Palade Põhikool Erki Aas Tiit Hanikat 8. Klass Uurimistöö TALVINE LINNULOENDUS PALADE LINNURAJAL

1. Palade Põhikool Erki Aas Tiit Hanikat 8. Klass Uurimistöö TALVINE LINNULOENDUS PALADE LINNURAJAL Juhendaja: Karin Poola Palade 2012

2. Sisukord SISSEJUHATUS ………………………3 1. TALILINNUVAATLUS – KUIDAS SEDA TEOSTATAKSE? …………..4 1.1. Talilinnuloenduse eesmärgid ………………….5 1.2. loendusrada…………..6 1.3. Abivahendid……….7 1.4. Loendusperiood…….8 1.5. Vaatlusaeg ja ajatarve……….9 1.6. Loenduspäeva ilm………9 1.7. Loendamine ……………10 1.8. Loenduse ankeedist ja tõlgendamisest………..11 2. TALILINNULOENDUSE ANDMED PALADE LINNURAJAL……………12 2.1. Talilinnuvaatluse andmed 2009/2010……………………….13 2.2. Talilinnuvaatluse andmed 2011/2012……………14 3. TALILINNULOENDUSEL MÄRGATUD LINNUD………….15-38

3. Sissejuhatus Me tegime uurimustöö lindude talivaatlusest. Seda seepärast, et lindude talvisest elust sõltub suur osa nende ülejäänud elust. Kui on näiteks karm talv, siis osa linde hukkub talve jooksul ning kevadel on paarituvaid paare vähem. Kurnavad on ka järeltalved, st pärast lindude saabumist langeb temperatuur jälle alla 0° c ning langeb lund. Niimoodi mõjutab see otseselt lindude arvukust ja seega ka nende elu. Selleks, et uurida ja selgitada lindude talvist elu, on hakatud tegema lindude taliloendust. Esimene kord USA-s tehti talvist linnuloendust aastal 1900, Soomes tehti esimene kord talvist linnuloendust 1956/57 aastatel. Edasi hakati loendusi tegema ka mujal maailmas. Algselt tehti loendusi jõuludel, hiljem hakati tegema loendusi ka sügisel ja kevadel. Tänapäeval tehaksegi loendusi terves Euroopas sügisel, jõuludel ja kevadel, muidugi ka Eestis. Käesolevas uurimustöös käsitleme lindude talihoolduse ajalugu, eesmärke, metoodikat, ametlikku poolt ja ühe Palade LH poolt tehtud loenduse tulemusi. Infot uurimustööks saime loenduse jaoks tehtud materjalidest, linnuraamatutest, internetist ning Palade LH poolt tehtud loenduse tulemustest. Tahaksime tänada meie juhendajat Karin Poolat ja linnuloenduse korraldajat Palade loodushariduskeskust. 3

4. Talilinnuvaatlus – kuidas seda teostatakse? 4

5. 1.1) Talilinnuloenduse eesmärgid A) Talilinnuloenduse eesmärk on selgitada talilindude levikut, arvukust ja seost elupaigaga. B) Talilinnuloenduse eesmärk on selgitada loenduse vältel toimuvaid muutusi, nii eelmise aasta kui ka pikema ajaga võrreldes. C) Talilinnuloenduse eesmärk on selgitada lindude surevust talvel ning pikaajalisi arvukuse muutusi põhjustavaid tegureid. 5

6. 1.2) Loendusrada • Loendusrada võiks soovitatavalt olla varem tuntud maastikul. • Loendusrada peab olema pikkuselt sobiv, 5 – 10 km, võib olla suurem, aga kindlasti mitte väiksem kui 5 km. • Loendusrada peaks olema talveoludest sõltumata alati läbitav. • Loendusrada võib kulgeda nii ühetüübilisel kui mosaiiksel maastikul. • Ebasoovitatavad on loendused piki rannikut, selle jaoks on teist tüüpi loendused. • Head loenduspaigad on näiteks rannaroostikud ning jõgede ja kraavide kaldavallid. • Lihtsam on loenduseks kasutada rada, mis ei kulge kahe erineva biotoobi piiril. 6

