Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkus ja seda mõjutavad tegurid Eestis

1. Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkus ja seda mõjutavad tegurid Eestis Elvi Ulst

2. Eesti arengu jätkusuutlikkuse regionaalsed probleemid Kollektiivne monograafia TÜ Kirjastus, 2005 Autorid: Janno Reiljan, Kadri Ukrainski (toimetajad), Tiia Vissak, Kairi Ramcke, Kadi Timpmann, Elvi Ulst pakub suure valiku mitmesuguseid indekseid regionaalse sh KOV jätkusuutlikkuse hindamiseks.

3. Üldine järeldus kollektiivsest monograafiast Erinevad autorid on käsitlenud jätkusuutlikkuse probleeme erinevatest aspektidest (majandus, ettevõtlus era- ja avalikus sektoris, sotsiaalprobleemid, keskkond jt.). Järeldused: (1) pole võimalik luua üht üldist jätkusuutlikkuse näitajat, mis määraks ära, kas üks või teine KOV (või ka maakond) on jätkusuutlik (elujõuline, konkurentsivõimeline) või mitte; (2) rahvastiku protsesside (migratsioon, vananemine, laste arvu kahanemine alla kooli pidamiseks vajalikku miinimumi) mõjul muutub osa KOVe ebafunktsionaalseteks, kuid ei kao kaardilt.

4. Regiooni mõiste monograafias (variandid) • Viies monograafia osas kuuest on regiooni all mõistetud põhiliselt maakonda, paiguti ka KOVi • Kuuendas osas (KOVe puudutav osa E.Ulstilt) on KOVid jätkusuutlikkuse indeksi alusel reastatud nn NUTSi regioonide (Nomenclature of Territorial Statistical Units)siseselt: Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti

5. Eesti statistilised regioonid

6. Eesti ja Soome KOV kulude struktuuride võrdlus.

7. Eesti ja Soome avaliku sektori suurust iseloomustavad näitajad (Soome sulgudes)

8. Kui palju KOVe me vajame? • Arvatakse, et Eestis on liiga palju kohalikke omavalitsusi. See killustab vahendeid, takistab võimu detsentraliseerimist ja kokkuvõttes ka majanduse arengut. • Kas KOV optimaalne arv peaks olema 15-16 (praegused maakonnad), 60, 80 või 100, selles asjas lähevad arvamused lahku. Enne 2005.a. valimisi oli 241, valimised toimusid 227s KOVis. • Hinnanguliselt 60% KOVidest on pigem jätkusuutmatud kui jätkusuutlikud.

9. KOVide vabatahtliku liitumise stimuleerimise tulemused

10. Jätkusuutlikkuse mõiste Jätkusuutlik areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus

11. Jätkusuutlikkuse märksõnad Jätkusuutlikkus on areng, mitte taandareng. Jätkusuutlik on areng, mis vastab praegustele vajadustele säilitades samal aja tulevastele põlvedele nende vajaduste rahuldamise võimaluse.

12. Jätkusuutlikkuse mõiste (2) Jätkusuutlik on selline majandusareng, mille käigus kapitali (inim-, loodus-, ja toodetud kapitali) antakse üle järeltulevatele põlvkondadele senisest mitte vähemal hulgal ja mitte halvemas kvaliteedis.

13. Jätkusuutlik linn EL linnad leppisid 1994. aastal Åalborgis kokku, et jätkusuutlik areng on kohaliku tasandi protsess, mis on orienteeritud kohalikule osalusele,informatsiooni vahetamisele ja tasakaalustatusele ei tekitata negatiivseid mõjusidväljapoole piirkonda ega ka tulevikku

14. Negatiivsed ilmingud ühiskonnas Hariduse ja arstiabi kättesaadavus halveneb (raha ja inimeste puudus). Narkomaania, alkoholism, HIV-viirus, palju vange, palju kodutuid linnades. Suure osa Eesti tänastest probleemidest võib kirjutada selle arvele, et (1) Eesti avalik sektor on liiga väike; (2) Eesti avalikus sektoris on võim liialt kontsentreerunud keskvalitsuse kätte (subsidiaarsuse printsiibi eiramine); (3) KOV ei kanna vastutust ei inimese ega loodusega toimuva eest oma territooriumil.

15. Reformid arenenud riikides on olnud seotud võimu ja vastutuse detsentraliseerimisega. Miks? Teooria kohaselt peab avalikku kaupa pakkuma haldusüksus, millel on kontroll minimaalse geograafilise piirkonna üle, mis suudab internaliseerida avaliku kauba kasud ja tootmisega seotud kulud. Fiskaalse ekvivalentsuse printsiibi kohaselt on avalikule sektorile omane priisõitja probleem välditav kui poliitilise jurisdiktsiooni (haldusüksuse, maksumaksjate, kulukandjate) ja kasusaajate ruumiline piirkond langevad kokku.

