Võrdne kohtlemine Eestis

1. Võrdne kohtlemine Eestis Eesti Inimõiguste Keskus 20.02.2014 www.inimõigused.ee

2. Käesolevad slaidid on valminud Eesti Inimõiguste Keskuse projekti “Võrdse kohtlemise koolitusprogramm kodanikuühendustele” raames. Projekti rahastas Sotsiaalministeerium (hasartmängumaksu laekumisest saadud toetus). Slaide võivad vabalt ja ilma eelneva loata kasutada kõik Eesti kodanikuühendused. www.inimõigused.ee

3. Arutage ja pange kirja:Mis on sallivus? Mis on diskrimineermine? www.inimõigused.ee

4. Sallivuse mõiste puudub seadustes. Millega siis on tegu? Erinevuste ja eripärade aktsepteerimine?“Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine.”(“Minu elu lugu”, 1902)Helen Keller (1880-1968 pimekurt ameerika kirjanik, poliitiline aktivist ja lektor) www.inimõigused.ee

5. Diskrimineerimine/ebavõrdne kohtlemine • ÜRO Inimõiguste Komitee: diskrimineerimine on iga eristamine, väljaarvamine, piiramine või eelis, mida tehakse sellisel alusel nagu rass, nahavärvus, sugu, usuline, poliitiline või muu veendumus, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, varanduslik, seisuslik või muu staatus ja mille eesmärk või mõju on selline, et ta riivab isikute õigusi ja võimalusi kasutada ja teostada kõiki enda õigusi ja vabadusi võrdsetel alustel. www.inimõigused.ee

6. Diskrimineerimine/ebavõrdne kohtlemine • Ebaseaduslik ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on üksnes selline inimeste ja gruppide erinev kohtlemine, mis on seadusega keelatud ja millel ei ole objektiivset põhjendust. • Võrdse kohtlemise norm omandab konkreetse tähenduse juhul, kui seadus(t)es on määratletud, keda tuleb võrdselt kohelda (kelle kohta diskrimineerimise keeld kehtib) ja millistel puhkudel tuleb võrdselt kohelda (millistes valdkondades ja milliste õigustevabaduste suhtes). www.inimõigused.ee

7. Vajalik on isik, kellega võrrelda – isik, kes on põhimõtteliselt samas olukorras, ainukeseks erinevuseks konkreetne alus (nt rass, sugu vms) • Olukorrad on võrreldavad • Puudub objektiivne ja mõistlik õigustus Võrdse kohtlemise test www.inimõigused.ee

8. Objektiivne ja mõistlik õigustus? • legitiimne (õiguspärane) eesmärk • on proportsionaalne ja eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ja mõõdukas • alternatiive ei ole – see on meede, mis põhjustab kõige väiksemat kahju võrdse kohtlemise põhimõttele • eesmärk on piisavalt tähtis, et õigustada sellist kahju www.inimõigused.ee

9. Näited õigustatud ebavõrdsest kohtlemisest Seadustes: • Kutsenõuded – nt naishääl koori jaoks, näitleja konkreetse rolli jaoks, modell, puueteta isik tantsimiseks • Usuorganisatsioonid – kui isiku usutunnistus on konkreetse tegevuse juures oluline. • Soo ja hooldamiskohustuse tõttu tehtavad eelised • Töötajate esindusfunktsioonide täitmiseks tehtavad eelised • Meetmed avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste või vabaduste kaitseks – nt pilootidele vanusepiirangu seadmine • Abinõude rakendamine puuetega inimeste jaoks www.inimõigused.ee

10. Positiivsed meetmed • Õigustatud ebavõrdne kohtlemine sisaldab ka positiivseid meetmeid – üldine eesmärk on praktilise ebavõrdsuse kaotamine • Lubatud vahel seadustega – toetuse kohustus (nt töösuhetes raseduse korral) NB! Kui kodanikuühendusel on olemas mitmekesisuse edendamise plaan, on teatud tingimustel õigustatud eelisvärbamine värbamise viimases etapis võrdsete kandidaatide puhul. www.inimõigused.ee