7. 1.3) Abivahendid • Kuigi erinevaid abivahendeid võib kasutada, peaks vaatleja enamikke linde välimuse ja hääle järgi tundma. • Abivahendid lindude märkimiseks on pliiats ja mustandivihik. • Abivahend linnuliigi määramiseks on lindude välimääraja. • Lindude liigi kindlakstegemisel tuleks kasutada binoklit. Binoklit ei tohiks kasutada pidevalt lindude otsimisel. • Orienteerumiseks, eriti tundmatul maastikul, on kasulik kasutada kompassi. • Parema ülevaate saamiseks on soovitatav kasutada kaarti või skeemi, kuhu oma retk üles märkida. 7

8. 1.4) Loendusperiood • Sügisloendus : 15. – 28. november • Jõululoendus : 25. detsember – 7. jaanuar • Kevadloendus : 15. – 28. veebruar Halva ilma tõttu võib loenduspäeva pisut muuta. Kui ei õnnestu teha kõiki loendusi, tuleks siiski Eesti Ornitoloogiaühingule ära saata tehtud loenduste tulemused. Näiteks kui tehti loendused sügisel ja kevadel, aga mitte jõuludel, tuleks ära saata sügisesed ja kevadised tulemused. 8

9. 1.5) Vaatlusaeg ja ajatarve Vaatlust alustatakse hommikul, kui on täielikult valgenenud ja lõpetatakse õhtul enne hämardumist. Rada läbitakse enam-vähem püsiva kiirusega, kõikidel loendustel võimalikult samal ajal. 1.6) Loenduspäeva ilm Loenduspäeval peaks olema püsiv ja hea ilm. Tugev tuul ega udu ei tohiks loendust segada. Kui ilm muutub järsult havemaks, loetakse loendus ebaõnnestunuks. Loendustulemuste juures tuleb märkida ka ilm. 9

10. 1.7) Loendamine • Loendades võib liikuda üksida või grupis. Grupis loendades ei tohi üksteist segada. Grupp võib loenduse käigus hargneda. • Loendamisel liigutakse aeglaselt, aeg-ajalt peatudes ja kuulatades. • Lindude määramisel tuleb olla hoolikas eriti sarnaste liikide puhul. • Ka segaparve tuleb hoolikalt uurida. 10

11. 1.8) Loenduse ankeedist ja tõlgendamisest • Ankeedil tuleb eraldi välja tuua haruldane lind. • Tuleb märkida, kas rajal tehakse loendust esmakordselt. • Aeg märgitakse tunniajase täpsusega ( näiteks 9-15). • Ankeedile tuleb märkida lindude kogunemispaigad ( näiteks koristamata põld). • Biotoop märgitakse 100 m täpsusega. 11

12. Talilinnuloenduse andmed 12

13. Talilinnuvaatluse andmed 2009/2010 13

14. Talilinnuvaatluse andmed 2011/2012 14

15. Talilinnuloendusel registreeritud linnud 15

16. 3.1) Hallrästas Turdus pilaris Suur rästas, kehapikkus 25-28 cm. Kaalub 100 g. Pesitseb Põhja- ja kesk Euroopas. Eestis tavaline haudelind. Elab puistutes. Invasioonilind, põhja pool ka rändlind. Toitub marjadest. Pesitseb nii okas- kui lehtpuudel. Muneb 4-7 muna. Võib pesitseda ka koloonias. Pojad pesas 12-13 päeva. Põõsaste ja puude seemnete levitaja. Pole ohustatud. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURPIL.htm 16

17. 3.2) Hallvares Corvuscorone Hallvares on levinud väga suures osas Euraasias. Pesitsusajal Eestis 40000-70000 paari, talvel 150000-300000 isendit. Üldpikkus 47 cm. Hallvaresasustabinimasulaid ja mitmesugustmaastikku. Suuri metsalaamasidväldib. Paarid moodustavad märtsis, pesa teevad aprillis, pesas 4-6 muna. Vares on kõigesööja. http://et.wikipedia.org/wiki/Hallvares 17

18. 3.3) Kuuse-käbilind Pyrrhulapyrrhula Linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast. Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Euraasias ja Loode-Aafrikas. Sõltuvalt aastast harv kuni tavaline haudeline. Pesitsusaegne arvukus 5000-75000 paari, talvine arvukus 1000-300000 isendit. Hulgurändedkulguvad toidu järgi. Punane, kollakasroheline või tumedatriibuline. Kaunis laululind. Paarid moodustavad hilistalvel või varakevadel. Pesas 3-5 muna. Toitub kuuseseemnetest. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuse-k%C3%A4bilind 18

