500 likes | 711 Views
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse. MAK 2007-2013 1. , 3. ja 4. telje meetmete tulemusi. Mati Mõtte. Käsitletavad teemad. Teostatud hindamistööd; Aastaaruandes peamised tulemused 1., 3. ja 4. telje kohta; Uuringute tulemused;
E N D
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje meetmete tulemusi Mati Mõtte
Käsitletavad teemad • Teostatud hindamistööd; • Aastaaruandes peamised tulemused 1., 3. ja 4. telje kohta; • Uuringute tulemused; • Saadud kogemused.
Administratiivsed tegevused (1) • Püsihindamistegevustega oli 2010. aastal seotud kolm täistööajaga analüütikut, üks osalise tööajaga spetsialist ja tööettevõtulepinguga analüütik. Tööd koordineeris üksuse juht. • Käesoleval aastal töötajad ja aruannete koostajad on: Sirje Simmo – meede 1.1, 1.2, 1.8 ja 1.9; Jaana Prants – meede 1.3, 1.5.2, 1.6 ja 3.2; Risto Räisa – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1. telje ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte– meede 1.5.1, Leader, 1. telje kokkuvõte; Toomas Kangur – meede 1.5.3, 3.1 ja 3. telje kokkuvõte. Andmepäringute tegemine.
Administratiivsed tegevused (2) • Koostöö ja andmete edastamine MAK vahehindajale perioodil märts–oktoober 2010. a; • Äriregistriga lepingu sõlmimine elektroonse andmekanali loomiseks (november 2010. a); • SA Erametsakeskusega lepingu sõlmimine metsamajandusmeetmete kohta andmete saamiseks (detsember 2010. a); • Kogusime seirekoondtabelites kokkulepitud mahus andmeid PRIA andmebaasidest, taotlustoimikutest ja äriregistri andmebaasist.
Teostatud hindamistoimingud • Koostasime rakendatud meetmete väljundnäitajate koondaruandeid seisuga 30. aprill, 30. juuni ja 30. september 2010. a ning andmed esitasime Põllumajandusministeeriumile; • Perioodil mai–september teostasime meetmete 1.2, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.2, 1.6, 3.1, 3.2 ja Leader rakendusanalüüsi. Analüüs keskendub meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamisele meetme eesmärkidest lähtuvalt;
Teostatud uuringud (1) • Meetme 3.2 toetuse saajate ja elanikkonna küsitlus ja uuring vastavalt 2009. a koostatud lähteülesandele “Külade uuendamise ja arendamise tulemused maapiirkondades"; • LEADER meetme küsitlus ja uuring "LEADER programm maapiirkondade edendajana“; • Meetme 1.3 toetuse saajate ja konsulentide küsitlus ja uuring "Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile";
Teostatud uuringud (2) • Alustasime analüüsiga “Meetme 1.8 investeeringutoetuse saamise kriteeriumites majanduslike näitajate lisamise vajalikkuse väljaselgitamine ja nimetatud kriteeriumite väljatöötamine"; • Alustasime analüüsiga „Loomakasvatus ettevõtete (piimatootmise, loomakasvatuse, sea- ja linnukasvatuse tootmistüüpi kuuluvad ettevõtted suurusgrupi põhiselt) põhivaraga varustatus loomühiku põhiselt 2009. aasta andmete alusel.
Planeeritud uuringud 2011. aastal (1) • Meetme 1.1. küsitlus ja uuring: „Koolitus- ja teavitustegevuste mõju põllumajandus-, toidu-, ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele“; • Meetme 1.2 majandus-sotsioloogiline uuring. „Kuidas väärtustada maaelu ja mis on ettevõtluseks peamised vajadused. Teostatud investeeringud ja nende otsene kasu“; • Meetmest 1.6 toetust saanud ettevõtjate konkurentsivõime ja arenguperspektiivide uuring; • Meetmest 1.8 toetust saanud maaparandusühistute analüüs;
Planeeritud uuringud 2011. aastal (2) • Meede 1.9 „Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõju põllumajandussektori konkurentsivõime kasvule“; • Meetme 1.5 uuring „Metsaühistu ja metsaomaniku vaheline koostöö ning investeeringute kasutamise efektiivsus“. • Meetme 3.1 küsitlus ja uuring "Turismialased investeeringuobjektid maapiirkonnas".
