Vahur Kraft 16.12.2008

1. Vahur Kraft 16.12.2008

2. Nagu teame on asju, mida me teame, et me teame. Samuti teame, et on asju, mida me teame, et me ei tea. Kuid on ka asju, mida me ei tea, et me ei tea.

3. Maailmamajandus näib nõrgemana • Pärast finantsturbulentsi tugevnemist langetati oktoobri lõpus majandus-kasvu prognoose. Majanduskasvud 2009 aastal: USA ja Euroala 0%Venemaa 4.2% Soome 0.5% Rootsi -0.5% Maailmamajanduse kasv langeb 2% lähedale

4. 8 5.0 OECD SKP, % a/a 7 4.5 6 4.0 5 3.5 4 3 3.0 2 2.5 1 2.0 0 -1 1.5 -2 1.0 -3 0.5 -4 OECD juhtivad indikaatorid % a/a, v.s -5 0.0 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 Allikas: Reuters EcoWin Globaalne majanduslangus on alles alguses • Globaalne majandusolukord on langenud samale tasemele kui see oli enne 2001. aasta mõõna perioodi. • Isegi enne hiljutist kaost finantsturgudel.

5. Garantiid aitavad vähendada umbusaldust turul Arenenud majandustes on riiklikuks märkimisväärseimaks abiks garantiid

6. Laenukahjumid Suurenenud laenukahjumid muudavad pankade laenutegevuse ettevaatlikuks Mahakandmised Pärast langusi turuväärtustes on pangad muutunud pikaajalistesse võlakirjadesse investeerimisel ettevaatlikuks. Rahastamine Raskused lühiajaliste kommertspaberite ning võlakirjade müümisel,hoiuste äravool. Kapitali adekvaatsus Omakapitali langedes halveneb pankade suutlikkus laenu väljastada. Millised raskused kimbutavad finantssüsteemi? Probleemid pankade bilansis Aktiva Passiva Väärtpaberid ja teised finants- investeeringud Lühiajalised kommerts-paberid Mahakandmised Rahastamine Võlakirjad Laenud ettevõtetele & eraisikutele Hoiused Laenukahjumid Kapitali adekvaatsus Omakapital

7. 8 25.0 22.5 7 20.0 6 Euroala BBB 5 aastat, %, v.s 17.5 5 15.0 4 12.5 3 6-kuu Euribor, %, v.s 10.0 2 7.5 Euroala riskantsete võlakirjade tootlus, %, p.s 1 5.0 02 03 04 05 06 07 08 Allikas: Reuters EcoWin Miks on finantssüsteem muutunud nii haavatavaks? Krediidirisk on kasvanud koos laenubuumiga Liiga vaba monetaarpoliitika Märkimisväärsed kapitali sissevood Aasiast ning naftat tootvatest riikidest. Majandus- ja rahaliit on toonud madalad intressimäärad Euroala perifeeriasse. Mahakandmiste risk Seoses väärtpaberistumisega on kasvanud varade hulk, mida peab arvestama turuväärtuses. Suurenenud on sõltuvus lühiajalisest rahastamisest Lühiajaline rahastamine on olnud odav ning lihtne. Odav raha on suurendanud finantsvõimendust Pangad on rahastanud ka väikese omakapitali osakaaluga ettevõtteid.

8. Oluline on taastada terviklik pangandustsükkel Kõige tähtsam on taastada usaldus majandusüksuste vahel Küsimus peaaegu lahendatud Küsimus osaliselt lahendatud Küsimus lahendamata

9. NELI DILEMMAT

10. Erinevad majanduskasvu ootused

11. Oodata on mitut negatiivse majanduskasvuga aastat • Majanduse langemine seab mitmete valikute ette, kus ei ole head ega halba lahendust. • Tuleb teha valikuid: mis on tähtsam: euro tulek, (jätkusuutlik) majanduskasv, palgatase, tööhõive, majanduse struktuur jne.