19. 3.4) Leevike LoxiaCurvirostra Leevike elutseb Euroopas ja terves Aasias. Ta on paigalind, kuid paljud põhja pool elavad isendid liiguvad talvel lõuna poole. Leevikeste arvuks Euroopas hinnatakse 15–28 miljonit isendit. Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegset arvukust 100 000 - 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 - 300 000 isendile.Eelistabkuusikuid, kuuse-segametsi ja parke. 19

20. 3.5) Metsvint FringillaCoelebs Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7 – 2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100 - 1000 isendile. Elab peaaegu igasugustes puistutes nii maal kui linnas. Liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Pesitsusajal elutseb paaridena. 20

21. 3.6) Musträhn DrycopusMartius Musträhn on levinud Euraasia parasvöötme metsaaladel. Eestis hinnatakse musträhni pesitsusaegset arvukust 6000 - 9000 paarile, talvist arvukust 10 000 - 20 000 isendile 21

22. 3.7) Musträstas Turdus merula Musträstas on levinud Euroopas ja Loode-Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja-Indias ja Lõuna-Hiinas. Võõrliigina on ta sisse toodud Kagu-Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis on musträstas tavaline, kuid väikesearvuline haudelind, kes elab pigem Lääne-Eestis ja linnades. Levila suuremas osas on ta paigalind, põhjas esineb rännet. Eestis on musträstas pigem rändlind, kuid osa jääb talveks paigale. Eestis hinnatakse musträsta pesitsusaegset arvukust 300 000 - 400 000 paarile, talvist arvukust 5000 - 10 000 isendile. 22

23. 3.8) Musttihane ParusAter Musttihane on ligi 20 alamliigiga laialdaselt levinud Euroopas, Siberis (kus ulatub põhjapolaarjooneni), Kamtšatkal, Primorjes, Sahhalinil, Jaapanis, Mandžuurias, Himaalajas, Kaukaasias, Iraanis ja Loode-Aafrikas. Musttihane elutseb okaspuistutes ja mägimetsades. Areaali lõunaosas on musttihane paigalind, keskosas hulgulind ja põhjaosas rändlind. Eestis on musttihane ebaühtlaselt levinud, aastati kõikuva arvukusega väikesearvuline kuni üsna harilik haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 - 25 000 paarile, talvist arvukust 30 000 - 60 000 isendile. 23

24. 3.9) Mänsak NucifragaCaryocatactes Mänsak on levinud Euraasias Skandinaaviast läbi taigavööndi kuni Vaikse ookeani rannikuni, kaasa arvatud Kamtšatka, Korea, Sahhalin ja Jaapan. Eraldi asurkonnad on Kesk- ja Ida-Euroopa, Himaalaja, Hiina ja Taivani mägimetsades. Mänsak on Eestis ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind, teda leidub rohkem maa lääneosas. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 5000 – 10 000 paarile, talvist arvukust 20 000 – 40 000 isendile. Mänsak on enamasti paigalind, mõnikord teeb hulgurändeid. 24

25. 3.10) Pasknäär GarrulusGlandarius 25

26. 3.11) Porr CerthiaFamiliars 26

27. 3.12) Põhjatihane ParusMontanus 27

28. 3.13) Põhjavint FringillaMontifringilla 28

29. 3.14) Pöialpoiss RegulusRegulus 29

30. 3.15) Rasvatihane Parus Major 30

31. 3.16) Rohevint CarduelisChloris 31

32. 3.17) Siisike CarduelisSpinus 32

33. 3.18) Ronk CorvusCorax 33

34. 3.19) Sinitihane Paruscaerulius 34

35. 3.20) Sootihane Paruspalustris 35

36. 3.21) Suur-kirjurähn Dendrocopos major 36

37. 3.22) Talvike Emberizacitrinella 37

38. 3.23) Väike-kirjurähn Dendrocoposminor 38

39. 3.24) Raudkull Accipiternisus Kiire sööstulind. Haukaline. Kehapikkus 28-40 cm. Üks Euraasia levinumaid haukalisi. Nad võivad olla nii ränd-, hulgu-, või paigalinnud. Elab mitmetes metsatüüpides. Röövlind, toitub väiksematest lindudest. Pesitsevad aprilli keskpaigast augusti lõpuni. Pesas 3-7 muna. http://et.wikipedia.org/wiki/Raudkull 39