11. Põhiseadus §12 – üldine võrdsusõigus Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida • rahvuse, • rassi, • nahavärvuse, • soo, • keele, • päritolu, • usutunnistuse, • poliitiliste või muude veendumuste, • samuti varalise ja sotsiaalse seisundi, • muude asjaolude tõttu. www.inimõigused.ee

12. Eriseadused Kohaldatakse põhiseadusliku (üldise) võrdsusõiguse asemel. • Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS), jõustus 1.05.2004.a. – keeld diskrimineerida soo tõttu. • Keeld kehtib kõigis eluvaldkondades, va registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või töötamisel vaimulikuna ning perekonna- ja eraelu suhetes. www.inimõigused.ee

13. Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) • Jõustus 1.01.2009.a – keeld diskrimineerida järgmiste tunnuste tõttu: • rahvus (etniline kuuluvus); • rass; • nahavärvus; • usutunnistus või veendumus; • vanus; • puue; • seksuaalne sättumus; • perekondlike kohustuste täitmine; • sotsiaalne seisund; • töötajate huvide esindamine või töötajate ühingusse kuulumine; • keeloskus; • kaitseväeteenistuse kohustus. www.inimõigused.ee

14. Võrdse kohtlemise seadus (2) • VõrdKS eristab kaitstavaid alasid vastavalt sellele, millel diskrimineerimine põhineb. Laiem kaitse: 1) rahvus (etniline kuuluvus); 2) rass 3) nahavärvus Keeld kehtib: • Töösuhetega seotud küsimustes; • Sotsiaalhoolekandeteenuste, tervishoiuteenuste, sotsiaalkindlustusteenuste, hariduse, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste sh eluaseme kättesaadavus. www.inimõigused.ee

15. Võrdse kohtlemise seadus (3) Keeld inimest ebavõrdselt kohelda ainulttöösuhetega seonduvalt järgmiste tunnuste alusel: 1) usutunnistus või veendumus; 2) vanus; 3) puue; 4) seksuaalne sättumus Lisaks veel järgmiste tunnuste alusel: • *perekondlike kohustuste täitmine; • *sotsiaalne seisund; • *töötajate huvide esindamine või töötajate ühingusse kuulumine; • *keeloskus; • *kaitseväeteenistuse kohustus. www.inimõigused.ee

16. Eriseadused • Töölepingu seadus – tööandja kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. • Lastekaitse seadus – laste võrdsed õigused. • Haldusmenetluse seadus – võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine toimingu tegemisel. • Karistusseadustik – vaenu õhutamise keeld võrdõiguslikkuse rikkumine. www.inimõigused.ee

17. Jagatud tõendamiskohustus Nt erinev palk tulenevalt soost: ohver peab üksnes tõestama, et • ta saab vähem palka kui teisest soost töökaaslane • ta teeb samaväärset tööd kui see töökaaslane Sellega on tõstatatud eeldus, et aset leidis erinev kohtlemine, mida saab seletada üksnes sooga. Nüüd on tööandja kohustus tõestada, et 1) ta ei ole võrreldavas olukorras oma kolleegiga (ei ole sama töö) või 2) erinev kohtlemine toimus sooga mitteseotud,objektiivsetel, alustel või 3) erineval kohtlemisel soo alusel on objektiivne ja mõistlik põhjendus www.inimõigused.ee

18. Tõestama ei pea: • diskrimineerija eelarvamusi • tahet diskrimineerida • tegeliku ohvri olemasolu – nt kui mõni esindusorganisatsioon otsustab kaebuse esitada www.inimõigused.ee

19. Kuhu pöörduda oma õiguste kaitseks? www.inimõigused.ee

20. Mida teha diskrimineerimise korral? Kas pöörduda kohtusse? Kas kasutada kohtuväliseid võimalusi? www.inimõigused.ee

21. Kohtuvälised vaidluste lahendamise võimalused • Nõuda kirjalikku seletust isikult, keda inimene kahtlustab diskrimineerimises (VõrdKS § 7). • Pöörduda arvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole (VõrdKS §§ 17,18). • Anda asi lahendamiseks töövaidluskomisjoni (VõrdKS § 23). • Sõlmida kokkulepe oletatava diskrimineerijaga õiguskantsleri juures (VõrdKS § 23). www.inimõigused.ee