16. KOV arvu vähenemine on ühiskonna arenguga kaasnev nähtus Kõik arenenud riigid korraldasid eelmise sajandi teisel poolel oma agraar- industriaalühiskonnast pärinevaid haldusstruktuure teenindus- ja infoühiskonna vajadustele vastavaks. Detsentraliseerimist võib käsitleda kui parema lahenduse otsimist lähtudes konkreetsest olukorrast antud riigis. Otsustava tähtsusega on teistes riikides olnud üleminek keskharidusele.

17. Piirkonna (KOVi või selle osa) arengu jätkusuutlikkuse tagab olukord kui inimesed sellest piirkonnast ei lahku (isegi töökoha kaugemal paiknemisel) ning kui inimeste sisserändele ja uutele investeeringutele on loodud võimalikult soodsad tingimused. Võtmeteguriteks on töö- ja elukoha vaheline hea transpordiühendus ning avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommunaalteenused) olemasolu ja kättesaadavus.

18. Kuidas detsentraliseerida? Fiskaalföderalismi teooria kohaselt peab funktsioonide määramisele eelnema maksustamise funktsiooni määramine või peab toimuma maksude ja kulufunktsioonide üheaegne detsentraliseerimine, et alama astme valitsuse tulud ei koosneks ainult ülekannetest, sest see vähendab nende huvi toota kohalikku avalikku kaupa kuluefektiivselt.

19. Eraldised riigieelarvest

20. Haridusteenuse kättesaadavus halveneb Perioodil 1990 – 1995 kui kooliikka jõudsid laulva revolutsiooniaegsed kohordid, avati või taasavati Eestis ligikaudu sada kooli. Enamasti olid need algkoolid, kuid ka paarkümmend põhikooli. 1995. aasta 196-st algkoolist oli 2003. aasta seisuga alles 107 (suleti 89 kooli), 269-st põhikoolist 235 (vähenemine 34 kooli võrra). Suhteline stabiliseerumine on toimunud (ajutiselt) keskkoolide ja gümnaasiumide arvus.

21. Õpingute katkestamine Võrreldes 1980. aastatega on Eestis kasvanud nende noorte arv, kes ei ole omandanud keskharidust või isegi põhiharidust. Igal aastal katkestab õpingud mitu tuhat noort, kelle võimalused rahuldavat tööd leida on minimaalsed. Õpingute katkestamise põhjused: (1) koolikohustusliku ea lõppemine; (2) väljaheitmine, perekondlikud ja majanduslikud põhjused (Haridus 2004).

22. Klassi kordamise probleem Maakoolides õpib ligikaudu 25% üldhariduslike päevakoolide õpilastest, kuid klassikordajate hulgas moodustasid maakoolide õpilased 44% õppeaastal 2003/2004 (4200-st 1880). Poiste hulgas võrreldes tüdrukutega on klassikordamise määr üle kahe korra kõrgem. Soo ja õppekeele järgi on klassikordajate arv kõige kõrgem eesti õppekeelega poiste seas. Järgnevad vene õppekeelega poisid, eesti õppekeelega tüdrukud ja kõige madalam on määr vene õppekeelega tüdrukute hulgas. Klassikordamise kõrgpunkt on vene poistel kuues, eesti poistel kaheksas klass.

23. Hariduskulud Eesti riigi- ja KOV eelarvetes

24. 18-24 aastased õppimise-töötamise järgi (%) Allikas: The social situation in the European Union, 2003:124, 201

25. Eesti ja Soome (sulgudes) konkurentsivõime edetabelis

26. Sotsiaalse raamistiku alla kuuluvad mitmesugused võrdsuse (ebavõrdsuse näitajad) Sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse määra ühiskonnas iseloomustavad 20% madalaima sissetulekuga majapidamiste tulude osatähtsus kogutulus (Eestis 2002. aastal 6,1%, Soomes 9,6%) ja 20% kõrgeima sissetulekuga majapidamiste tulude osatähtsus kogu tuludes (Eestis 44%, Soomes 36,7%).

27. Heaolumajanduse valem Võimalikult palju head haridust võimalikult paljudele Globaliseeruvas maailmas toimub sissetulekute diferentseerumine sõltuvalt haridusest Mida parem haridus, seda väiksem oht olla töötu ja vaene

28. Moodsad moodused jätkusuutlikkuse tõstmiseks Tuleb leida ja välja arendada oma spetsiifika piirkondadevahelises konkurentsis. See kujundab suurel määral piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet nii elanike, külastajate, kui ka investeeringute seisukohalt.Spetsiifilisteks ressurssideks võivad olla konkreetsed loodusressursid, looduslikud huviväärsused, logistilised eeldused majandustegevuseks, piirkonnaga seotud kultuuripärand jms.

29. Tänan tähelepanu eest!