170 likes | 376 Views
Jana Kask. Majapidamiste laenukasv Euroopa riikides: võrreldes võrreldamatuid. Millal on laenukasvutempo liiga kiire?. ... 10% ... 20% ... 50% ... 100% ... 150%. Laenukasvutempo KIE riigid. * ainult pangalaenud. Laenukasvutempo EL15 ja Põhjamaad. * ainult pangalaenud.
E N D
Jana Kask Majapidamiste laenukasv Euroopa riikides: võrreldes võrreldamatuid
Millal on laenukasvutempo liiga kiire? ... 10% ... 20% ... 50% ... 100% ... 150% ...
LaenukasvutempoKIE riigid * ainult pangalaenud
Laenukasvutempo EL15 ja Põhjamaad * ainult pangalaenud
Mis on põhjustanud kiire laenukasvu “uues” Euroopas? • Majanduskasv • Laenuvõtjate krediidivõimelisuse paranemine • Välispankade sisenemine turule • Parem riskijuhtimine, paremad rahastamisvõimalused • Suurem konkurents pangasektoris • Intressimarginaali alanemine • Institutsionaalse keskkonna paranemine • Tõhusam pangajärelevalve, regulatsioon, registrid jne • Soodne globaalne likviidsuskeskkond
Uue Euroopa võlatase on kordades madalam ... ... kuid suured erinevused on ka EL “vanade” riikide vahel Andmed: Eurostat; keskpangad
Mõnede Aasia “tiigrite” majapidamiste võlatase sarnaneb arenenud majanduste omale Majapidamiste võlg SKP suhtes (%), 2005 lõpus
... kuid kumb neist peaks liikuma eespool? Kõrgem tulutase tähendab üldiselt ka kõrgemat võlataset ...
Erinevusi võlakoormuse tasemes selgitavad: • Finantssektori areng • Võla akumuleerumise periood (sh finantsiline liberaliseerumine) • Laenu kättesaadavus: laenutooted, innovatsioon • hüpoteekfinantseerimine (nt Taani) • Eluasemeturu areng ja riiklik elamupoliitika • Üüriturg vs omanikuturg • Maksustamine, subsiidiumid • Kinnisvarahindade kasv (sh kinnisvararikkuse mõju) • Laenutingimused • Laenu tähtaeg • Tagatised, LTV (nt Hollandis ja Suurbritannias üle 100%) • Laenukulud (sh intress) • Muud tegurid (nt kultuurilised erinevused, demograafilised arengud jne)
Näide: Eesti eluasemelaenunõudlust kujundavad tegurid Laenutingimuste paranemisel on oluline roll laenunõudluse suurenemisel ja kinnisvarahindade kasvul • Intressimarginaali alanemine • Laenutähtaja pikenemine • ligi 60% uutest eluaseme-laenudest üle 25a tähtajaga • Kõrgem LTV uutel laenudel Laenu maksimumsuurus on peaaegu kolme-kordistunud
(1) Traditsiooniline (Stock / Flow) võlg / SKP võlg / kasutatav tulu (2) Dünaamiline (Flow / Flow) lisandunud võlg / SKP lisandunud võlg / kasutatav tulu võlakoormuse kasv (Makrotasandil) võlakoormuse hindamiseks on erinevaid võimalusi
Dünaamiline võlakoormus on riigiti ühtlasem Andmed: Eurostat; keskpangad
Viimase 5 aastaga on mitmed “vanad” riigid veelgi kaugemale jooksnud • Paljude siirderiikide kasvutempo on olnud siiski väga suur (RO 49 korda, LV 14 korda, LT 13 korda, BG 10 korda, EE 6 korda) Andmed: Eurostat; keskpangad
Kuidas hinnata võlakoormuse kasvu jätkusuutlikkust / haavatavust? • Laenuturu potentsiaal • Laenu võtnud perede osakaal • Laenuteenindamise kulud • Intressikoormus (intressimaksed / kasutatav tulu) • Eestis 3,8%, euroalal üle 4%, Rootsis 3,4% • Stress-testid (sh tagasilöögi oht läbi tarbimise vähenemise ka ettevõtlussektorile) • Mikrotasandi analüüs: Küsimused majapidamiste haavatavusest • Laenuvõtja sissetulekute ning tema finants- ja reaalvarade väärtuse säilimise ja kasvu väljavaated
Eestis (TNS Emor, sügis 2006): 19% eluasemelaen 28% tarbimislaen Laenukohustusega perede osakaal euroalal (2001, %) USAs: 50% eluasemelaen 45% tarbimislaen Allikas: ECB Financial Stability Review, December 2005
Kokkuvõtteks • Rahvusvahelist benchmark’i Eesti majapidamiste laenukasvu hindamiseks tõenäoliselt ei olegi ... • Välisvõrdluse asemel tuleb eelistada võrdlemist tasakaalulise võlatasemega • Põhiküsimus: kas tegemist on tasakaalulise konvergentsi protsessiga või riskide kuhjumisega? • Kiss, Nagy, Vonnak (2006), Egert, Backe, Zumer (2006), Broza-Brzezina (2005), Bissay, Calvo-Gonzalez, Kozluk (2005) • Senised tööd on keskendunud makrovaatele ning ei arvesta sektori spetsiifikat ja mikroaspekte