22. Kohtusse pöördumine • VõrdKS § 23 alusel lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus. • Tsiviilvaidlustega pöörduda maakohtusse (nt tööõiguse küsimused). www.inimõigused.ee

23. Kohtusse pöördumine (2) • Haldusasjade vaidlustes pöörduda halduskohtusse. Võib kaevata ametiasutuse, ametniku või muu ametiisiku mingi üksikjuhtumi reguleerimiseks antud korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu õigusakti, aga ka halduslepingu (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) ja -toimingu alusel, mis on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. • Kui on kahtlus, et toime on pandud väär- või kuritegu (KarS §§ 151-153), on kõige lihtsam pöörduda politseisse (nt vaenu õhutamine). www.inimõigused.ee

24. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik • Avalduse esitab väidetava diskrimineerimise ohver. • Avalduse võib ka esitada isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (nt ametiühingud, töötajate usaldus-isikud, esindusorganisatsioonid, ohvriabi organisatsioonid, jms) • Avalduses kirjeldada diskrimineerimisele viitavaid asjaolusid. • Volinik annab arvamuse 2 kuu jooksul. www.inimõigused.ee Volinik annab arvamuse, hinnangu, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

25. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (2) Volinik võib keelduda arvamuse andmisest, kui: • diskrimineerimisele viitavad asjaolud puuduvad; • volinik on eelnevalt samal alusel ja sama eseme kohta arvamuse andnud; • samal alusel ja sama eseme kohta on: • algatatud või jõustunud kohtuotsus; • algatatud menetlus töövaidluskomisjonis või jõustunud töövaidluskomisjoni otsus; • esitatud avaldus õiguskantslerile või lepitusmenetlus on pooleli või kinnitatud. www.inimõigused.ee

26. Õiguskantsler www.inimõigused.ee Lahendab diskrimineerimisvaidlusi. Erimenetlus eraisikute diskrimineerimisvaidluste lahendamiseks. Õiguskantsler on lepitaja.

27. Õiguskantsler (2) • Lepitusmenetluse algatamiseks vajalik isiku avaldus. • Lepitusmenetlus on konfidentsiaalne, istung on kinnine. www.inimõigused.ee

28. Õiguskantsler (3) Õiguskantsleri poole ei saa pöörduda avaldusega, mis käsitleb füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust järgmistes valdkondades: • perekonna- või eraelu suhetes; • pärimisõiguse teostamisel; • registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel. www.inimõigused.ee

29. Õiguskantsler (4) Lepitusmenetlus lõpeb, kui: • kokkuleppele ei jõuta; • õiguskantsler kinnitab kokkuleppe; • menetlus katkestatakse: • avaldaja soovil; • vastustaja ei esita vastust või keeldub lepitusmenetluses osalemast; • avaldaja või vastustaja lepitusmenetluse takistamisel. www.inimõigused.ee

30. Õiguskantsler (5) • Lepitusmenetluse kokkulepe on täitmisele kuuluv. • Tulemiks ei ole karistamine, vaid poolte lepitamine. • Kokkuleppe mittesaavutamisel õigus 30 päeva jooksul pöörduda kohtusse. www.inimõigused.ee

31. Õiguskantsler 2013. aastal Ei algatanud ühtegi lepitusmenetlust Üks pöördumine, mis puudutas välisüliõpilaste võrdset kohtlemist – ei tuvastanud diskrimineerimist Üks pöördumine, mis puudutas üksikvanema toetuse regulatsiooni – ei tuvastanud diskrimineerimist Allikas: Vastus EIK järelpäringule www.inimõigused.ee

32. Töövaidluskomisjon • Lahendatakse individuaalset töövaidlust, ehk vaidlus peab olema tekkinud töötaja ja tööandja vahel. • Samal ajal võib pöörduda voliniku poole arvamuse saamiseks. www.inimõigused.ee

33. Töövaidluskomisjon (2) Avalduse esitamise tähtaeg: • töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel 30 kalendripäeva; • teiste töötaja õiguste rikkumise korral 4 kuud; • palganõude korral 3 aastat. Töövaidluskomisjon peab asja läbi vaatama hiljemalt 1 kuu jooksul. www.inimõigused.ee

