse järgi TJÜ kohta 2012. aastal

26. MAK 2.telje meetme toetuse osakaalu (%) varieeruvus sissetulekutes 2012. aastal Kõige suurem erinevus meetme toetuse osakaalu osas oli PLK ja MAHE tootjatel. Näiteks, 10% PLK tootjatel moodustas PLK toetus sissetulekutest vaid 1%, samas 10% ulatus see üle 37%. Kõige väiksem erinevus meetme toetuse osakaalu osas oli ESA, LKT, NAM ja NAT tootjate hulgas. Näiteks, 10% ESA tootjatel moodustas ESA toetus 2% ning 10% ulatus see üle 9% sissetulekutest.

27. ELURIKKUS:Kimalasenäitajate seosed ettevõtte toetustüübi, piirkonna ja õite tihedusega Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas 2009.-2013. a - statistiliselt oluline mõju puudub, +posit statistiliselt oluline positiivne mõju +M-Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui ÜPT,+ M,K-Ü – MAHE ja KSM oluliselt kõrgemad kui ÜPT, +M-K,Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT, +K-Ü – KSM oluliselt kõrgem kui ÜPT, +K-M,Ü – KSM oluliselt kõrgem kui MAHE ja ÜPT; +L-K – Lõuna-Eesti oluliselt kõrgem kui Kesk-Eesti

28. Linnunäitajate seosed maastikuelementide pindalaga, piirkonnaga ja ettevõtete toetustüübiga Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas 2009.-2013. a • statistiliselt oluline mõju puudub, +posit statistiliselt oluline positiivne mõju, • +M-K,Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT, +M-Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui ÜPT, +M-K – MAHE oluliselt kõrgem kui KSM, • +L-K Lõuna-Eesti oluliselt kõrgem kui Kesk-Eesti

29. Määratud pindalatoetused ha aastatel 2007-2013 PINDALATOETUSTE ALUNE PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS 2007.-2013. a on toetusalune ÜPT, ESA ja MAHE pind järjest suurenenud ning KSM pind vähenenud.

30. Püsirohumaa ja põllumaa peamiste kultuurigruppide struktuur kultuurigruppide struktuur põllumaal

31. Lämmastiku leostumine (kg/ha) erineva toetustüübiga seirepõldudelt aastatel 2005-2013

32. MAK 2007-2013 toetuste maakonniti jagunemine telgede kaupa 2012. aastal

33. Tänan Teid tähelepanu eest! Aruanne, täiendav info ja uuringute täismahus versioonid http://pmk.agri.ee/pkt