Aasta 2010 püsihindamise aruanne Aruanne sisaldab telgede kohta kokkuvõtteid ja iga rakendunud meetme kohta kokkuvõtliku ülevaadet ning tulemuste analüüsi. Aruanne on esitatud 137 leheküljel, mille lisanduvad EK kohustuslike tulemusindikaatorite tabelid ning püsihindamise raames teostatud analüüsi tabelid. Püsihindamise aastaarunne kajastab 31.12.2010. a seisuga toetuse saajate tulemusnäitajaid. Analüüsimise aluseks on aruandeaastale eelnenud majandusaasta näitajad (2009. a) ja aruandeaasta lõpuks kogutud kumulatiivsed seirenäitajad.
Meetmete hea kättesaadavus hinnatuna läbi korduvtaotluste arvu väike taotluste arv ja korduvalt toetuse saajate osakaal väike taotluste arv 80,2% küllaltki väike taotluste arv ja korduvate osakaal 15,7% 90,7% 26,1% 36,1%
Toetuse saajate arv ja toetuse summa domineeriva meetme alusel Toetuse saajate kattuvus meetme lõikes on 10-20% 20,9% 68,3% 69,4%
1. telje toetuse saajate jagunemine toetuse summa alusel 1.3.1 ja 1.5.1 1.2 ja 1.4.1 1.4.2, 1.6, ja 1.8
Toetuse summa jagunemine ettevõtja peamise tegevuskoha alusel
Sotsiaalmajanduslikud näitajad - tegutsemise aeg ja töötajate arv on varieeruv • Olulisi muutuseid eelmise perioodiga ei ole meetmete lõikes toimunud. • Valdav osa ettevõtjatest on tegutsenud üle kaheksa aasta, v. a meede 1.2, kus 69% toetuse saajatest on tegutsenud alla kahe aasta; • Töötajate arv on väga varieeruv. Nt meetme 1.4.1 toetuse saajate keskmine töötajate arv 1,6, kuid samal ajal aastas üle 190 tuhande euro müügitulu teenivate ettevõtjate keskmine töötajate arv on keskmiselt 4,7. • Meetme 1.4.2 vastavad näitajad 20,7 ja 14,3; • Meetme 1.2 vastavad näitajad 0,6 ja 1,7 • Aastas keskmiselt ühte töökohta tagav põllumajandusettevõtja peab teenima üle 25 tuhande euro müügitulu;
Sotsiaalmajanduslikud näitajad – toetuse saajatel on toetusõigusliku maad 1/3 kogu toetusõiguslikust maast • Meede 1.2 toetuse saajatel 1,8%; • Meede 1.3.1 toetuse saajatel 27,5%; • Meede 1.4.1 toetuse saajatel 19,1% ja meede 1.4.2 saajatel 11,6%. Olenevalt maakonnast võib ulatuda toetuse saajate maa osakaal kuni 38,1% (meede 1.3.1 Järvamaa toetuse saajad). • Vaadeldes metsamajanduslike meetmete raames toetusega seotud metsamaa osakaalu, siis see on 0,41% olles kõige suurem Pärnumaal 0,23%. Metsamaa osakaalu võrdlust raskendab asjaolu, et toetusega kaetud pinnad asuvad mitmes maakonnas ja seega ei ole üheselt mõõdetavad. • Maaparandusobjektidega hõlmatud toetusõigusliku pinna suurus on arvestuslikult 2,2% kogu toetusõiguslikust pinnast.
Inimpotentsiaali areng põllumajandus-sektoris - meede 1.1 ja 1.3 tulemused (1) Meetme 1.1. koolitustegevustel üksikosalejatest 87% olid hõivatud põllumajandus-, 9% toiduainetetööstuse- ja 4% metsanduse sektoris. Eelmise aruandeperioodi lõpus olid vastavad näitajad 83% põllumajandus-,13% toiduainetetööstuse- ja 4% metsandus sektoris; Meetme 1.3 toetuse saajatest 98,8% olid põllumajandustootjad ning 1,2% erametsa valdajad. Võrreldes eelmise aruandeperioodiga, siis on 0,2 protsendipunkti suurenenud erametsa valdajate osakaal. Meetme 1.1 kui ka meetme 1.3 kasusaajate vanuseline jaotus on vanemate kui 40-aastaste isikute kasuks (kuni 72% kasusaajatest).