34. Töövaidluskomisjon (3) • Komisjoni otsus on täimisele kuuluv. • Otsuse saab vaidlustada kas osaliselt või täielikult maakohtus 1 kuu jooksul. www.inimõigused.ee

35. Töövaidluskomisjon 2013. aastal • Aasta jooksul15 diskrimineerimisjuhtumit • Näiteks juhtum, kus tuvastati diskrimineerimine perekondlike kohustuste ja vanemlike kohustuste täitmise tõttu. Moraalse kahju hüvitis 1000 eurot. Lisaks tuvastati näiteks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine koondamisel / töötaja kuulumine ametühingusse. www.inimõigused.ee

36. Kahju hüvitamine Nõude saab esitada: • lepitusmenetluses; • töövaidluskomisjonis; • kohtus (VõrdKS § 24 lg 1). www.inimõigused.ee

37. Kahju hüvitamine (2) Nõuda saab: • diskrimineerimise lõpetamist; Erand: kui töölepingut / teenuste osutamise lepingut ei sõlmitud töösoovijaga VõrdKS § 1 lg 1 nimetatud tunnuse tõttu, ei või nõuda nimetatud lepingu sõlmimist või ametisse nimetamist/valimist • diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist; • mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist (VõrdKS § 24 lg 2). www.inimõigused.ee

38. Kahju hüvitamine (3) • Kahju hüvitamise nõude tähtaeg 1. aasta alates päevast, mil kannatanud isik sai teada kahju tekkimisest või pidi teada saama. • Kohus või töövaidluskomisjon peavad hüvitise suuruse määramisel arvestama ka diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi (VõrdKS § 24 lg 3). www.inimõigused.ee

39. Võrdse kohtlemise kaitse ja edendamine • Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele (TLS § 3). • Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustus on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust (SVS § 2 lg 2 p 2). www.inimõigused.ee

40. Võrdse kohtlemise kaitse ja edendamine (2) • Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused peavad süsteemselt ja eesmärgipäraselt edendama soolist võrdõiguslikkust: • strateegiad, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides ja ellu viies tuleb arvestada meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja ühiskondlikku staatust • Asutuste nõukogudes, komisjonides jne peavad olema esindatud mõlema soo esindajad. www.inimõigused.ee

41. Võrdse kohtlemise kaitse ja edendamine (3) • Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad a) Tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise: • - kutsenõustamisel, • - hariduse omandamisel, • - eri- ja kutsealasel täiendamisel, • - ümberõppel. b) Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. c) Arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses www.inimõigused.ee

42. Võrdse kohtlemise kaitse ja edendamine (4) • Tööandjad (sh. kolmanda sektori tööandjad) peavad: a) tegutsema nii, et tema tegevus toetaks nii meeste kui ka naiste kandideerimist vabadele töökohtadele ning neile võetakse tööle mõlemast soost isikuid; b) võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise; c) koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid; www.inimõigused.ee

43. Võrdse kohtlemise kaitse ja edendamine (4) d) kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele; e) tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi; e) hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest; f) rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest www.inimõigused.ee

44. Kokkuvõte • Kohus versus kohtuvälised võimalused. • Kohtuväline menetlus lihtsam ja riigilõivuvaba. • Teha valik lähtuvalt konkreetsest juhtumist ja olukorra lahendamise soovist. www.inimõigused.ee

45. Võrdse kohtlemise nõustamine EIK-s Eesti Inimõiguste Keskus pakub tasuta õigusnõustamist inimestele, kes tunnevad, et neid on ebavõrdselt koheldud. Nõustamisteenust pakutakse igal kolmapäeval kell 10.00-15.00 nii eesti kui ka vene keeles. Lisainfo ja eelregistreerumine telefonil 644 5148 või e-postil info@inimoigused.ee, kuhu saab ka oma teemakohase küsimuse saata. www.inimõigused.ee

46. Lisainfo: Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus   Tartu mnt 63   10115 Tallinn   www.humanrights.ee info@humanrights.ee Tel. 644 5148 www.inimõigused.ee