Nipp-napp null, sina oled kull : Lastefolkloori kogumisest uurimise ja tõlgendamiseni

1. Nipp-napp null, sina oled kull:Lastefolkloori kogumisest uurimise ja tõlgendamiseni Piret Voolaid, piret@folklore.ee Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Seminarkoolitus “Vares vaga, saba taga, lendas üle Põhjanaba” 14.-15. oktoobril 2010 Tartus

2. Ettekandes tuleb juttu • Lastepärimusest ~ lastefolkloorist üldiselt • Lastepärimuse kogumisest Eestis • Lastepärimuse uurimisest ja tõlgendamisest: 1. Mida lastefolkloor meile räägib? 2. Kuidas kasutada pärimust keeleõppes? • Lasteaiapärimuse kogumise aktsioonist 2010 Tartu, 2003

3. Lastefolkloori ~ lastepärimuse mõiste • Kitsam käsitlus - spetsiifilised pärimusliigid, mida lapsed ise väga innukalt kasutavad (naljalood, anekdoodid, paroodiad, absurdilood, mängualustussalmid, salakeel) • Laiem käsitlus - nii laste endi seas ringlev ja teisenev kui ka täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus

4. Lastefolkloori ~ lastepärimuse mõiste • Teadusliku termini lastefolkloorvõttis 1920. aastatel kasutusele vene uurija Georgi Vinogradov: kogu sõnaline looming, mida lapsed tunnevad, kuid mis ei kuulu täiskasvanute repertuaari. • Iona ja Peter Opie’ žanrimääratluse kohaselt kuuluvad lastefolkloori hulka laste laulud (satiirilised ja nonsensslaulud, kiirkõned, paroodiad), mõistatused, uskumused, rituaalid, kombed, mängud, hüüdnimed, narritamine, keel jms (1959). • Kathleen McDonnell on kasutanud näiteks mõistet lastekultuur, lähtudes defineerimisel kultuuridefinitsioonist: kultuur on elujõuline kompleksne tervik, uskumus- ja käitumisnormide süsteem, mis on kinnistunud nende kandjate ühises kollektiivses ajaloos ja selle liikmete psüühikas (1994).

5. Lastepärimuse kogumisest Eestis – suuremad aktsioonid • Aastatest 1921–1939 pärineb Walter Andersoni lastelaulude kogu (58 832 lehekülge). Aadamal oli seitse poega, seitse poega Aadamal, ei nad söönd, ei nad joond, ei nad mõistnud mängida. Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii… • 1930. aastatel on kogutud arhiivi lastehirmutisi (teateid olendite kohta, kellega täiskasvanud hirmutasid) • 1934. aastal oli rahvaluulearhiivis suurem mängude kogumine – Richard Viidalepa koostatud küsitluskavade alusel

6. Lastepärimuse kogumisest Eestis – suuremad aktsioonid 1992. aastal toimunud üle-eestilise kogumisvõistluse käigus laekus rahvaluulearhiivi üle 27 000 lehekülje rikkalikku ja väärtuslikku õpilasfolkloori ühtekokku 1797 küsitluskavale vastajalt. Kirjutati: 1) anekdoote, 2) mõistatusi, naljaküsimusi ja -ülesandeid, 3) vanasõnu, argiarvamusi ja kõnekäände-paroole, 4) hirmu- ja absurdijutte, 5) paroodiaid, laule, salme, 6) mitmesuguseid ennustamisviise, 7) salmiku-, kaustiku- ja sõbraraamatute repertuaari, 8) muid harrastusi, kombeid ja koerusi, 9) mänge

7. Lastepärimuse kogumisest Eestis 15 aastat hiljem, 2007. aastal toimunud üle-eestilise koolipärimuse kogumisvõistluse käigus laekus rahvaluulearhiivi 15 530 lehekülge 2795 vastajalt 71 Eesti koolist. Küsitluskava alateemad: Vaba aeg ja sõbrad Naljad Hirmud, uskumused, ennustamine Televisioon ja arvuti Tähtpäevad ja peod Mängud 2009. aasta kevadel toimus sama kava järgi kogumine vene õppekeelega Tartu Annelinna Gümnaasiumis

8. Lastepärimuse uurimisest ja tõlgendamisest • Anu Visseli doktoriväitekiri • “Lastepärimus muutuvas ühiskonnas” • (2004) • Karjasetraditsioon ja karjaselaulud • Mängud ja mängualustamissalmid – liisklugemised • Kiigekultuur • Meedia roll laste mängudes

9. Lastepärimuse uurimisest ja tõlgendamisest • Lastefolkloori olemus: • Kineetiline ehk liikuv • Mitmemõõtmeline • Vastuvõtlik ümbritsevale • Piiride proovimine (pilkelisus, • antiautoritaarsus) • Sotsiaalne rühmapärimus • Esteetilised ja kasvatuslikud väärtused– • soov pärimuse kaudu last õpetada ja arendada • Ühiskondlik-kultuurilised suundumused – • ühiskondlikud arengud • Traditsioonide muutumine ajas - traditsiooniline ja uuenduslik • Kohalik ja üleilmne Tartu 2003

10. Tõlgendamine Kaks tomatit kõnnivad tänaval. Järsku sõidab ühest tomatist auto üle. Teine ütleb: “Tule ketšup, lähme nüüd!“ Kaks tomatit lähevad üle tee. Üks ütleb teisele:"Vaata, auto!" Plärts. "On jah auto." Plärts. Kaks tomatit lähevad üle tee, teine jääb auto alla. Mida ütleb esimene tomat teisele? “Tule edasi, ketšup!”

11. Reklaami ja meedia mõjud Mis on pildil? Sea nina. (1992) Limonaadisiga Limpa vaatab pilvi. (2007) Kauboi sõidab jalgrattaga. (1992) Kübaraga Limma sõidab jalgrattaga. (2007)

12. Keeleõpe ja pärimus Aga, aga, mis sul taga? Väike valge rotisaba Mul oli kodus papagoi. Papagoi tegi palju nalja Võttis kella taskust välja. Lapsed tahtsid leiba, Vanaeit võttis teiba. Ajas lapsed ahju, Pärast oli kahju.

13. Keeleõpe ja pärimus Emakeel ja vanasõnade õpetlikkus Arm aitab enam kui hirm. Kes kannatab, see kaua elab. Püsivus viib sihile. Kes otsib, see leiab. Hirmul on suured silmad. Hooletus ees, õnnetus taga. Sõpra tuntakse hädas. Kel janu, sel jalad. Kel häda, see karjub. Valel on lühikesed jalad. Ära ehi ennast võõraste sulgedega. Ise tehtud, hästi tehtud. Sõna vägi on suurem kui sõjavägi.

14. Keeleõpe ja pärimus Üks saun, neli nurka, iga nurga all raudkang? Hobune, rauad all. Hiline ees, taline taga, kökats peal ja nakats käes? Hobune, regi, mees ja piits. Päeval karjas, öösel orjas? Koer. Neli kannavad, neli annavad, üks parmupiits? Lehm: neli jalga kannavad, neli nisa annavad piima, sabaga peletab parme eemale. Tuli tollari, viis villari, lontkõrv jooksis järele? Hunt viis lamba, koer jooksis hundile järele. Nina nirssis, karvad kärssis, raudne kasukas seljas? Siil. Edaspidi künnab, tagurpidi äestab? Kana siblib.

15. Lasteaiapärimuse kogumine15.10.2010 - 31.01.2011www.folklore.ee/kp/lp Tartu, 1985

16. 1. Tähtpäevad ja peod A. Kirjeldage eelmisel ja sel aastal lasteaias tähistatud tähtpäevi (nt mardipäev, kadripäev, sõbrapäev, emadepäev, emakeelepäev, vabariigi aastapäev, lihavõtted jm). Milliseid tähtpäevi tähistatakse koos peredega, palun kirjeldage, kuidas? Millistel tähtpäevadel valmistatakse kaarte või kingitusi pereliikmetele ja sõpradele? B. Kui lasteaias ja rühmas on eripäraseid pidusid ja tähtpäevi (nt stiilipeod, missi ja misteri valimised, lindude päev), siis palun nimetage ja kirjeldage neid. Milline on laste/lastevanemate osalus ettevalmistustes (nt dekoratsioonid, temaatilised rühmatööd, vestlused)? C. Kas ja kuidas tähistate lasteaias laste ja õpetajate sünnipäevi või nimepäevi? D. Kirjeldage lasteaia lõpetamise või mõne muu olulise etapi läbimise tähis- tamist? Kuidas toimub peostsenaariumi koostamine? Milline on laste osalus ettevalmistustes (nt dekoratsioonid, temaatilised rühmatööd, vestlused). Kas ja milliseid pühi tähistasite mõnes muuseumis, õues, mujal? Tartu, 2003

17. 2. Mängud A. Kirjeldage mängude reegleid, abiks järgmine liigitus: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, paberimängud, sõnamängud. B. Mängu alustamine. Kuidas selgitatakse välja püüdja või lugeja? Kirjutage oma rühma laste mängualustamise salme! C. Milliseid mänge mängivad lapsed õues? Milliseid mänge toas? Milliseid mänge mängivad poisid ja tüdrukud koos, milliseid eraldi, kuidas eri rahvusest lapsed mängivad koos? Milliseid mänge mängivad lapsed ise ilma juhendamata, milliseid juhendaja eestvõttel? D. Milliseid rollimänge (nt kodu, arst, pood, teater, lauluvõistlus, pätt ja politsei, autojuht) lapsed mängivad, millised on tavalised süžeed, rollid, dialoogid. Milliseid telesaateid lapsed järele mängivad? Tartu, 2004

18. 3. Jutud ja ütlemised A. Milliseid jutte (nt anekdoodid, hirmujutud, telelood) lapsed omavahel räägivad? B. Kui kasutate ise või kasutavad lapsed mõistatusi ja vanasõnu, siis pange ka neid kirja. C. Palun jälgige mõne aja vältel lapsi ja pange kirja laste naljakaid ütlemisi. Kirjutage traditsioonilisi naljatamisi, narritamissalme. D. Mida või keda lapsed kardavad, milliseid hirmuolendeid olete oma rühma laste puhul täheldanud? Kuidas olete aidanud hirmudest üle saada? Kuidas lapsed ise oma hirmudest üle saavad, võib-olla koguni julgustavad üksteist? E. Milliseid abimaterjale olete kasutanud, et näiteks tunde pärimusega elavdada: nt trükised, kaastöötajate kogemused, kodust kaasa saadud (vanavanemate) kogemused? F. Kui olete märganud traditsioonide muutusi ajas oma kutsetöö jooksul, siis palun kirjeldage neid. Tartu, 2007

19. Laste- ja noortepärimuse kogumisest ja uurimisest. Laste- ja noortepärimuse teemalised uurimused, kogumikud • Ekrem, Carola 1996. Liisklugemised kultuuri võtmena. – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 125–135 • Hiiemäe, Mari 1999. Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues. – Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist IV. Toimetanud Eda Kalmre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 108–126 • Kalmre, Eda 1995. Banaanil on nohu. Valik koolinalju ja muud. Tallinn: Koolibri. 128 lk • Kalmre, Eda 1999. Roos närtsib, marmor puruneb... Valik salme, nalju, mõtteteri ja ennustamisi tüdrukute albumitest. Tallinn: Koolibri. 112 lk • Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. – Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toimetanud Mall Hiiemäe, Tallinn: Koolibri, 163–180 • Kalmre, Eda 2005. Rahvaluule tänapäeval. – Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toimetanud Mall Hiiemäe, Tallinn: Koolibri, 13–28 • Kippar, Pille; Kippar, Jaagup 1996. Mängult-päriselt. (Õpilaste omavalmistatud ajalehtedest ja ajakirjadest.) – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 39–51 • Koolipärimus. Školnõi folkloor. Pro Folkloristica I. Toimetanud Mare Kõiva, Anu Vissel. 64 lk • Korkiakangas, Pirjo 1996. Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukeskkonna kajastajaina. Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 66–78 • Kõiva, Mare 1999. Siis astu aknalauale. (Laste õudusjuttudest). – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut, 166 – 188.