Inimpotentsiaali areng põllumajandus-sektoris - meede 1.1. ja 1.3 tulemused (2) Väljamakstud 1.1. koolitus- ja teavitustegevusi on kokku toimunud seitsme tegevuse valdkonna osas. Nii üleriigilisel kui ka maakondlikul tasandil toimus kuude erinevasse valdkonda jäävaid tegevusi. Kokku toimus erinevaid tegevusi 152. Kõige enam toimus „muud“ (61) valdkonda jäävaid tegevusi, millele järgnesid „uusi tehnoloogilisi protsesse“ (33) ja „juhtimise ning haldamisega“ (24) seotud tegevused. Nimetatud aastatel kestsid tegevused kokku 224 päeva. Koolituspäevade sihttasemest on täidetud 45% (25,6 protsendipunkti ulatuse suurenemine); Meetme 1.3 raames saadi toetust kümnele erinevale nõuande liigile, millest domineerisid: 53,8% finantsmajandus-, 19,2% taimekasvatus- ja 12,4% ettevõtte majandamisalased nõuanded.
Inimpotentsiaali areng põllumajandus-sektoris - meede 1.1. ja 1.3 tulemused (3) Saame järeldada, et ettevõtjad soovivad nõuandeteenust kasutades esmalt kohandada, parendada ja lihtsustada oma ettevõtte majandamist ning tõsta oma ettevõtte üldist tulemuslikkust. Keskmiselt kulus ühele nõuandele 16,9 tundi. Aastaks 2013 on eesmärgiks seatud 2 500 nõuandetoetust saanud põllumajandustootjat ja 500 erametsa valdajat. Aasta 2010 lõpuks oli eesmärgist täidetud vastavalt 60,4% ja 3,8%. Kokkuvõtvalt järeldame, et kuigi MAK 1.telje eesmärgid rõhutavad kõigi kolme sektori arengut, siis läbi koolitus- ja nõuandetoetuse see ei ole rakendunud. Nii on jätkuvalt küsitav, kas meetmed on kõigile sektoritele sobivad. Soovitame täiendavalt analüüsida prioriteetseid teemavaldkondi ja võimalusel meetmeid korrigeerida.
Inimpotentsiaali areng põllumajandus-sektoris - meede 1.2 tulemused Valdav osa toetuse saajaid (202 ettevõtjat, 69%) oli toetuse taotlemise hetkeks tegutsenud alla kahe aasta (keskmine tegutsemise aeg 2,4 aastat); Omanike vanus on keskmiselt alla 30 eluaasta. Sealjuures segatootmise (25 toetuse saajat) ja põllukultuuride tootmise tegevusala toetuse saajate (13) (kõige suuremad grupid toetuse saajatest) vanus taotlusvoorude lõikes on oluliselt vähenenud. Positiivne võrreldes 2009. aasta seirearuandes kajastatuga on see, et toetusõigusliku pinna kasutus on suurenenud 2,2 korda. Samas on määratud toetuse summa kasvanud vaid 1,5 korda.
Konkurentsivõime näitajate muutus (1) • Brutolisandväärtus - aasta 2009/2008 võrdluses on tegemist kõikide meetmete puhul langusega, kui vaadelda ettevõtjaid domineeriva meetme lõikes. • Meetme põhiselt vaadeldes ja eelnimetatud kattuvust mitte arvesse võttes on tulemus nende meetmete puhul positiivne, kus esineb suure müügituluga (üle 190 tuhande euro) ettevõtjaid; • Kumulatiivselt on BLV muutus 2009/2007 olnud kokku miinus 86,39 mln eurot. Arvestades MAK 1. telje meetmetele planeeritud BLV kasvu 25-30 mln eurot aastaks 2013, siis negatiivne muutus on olnud hüppeliselt suur.
