Ettepanekud ja soovitused põllumajandus- ja metsmajandusmaa kasutamise parandamiseks

1. Ettepanekud ja soovitused põllumajandus- ja metsmajandusmaa kasutamise parandamiseks Põllumajandusministeerium 28.08.2013

2. Keskkonna muutused • Kliimamuutuse, loodusressursside efektiivse kasutuse ja territoriaalse tasakaalu küsimused on EL’is olulisel kohal • Inimeste arv kasvab pidevalt • sellega kaasneb suurem vajadus toidu järele • Põllumajandusliku maa hulk väheneb pidevalt • Konkurents senisele põllumajandusmaa kasutamiseks kasvab. • Tuleb kasutada võimalusi põllumajandusmaa optimaalse kasutamise tagamiseks.

3. Maareform ja selle mõju põllumajandusmaa kasutusele • Iseseisvuse taastamisele järgnes maareformi läbiviimine • Eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. • Maareformi läbiviimine on muutnud maakasutust (ka põllumajandusmaa kasutust) • Maakasutuses mindi tagasi ennesõjaaegsesse olukorda: • Maareformi käigus jagati suured majandusüksused väikesteks maaüksusteks

4. Maareform ja selle mõju põllumajandusmaa kasutusele • Maareformi käigus taastati ennesõjaaegne maakasutus, mis tõi kaasa maakasutuse killustatuse • mõnel juhul suurenes maakasutuse killustatus veelgi, mis on tingitud • loodusliku situatsiooni muutustest • maade jagamisest tagastamise või ka tagastamise ja ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide vahel • Uuringud maakasutuse muutuste osas puuduvad

5. Peamised maakasutuse puudused • Katastriüksused on väikesed • Ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused paiknevad hajutatult • Katastriüksuste kuju on halb • Need ei ole kompaktsed • Esineb sisemist killustatust • Katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange kokku • Puudub juurdepääs

6. Maade administreerimise süsteem • Maade administreerimise süsteem võimaldab riigil ellu viia maaga seotud poliitikat. • Maaressursi otstarbekama kasutamise tagamiseks on vaja omada pidevat ülevaadet • maa seisundi kohta • nt kas maa on kasutuses või kasutusest välja langenud • maaga toimuvatest protsessidest • nt mis toimub kasutusest väljalangenud maaga • kas see võsastub ja kui kiiresti • protsesse tingivatest asjaoludest • nt miks jäetakse põllumajandusmaa kasutusest välja • Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse tingivate asjaolude kohta • Sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel • Ebapiisava ja vigase info tingimustes on raske teha asjakohaseid otsuseid

7. Maade administreerimise süsteem • Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema • iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes • ülevaade muutustest • analüüs toimunud muudatustest • töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele • Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida: • eesmärkides, • mida soovitatakse saavutada • millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada • kuidas seda infot vahetada • Vajadusel tuleb täiendada olemasolevate andmebaaside ja registrite sisu • nt tuleks lisada maaparandussüsteemide registrisse kuivendussüsteemide alade mullastiku andmed • võimalus täpsemalt hinnata maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadust, mahtu ja maksumust

8. Põllumajandusmaa kasutamine ja kaitse • Maakasutust on võimalik suunata: • Regulatsioonidega • Planeeringutega • Maksustamisega • Toetustega • Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku kasutusse • Kuidas seda tagada? • Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ei ole üheselt selge • Viljaka ehk siis väärtusliku põllumajandusmaa kaitse • Üheks võimaluseks on jagada kogu haritav maa viljakuse ja põllumajandusliku tootmise seisukohast kvaliteedi klassidesse • õigusaktid peavad seda toetama

9. Maakasutuse suunamine maksustamise ja toetuste abil • Maksustamist ja toetusi võib kasutada eraldi või siis kombineeritult koos • Enne rakendamist peavad olema selged eesmärgid, mida soovitakse maksustamise või toetustega saavutada • Pidev monitooring, kas liigutakse soovitavas suunas • Kui ilmnevad mittesoovitavad tagajärjed, siis tuleb välja selgitada põhjused, mis neid on tinginud • Võimalusel tuleb muuta maksustamise või toetuste süsteemi • Kas maksustada põllumajandusmaad turuväärtuse või kasutusväärtuse alusel? • Põllumajandusmaa turuväärtuse alusel maksustamine võib tuua kaasa selle maa põllumajandusliku kasutusotstarbe muutmise mittepõllumajanduslikuks • Kõrge turuväärtusega kaasnev kõrge maksukohustus võib õhutada maaomanikke maad arendama ja seda kasutama mittepõllumajanduslikul otstarbel • Teiseks võimaluseks on maksustada põllumajanduslikult kasutatavat maad turuväärtuse alusel, aga alandada maksumäära. • Maksustamise mõju maakasutusele vajab Eestis uurimist

10. Valglinnastumine • Uusarendused on sageli rajatud viljakale põllumajandusmaale. • Äärelinnade maatükkidele on kehtestatud hulgaliselt detailplaneeringuid, millest aga pooled on realiseerimata. • Linnalähedased arendused võivad viia põllumajandusmaa välja tootmisest nii otseselt kui kaudselt • Valglinnastumise vältimiseks tuleb parandada planeerimisega seotud tegevusi • Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu • väärtusliku maa ja mullastiku kaitsele • olemasolevatele maaparandussüsteemidele • Maaelu suunamiseks tuleks koostada vastavad teemaplaneeringud • Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed, liinid, maaparandussüsteemid, jne) seonduv

11. Maakorraldus • Maakorraldus ja ümberkruntimine on spetsiifiline abinõu, mis aitab liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole. • paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust ja maade haldamist eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks • Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju, muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale kasutusele. • Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid. • Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi • Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset abivahendit maaelu arengu küsimustes

12. Uuringu kokkuvõte • Erinevates registrites olevad andmed erinevad nii sisu kui ka täpsuse poolest • Olemasolevate andmetega on võimalik teha väga erineva sisuga päringuid ja saada täiendavat teavet: • Õige/vajaliku tulemuse saamiseks peab selgelt sõnastama küsimused, millele vastust soovitakse saada • Erinevates registrites on ruumiandmed erineva täpsusega • objektid ei lange kaardil kokku • Põllumajanduslike terminite ja mõistete defineerimisel lähtuvad erinevad ametkonnad oma tegevuse eesmärkidest. • Põllumajanduskõlvikute tegeliku kasutamise uurimine näitas, et haritava maa võsastumine testaladel ei ole väga ulatuslik. • Vajalik on uurida võsastumise põhjuseid • Põllumajandusmaa pind ekspertarvamuste kohaselt lähiaastatel ei vähene • Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse seisundi ja kasutamise kohta. • Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni. • Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristu kõikidele erinevatele komponentidele • et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist