1 / 19

Eraalgatusliku kaitse rakendamise mudelid ning soovitused kaitse korraldamiseks

Eraalgatusliku kaitse rakendamise mudelid ning soovitused kaitse korraldamiseks. 05. veebruar 200 9. Teemakava Esitluse struktuur. Ülevaade uuringu läbiviimisest. 1. Eraalgatusliku kaitse mudelid. 2. 2.1. Vääriselupaikade kaitselepingud. 2.2. Turupõhine kompensatsioon. 2.3. Indulgents.

laurel-morales
Download Presentation

Eraalgatusliku kaitse rakendamise mudelid ning soovitused kaitse korraldamiseks

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eraalgatusliku kaitse rakendamise mudelid ning soovitused kaitse korraldamiseks 05. veebruar 2009

  2. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  3. Ülevaade uuringu läbiviimisest Eesmärk vastata küsimusele: • Millisel moel on Eestis otstarbekas ja efektiivne korraldada bioloogilise mitmekesisuse kaitset erametsades, rakendades selleks eraalgatust ja turupõhiseid mehhanisme? Läbiviidud tegevused: • Sekundaarallikate analüüs • Metsaomanike küsitlus • Intervjuud • Fookusgruppide arutelud Uuring viidi läbi ajavahemikus oktoober 2008 – jaanuar 2009.

  4. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  5. Eraalgatusliku kaitseEraalgatusliku kaitse instrumendid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks Eraalgatuslik kaitse Motiivid Suurem tulu Heaolu Kaitse eest saab kompensatsiooni Kaitse võimaldab “puiduväliseid” teenuseid ja tulu Kaitse võimaldab vähem makse maksta Keskkonnasõbralik maine Soov keskkonda hoida Kaitsmine võimaldab suuremat turgu Instrumendid Kompensatsioon “Puiduväliste” teenuste arendamine Maksusüsteem Sertifikaat-Märk Teavitus Kompen- satsioonisüsteem Kvaliteedimärk Mudelid Indulgentsi- süsteem Biologilisele mitmekesisuse kaitsele suunatud mudelid Finantseerimis- ning tugisüsteem, kuid ei ole eraldiseisev mudel

  6. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  7. VEPMudeli läbilõige VEP tunnistusega hindajate eelkaardistatud alad Võimalus taotleda Metsaomanik EMK või muu osapool Taotlus Kohustus: Hallata süsteemi Maksta toetust Kasu: Parem keskkonnakaitse Kohustus: Täita lepinguga sõlmitud Kohustusi Kasu: Kulutuste/saamata jäänud tulu kompensatsioon Kompensatsioon Vääriselupaikade kaitselepingud • Vääriselupaikade kaitselepingud on mehhanismiks bioloogilise mitmekesisuse kaitsel tulundusmetsas. Kaitselepinguid on võimalus sõlmida metsaomanikel, kelle aladel paiknevad eelkaardistatud vääriselupaigad. Kompensatsiooni kaitse eest makstakse saamatajäänud tulu põhjal võttes arvesse alal paikneva puidu väärtust.

  8. VEP Senine kogemus Senine kogemus • Eestis võib eraalgatusel põhinevaks bioloogilise mitmekesisuse kaitse mehhanismiks lugeda VEP lepinguid. • Esimesed VEP lepingud Eestis sõlmiti 2001 - 2002 aastal, kui lõppes vääriselupaikade üle-eestiline inventuur, siis 2004. aastal ja uuesti alates 2006. aastast. • 2008. aasta detsembriks on kaardistatud ligi 2100 vääriselupaigast lepingutega hõlmatud 233 vääriselupaika. Katkestatud või katkestamisel on ligikaudu 10 lepingut.

  9. VEP Põhilised probleemid VEP süsteemis Põhilised probleemid vääriselupaikade kaitse süsteemis • Süsteem ei ole dünaamiline. • Vähene poliitiline huvi süsteemi arendamiseks ja rahastamiseks. • Vähene teadlikkus VEP süsteemist ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisest üldiselt (küsitluse kohaselt ei pea 20% metsaomanikest ennast piisavalt teadlikuks). • Alade kaardistamise protsess ei ole jätkusuutlik. • Lepingute sõlmimise madal aktiivsus. • Kompensatsioon ei hõlma ala ökoloogilist väärtust. • Suur kulu lepingu kohta. • Iga-aastased väljamaksed tähendavad suurt administratiivkulu ning on metsaomanikule demotiveerivad. • Puudused toetuste väljamaksmise süsteemis. • Metsaomanike vähene kaasatus ja negatiivne suhtumine riigi mehhanismidesse. • Suur administratiivkulu seoses iga-aastaste kontrollidega ning kontrolljälje puudumine.