Konkurentsivõime näitajate muutus (3) • Võrreldes valitud näitajate muutust kogu sektoriga, siis on perioodi 2007–2009 majandusnäitajate muutus aastas järgmine: • Müügitulu muutus vahemikus -14,6% kuni -1,5% (sektoris --12,4% põllumajandus, +3,7% töötlev tööstus); Metsamajanduses tegutsevatel toetuse saajatel +24,7% (sektoris -26,8%); • Puhaskasumi muutus vahemikus -73,4% kuni -0,8%, 2009. a oli siiski kasum 11-204 tuhat eurot ettevõtja kohta (sektoris oli negatiivne muutus üle 100% ja 2009. a oli põllumajanduses kahjumis); • Tööjõukulu muutus vahemikus +5,6% kuni 18,2% (sektoris 3,4% kuni 7,9%). • Tootlikkus tööjõu kohta suuremat müügitulu omavate ettevõtjatega meetme puhul suurenes kuni 14%, kuid mikroettevõtjatel on langus -9,8%. Sektoris näitaja kuni +5,3%, v. a metsamajandus.
Turuosa muutus meetmete 1.4 ja 1.6 toetuse saajatel perioodil 2007–2009 • Toetuse saajate turuosa kasv on olnud märkimisväärsem meetmetel, kus toetuse saajateks on suuremad ettevõtjad. • Meetme 1.4.2 toetuse saajate turuosa kasv on ligikaudu 7 protsendipunkti aastas (eelmisel perioodil 3 protsendipunkti); • Meetme 1.6 toetuse saajate turuosa suurenes 6,5 protsendipunkti (eelmisel perioodil 3,0 protsendipunkti); • Meetme 1.4.1 toetuse saajate turuosa langes -3,8 protsendipunkti (eelmisel perioodil -4,6 protsendipunkti).
Uus tehnoloogia või toode meetmete 1.4 ja 1.6 toetuse saajatel Meede 1.4.1 – 71 tehnoloogiat ja 4 toodet (sihttase 700) Meede 1.4.2 – 51 tehnoloogiat ja 7 toodet (sihttase 200) Meetme 1.4.3 ja 1.6 osas pole muutuseid toimunud Meede 1.4.3 – 7 tehnoloogiat (sihttase 180) Meede 1.5.1 – uued tehnoloogiad ja tooted puuduvad; Meetme 1.6, kus 53 analüüsitud ettevõtja puhul võtab uue tehnoloogi kasutusele 33. Seega sihttase on täidetud.
Põhivaraga varustatus looma-kasvatusettevõtetes – uuringu tulemusi Analüüsi põhieesmärk – loomakasvatusettevõtjate põhivaraga varustatuse analüüs, millega kaudu hinnati ehitiste ning masinate ja seadmete jääkväärtust (bilansilist väärtust) loomühiku, ESU ja hektari kohta 2009. aasta andmetel.
Loomakasvatusettevõtete valim Uuringusse kaasati 2486 loomaomanikku, kellel standardkogutulu oli vähemalt 2 ESU
Üldkogumi keskmine majanduslik suurus ESU suurusgruppide lõikes
Põllumajandussektori materiaalne põhivara SA ja FADN andmetel, krooni
Metsamajandusliku väärtuse parandamine Toetuse saajatest 47,7% (276 toetuse saajat) on füüsilised isikud, 21,4% (124 toetuse saajat) on FIEd ja 21,4% (124 toetuse saajat) on äriühingud. Ülejäänud toetuse saajad on MTÜd; Kõige rohkem toetuse saajaid oli Lääne-Virumaal (39), Valgamaal (37) ja Pärnumaal (36). Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse andmetel oli 2009. aastal Eesti metsamaa pindala 2,21 mln hektarit. Toetuse saajate toetusega seotud metsamaa pindala oli kokku 9 115 hektarit (30,4% sihttasemest). Toetusega seotud pindala moodustab 0,41% kogu metsamaa pindalast; Kuluefektiivsus madal, kuna määratud on 688 eurot toetust ha kohta (meede 1.4.1 näitaja 284 eurot ha kohta);
Kahjustatud metsa taastamine • Määratud toetuses summa 378 320 eurot jaguneb järgmiselt: • metsatulekahjude ennetamine (85,8%); • kahjustatud metsa taastamine (14,2%). • Metsatulekahju poolt kahjustatud metsa taastamiseks on toetust määratud 3,5 hektaril ja tormi või trombi poolt kahjustatud metsa taastamiseks 209,8 hektaril. Kahjustatud metsa taastamiseks rajatakse uus metsakultuur 28,4 ha ja hooldatakse metsakultuuri 181,4 ha. Sihttasemest täidetud 6,1%. Metsatulekahju ennetamise eesmärgil rajatakse ja korrastataks 8475 meetrit tuletõkestusriba või –vööndit.