12. 12 Soome 10 Eesti 8 Eesti (prognoos) 6 4 2 0 1985 1987 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 1975 1977 1979 1981 1983 -2 -4 -6 -8 Võrdlus Soome 90ndate aastate majanduskriisiga Soomes • Järsk intressi tõus (vahetuskursi hoidmine) • Venemaa kriis • Eelarve defitsiit, mida püüti parandada maksude tõstmisega ning investeeringute vähendamisega Eestis • Olukord sarnane Soomele

13. Dilemma: eelarvedefitsiit või majanduskriis • Eesti riigi 2009 aasta eelarve tuleb kõigi eelduste kohaselt negatiivne. • Eelarve koostamisel põhineti 2,6% majanduskasvu ootustel. Praegu ootavad pea kõik analüütikud negatiivset majanduskasvu. • Majanduslanguse leevendamiseks saaks riik mõndagi ära teha: nt suurendada investeeringuid ja kulutusi. See tooks aga kaasa eelarve veelgi suurema defitsiidi

14. Erinevad inflatsiooniootused

15. Eurole ülemineku kriteeriumite täitmine • Seni on Maastrichti kriteeriumitest komistuskiviks saanud kõrge inflatsioon. • Järgnevate aastate jooksul ootame inflatsiooni langemist. • Järgmiseks takistuseks võib tõusta eelarve defitsiit. • Tõenäoliselt ei ole eurole üleminek enne aastat 2011 nii või naa võimalik.

16. Dilemma: kas võtta laenu või mitte • Eesti riigivõlg on Euroopa väikseim • Reservid ületavad riigivõlga mitmekordselt • Laenude võtmine aitaks majandust turgutada • Samuti on vaja omafinantseeringut Euroopa Liidu rahade kasutamiseks • Samas võib laenu küsimine anda väljapoole negatiivse signaali

17. Toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest • Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 näeb ette märkimisväärseid toetussummasid Euroopa Liidu struktuurifondidest. • Toetuste eelduseks on “omafinantseering” • Lisaks peab riik tegema antud valdkondadesse kulutusi ja investeeringuid sarnasest mahus aastatega 2004-2006. • Kõike seda tuleb millegagi finantseerida

18. Dilemma: reaalpalkade langus või kõrge tööpuudus • 2008 aasta III kvartalis kasvas nominaalpalk võrreldes aastataguse ajaga veel 14,8%. Reaalpalk kasvas II kvartalis 3,4%. Veel aasta tagasi oli III kvartali nominaalpalga kasv 20% ja reaalpalga kasv 12,9%. • Aastaid on reaalpalgad tootlikkusest kiiremini kasvanud, mis on mõjunud negatiivselt ettevõtete ja Eesti majanduse konkurentsivõimele. ?

19. Reaalpalga kasv VS tööviljakuse kasv

20. Oodata on tööpuuduse märgatavat kasvu • Kui reaalpalgad ei alane, jäävad paljud ettevõtted tükiks ajaks konkurentsivõimetuks, mis toob kaasa koondamisi ning pankrotte. • See viib omakorda tööpuuduse edasise tõusuni, mis lisaks sotsiaalsetele tagajärgedele koormab riigieelarvet.

21. Dilemma: anda laenu või mitte anda • Laenumahtude kasv on kuust kuusse kokku kuivanud. • Kõrgem krediidirisk ja majanduse kehv seis muudavad pangad ettevaatlikumaks. • Samas on just laenuandmine üks oluline osa majanduse vereringest, mille vähenemine surutist veelgi süvendab ning mille suurenemine aitab majandusel kriisist üle saada.

22. Pankade poolt kaasatud välispankade vahendite muutused ja osakaal

23. Laenutingimused muutuvad liberaalsemateks. Laenumahud on suured Majandus kasvab. Kliendid on maksejõulised. Kasvab soov laenu võtta Majandus jahtub. Kliendid satuvad makseraskustesse. Laenukahjumid kasvavad Laenutingimused muutuvad konservatiivse-mateks. Laenumahud on väikesed Pankuri kell • Kus asub Eesti praegu? • Oleme alles suhteliselt kriisi alguses. Raskused on veel ees.

24. KOKKUVÕTTEKS • Majanduskasvu järsk langus • Nõrk välisnõudlus • Jäik rahvusvaheline krediiditurg • Investeeringute vähenemine, hoogsalt kasvav tööpuudus • Kinnisvarahindade tugev langus • Kommertspankade laenuportfelli kvaliteedi langus • Konkurentsivõime langus • Eelarvedefitsiit ja avaliku sektori roll

25. NELI DILEMMAT • Eelarvedefitsiit või majanduskriis • Kas võtta laenu või mitte võtta (valitsus) • Reaalpalkade langus või kõrge tööpuudus • Anda laenu või mitte anda (kommertspangad)

26. TÄNAN TÄHELEPANU EEST