  10. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  11. Turupõhine kompensatsioonMudeli läbilõige Keskkonnaamet; taksaator või muu osapool Soovitus EMK või muu osapool Metsaomanik Ettepanek Kohustus: Hallata süsteemi ja maksta toetust Kasu: Parem keskkonnakaitse Kohustus: Täita lepinguga sõlmitud Kohustusi Kasu: Kulutuste kompensatsioon Läbirääkimised Kompensatsioon Turupõhine kompensatsioon • Turupõhine kompensatsioon on süsteem, kus kompensatsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitse eest makstakse läbirääkimiste käigus selgunud sobivaimale pakkumisele või kokkuleppele, võimaldades süsteemihalduril eelistada ökoloogiliselt väärtuslikemaid alasid. • Metsomaniku poolt tehtav ettepanek võib sisaldada nii passiivset kui aktiivset kaitset, st nii metsa majandamise alt väljajätmist kui keskkonnakaitselisi töid metsas.

  12. VEP Erinevused VEP lepingutest Erinevused VEP lepingutest • Süsteem võimaldab paindlikkust tänu läbirääkimisprotsessile. • Kompensatsiooni summa arvestab ala ökoloogilist väärtust ning kaitsekriitilisust. • Alade kaardistamise suurem jätkusuutlikkus. • Keskmise väljamakse vähenemine. • Väiksem administratiivkulu lepingu kohta. • Iga-aastaste väljamaksete asendamine väljamaksetega iga viie aasta tagant (väiksem administreerimiskoormus ning metsaomanikule suurem tulu korraga kätte). • Metsaomanike suurem kaasatus. • Iga-aastaste kontrollide asendamine 5-aastase kontrollperioodiga. 1 Metsaomanik pöördub EMK poole Metsaomaniku taotlusel põhinev kontroll EMK-s 2 Keskkonnaameti kontroll metsas 3 4 Läbirääkimised Leping Pole lepingut

  13. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  14. IndulgentsMudeli kirjeldus 2 4 Arendaja Metsaomanik EMK või muu osapool Toetus Kahju hüvitamine / tõend 3 1 Tõend ja taotlus Hinnang Keskkonnaamet KOV Indulgentsi süsteem • Indulgentsi süsteem on rahastamisesüsteem, mis aitab finantseerida olemasolevaid või uusi bioloogilise mitmekesisusele suunatud toetusi. • Süsteem seisneb keskkonnale kahju tekitamisel samaväärse panuse tegemist bioloogilise mitmekesisuse arengusse ning on mõeldud olema paralleelseks süsteemiks kompensatsioonisüsteemidele.

  15. IndulgentsSenine kogemus ja kahju hüvitamine Näidis kahju hüvitamise mudelist Kahju suurus • Maa tüüp • Taimestiku tüüp Asendatud väärtus • Maa tüüp • Taimestiku tüüp Väärtuste vahe Toetus Kahju – asendatud väärtus = kompensatsioon

  16. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  17. Kvaliteedimärk Mudeli kirjeldus 2 Leping 1 EMK või muu osapool Metsaomanik 2 Tootja/ Töötleja Leping Müük 3 Toodangu kasutajad Müük 4 Leping Toodangu edasimüüja 3 Müük Lõpptarbija Kvaliteedimärk – Eestis säästlikult toodetud puittootele või puidule • Antud kvaliteedimärgi eesmärk oleks luua lõpptarbijat kaasahaarav tunnusmärk, sealhulgas pöörata tähelepanu • Bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning parandamisele • Eesti puidu populaarsuse suurendamisele • Kvaliteedimärk oleks loodussäästlikult majandatud Eesti puidu märk ning vastavast puidust toodetud toodete märk. • Kuna lõpptarbija teadlikkus keskkonnasäästlikust metsamajandamisest on kasvavas trendis, oleks kvaliteedimärgiga võimalik kaasa aidata tarneahelas tõmbeefekti loomisele, mis suurendaks nõudlust keskkonnasäästlike toodete järele läbi kogu tarneahela.

  18. TeemakavaEsitluse struktuur Ülevaade uuringu läbiviimisest 1 Eraalgatusliku kaitse mudelid 2 2.1 Vääriselupaikade kaitselepingud 2.2 Turupõhine kompensatsioon 2.3 Indulgents 2.4 Kvaliteedimärk Kokkuvõte 3

  19. KokkuvõteSoovitused Soovitused mudelite rakendamiseks • Võtta kasutusele turupõhise kompensatsiooni mehhanism. See võimaldaks ühtset kompensatsioonisüsteemi nii erametsas paiknevatele piiravatele kaitsealadele kui kohustusega mittehõlmatud aladele. • Asendada VEP lepingute süsteem turupõhise kompensatsioonisüsteemiga. Suunata VEP eelarvest tulevad rahad kohustusega mittehõlmatud alade bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. • Pakkuda alternatiivi kaitsekohustusega erametsamaa väljaostmisele. Eraldada 10%-30% piiravate kaitsekohustustega maade ostmise eelarvest turupõhisele kompensatsioonimehhanismile kaitsekohustusega metsades. • Võtta kasutusele väljapakutud märgissüsteem, mis võimaldaks arendada bioloogilise mitmekesisuse kaitset erametsades ning samal ajal propageeriks Eesti puidust tooteid. • Kaaluda indulgentsi mudeli kasutamist tulevikus, kui ilmneb täiendav bioloogilise mitmekesisuse kaitse finantseerimisvajadus. • Suunata metsamaaga seotud rikkumistest saadav tulu otse metsa bioloogilise mitmekesisuse tõstmisele.

More Related