Püsihindamise peamised tulemused 1. ja 2. telje kokkuvõttena
Meetme 3.1 ja 3.2 toetuste jagunemine Meetme 3.1 keskmine investeeringu summa Eesti maapiirkonna elaniku kohta on 167 eurot. Võrreldes näitajaid meetme 3.2 andmetega, kus elaniku kohta oli investeeringu summa 88 eurot, võib lugeda meetme 3.2 rahalist panust elanike alusel kõrgeks. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et keskmine määratud toetuse summa maapiirkonna elaniku kohta oli mõlemal meetmel võrreldav, olles üle 74 euro ühe elaniku kohta. Meetme 3.1 talumajapidamistegevuste edendamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas saab hinnata rahuldavaks, kuna ca 24,8% EMTAK alusel on põllumajandustootjad.
Meede 3.1 mitmekesistamise mõju Meetmel 3.1 on äärmiselt suur mõju ettevõtluse mitmekesistamisele, kuna 81% ettevõtjatest (toetuse summa alusel) soovib mitmekesistada oma olemasolevat tegevust uue tegevusharuga. Lisaks meetme toetuse saajad varieeruvad 118 EMTAK klassifikaatori koodi lõikes. Toetust saanud ettevõtjate arv, kelle investeeringuobjekt on seotud maaturismitegevusega, oli alameetme 3.1.1 puhul 19 ja alameetme 3.1.2 puhul 190. Sihttase on ületatud. Suurprojekte teostavate ettevõtjate prognoosi kohaselt suureneb perioodil 2009–2010 nende aasta keskmine töötajate arv kokku 35,5 töötaja võrra. Väikeprojektide puhul ei ole töökoha loomise nõuet, kuid väikeprojekti toetuse saajate hinnangul võiks äriplaanide täieliku realiseerumise korral lisanduda kokku 610 uut töökohta. Reaalselt on aruandeperioodi lõpuks loodud 9,5 töökohta.
Meetme 3.2 tulemused põhiteenuste tagamise osas Keskmiselt ühe objektiga peaks paranema teenused 1 028 inimesel (mediaan 396). Kokkuvõtvalt saame järeldada, et meetmega rajatakse üle Eesti maapiirkondadesse seltsi- ja külamaju ning erinevaid vabaõhu rajatisi ning väga on hoogustunud mittetulundussektori aktiivsus ja areng. Samas maapiirkondades on suuri probleeme interneti püsiühenduse kvaliteedi ja kättesaadavusega, mida võib tänapäeval pidada elanike põhiteenuseks. Meetme vastav valdkond vajab kiiret rakendamist. Külade uuenduse ja arendamise osas olid sihttasemed täidetud 2009. aasta lõpuks.
Püsihindamise peamised tulemused Leader projektitaotluste puhul
Saadud kogemused Kohustuslike tulemusnäitajate lisa 2 tabelite R2 ja R7 täitmise juhend oli CMEFi poolt ebaselgelt kajastatud ning selgitavad materjalid ei jõudnud püsihindajani, mistõttu tabelid täitsime 2009. a toetuse saajate kohta. Samuti ei arvestatud investeeringujärgse n+2 aasta reegliga. Metoodika muudatus nõudis lisatööd; Füüsilisest isikust ettevõtjate andmete järjepidevust on keerukas tagada ja selleks tuleks leida võimalus Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kasutamiseks. Andmebaasi tasandil planeeritud iga ettevõtja individuaalne andmete ajaloo süsteem on keerukas ning nõuab liiga palju ajaressurssi. Tuleks kaaluda ettevõtja gruppide alusel andmete võrdlemist ning analüüsimist.
Tänan! Mati.Motte@emu.ee Teostatud tööd http://ms.emu.ee/uuringud