20. Lipponen, Ulla 1999. Haigla-rollimäng – tähelepanekuid tüdrukute ja poiste ühismängu kujunemise kohta. – Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist IV. Toimetanud Eda Kalmre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum . 146–166 • Pent, Sirle 1996. Meie laste mängud: mängurõõm või mängu mure? – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 59–65 • Ribenis, Karin 1998. Hiir hüppas ja kass kargas. Valimik eesti laste laule, salme, hüpitusi ja liisklugemisi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 139 lk • Tuisk, Astrid 1996. Neeger päevitab. Maailma rahvad eesti laste naljades. Tallinn: Koolibri. 80 lk • Vahtramäe, Ell 1996. Vaim, vaim, ilmuta ennast! (Kooliõpilaste spiritualismiharrastusest) – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut, 156–165 • Vilu, Valli 2007. Liisusalmid. 70 rahvaluulelist lastesalmi. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. 79 lk • Vissel, Anu 2004. Lastepärimus muutuvas ühiskonnas. Ars Musicae Popularis 15. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, etnomusikoloogia osakond. 231 lk • Voolaid, Piret 1998. Elevant külmkapis. Kimbuke keerdküsimusi eesti koolilaste suust. Tallinn: Koolibri. 158 lk • Voolaid, Piret 2002. Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge. Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. 68 lk • Voolaid, Piret 2003. Kaelkirjak akna taga. Põimik piltmõistatusi. Tallinn: Koolibri. 80 lk • Voolaid, Piret 2010. Kus sõnu, seal mõnu. Valimik vanasõnu noortele. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. 112 lk

21. Valik Eesti Kirjandusmuuseumi folkloorilehel http://www.folklore.ee leiduvaid väljaandeid ja otsimismootoriga andmebaase • Eesti vanasõnad [Estonian Proverbs]. Koost. A. Krikmann. http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html • Ligi 13 000 teksti esindavad kõigi teadaolevate eesti traditsioonis käibinud ja/või käibivate vanasõnatüüpide • normaalvorme. Aluseks on aastail 1980–1988 ilmunud teaduslik väljaanne „Eesti vanasõnad“. • JUSTKUI. Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas. http://www.folklore.ee/justkui • Tavakasutajale mõeldud eesti kõnekäändude loend. Sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi materjale. • Kõnekäänud ja fraseologismid. Koost. A. Krikmann. • http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht3.html • Sisaldab u. 25 400 teksti eesti kõnekäände ja fraseologisme, mis pärinevad A. Õimu „Fraseoloogiasõnaraamatust“ (Tallinn, 1993), Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjalisest rahvaluulearhiivist ja Eesti Keele Instituudi murdearhiivist, viimaste andmebaasi on kõnekäänukartoteegis leiduvate koopiate põhjal rajanud A. Baran, Tiit Konsand, K. Õim. • Mõista, mõista, mõlle-rõlle. Koost. A. Krikmann. http://www.folklore.ee/~kriku/MOISTA/

22. Valik Eesti Kirjandusmuuseumi folkloorilehel http://www.folklore.ee leiduvaid väljaandeid ja otsimismootoriga andmebaase • Eesti piltmõistatused. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Reebus • Eesti keerdküsimused. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Keerdkys • Eesti liitsõnamängud. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Sonamang • Eesti lühendmõistatused. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Lyhendid • Hüperajakiri Mäetagused. http://www.folklore.ee/tagused. Mare Kõiva & Andres Kuperjanov (toim.). 1996. aastast ilmuv eestikeelne eelretsenseeritav ajakiri, kus käsitletakse rahvausundit, folkloristikat ja neile lähedasi valdkondi. Igast ajakirja numbrist leiate mõne laulu koos nootide ja viisiga. Artiklid on illustreeritud fotode ja joonistega, samuti videolõikudega. Lisatud on ingliskeelsed kokkuvõtted. • Hüperajakiri Folklore. An Electronic Journal of Folklore. http://www.folklore.ee/folklore. Mare Kõiva & Andres Kuperjanov (toim.). 1996. aastast ilmuv ingliskeelne eelretsenseeritav ajakiri, mis avaldab erinevate rahvaste folkloori, rahvausundit ja sellele lähedasi valdkondi puudutavaid uurimusi. • Eesti kaasaegsete anekdootide kogu. Koost. L. Laineste http://www.folklore.ee/~liisi/o2/ • Berta – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas http://www.folklore.ee/Berta/ • Sugrimaahttp://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/ ja näitena mõned selle alaosad • Rehepapp – rahvausundi ja muistendite andmebaas • http://www.folklore.ee/rehepapp/ • Koolipärimuse koduleht – http://www.folklore.ee/kp • Lasteaiapärimuse küsitluskava – http://www.folklore.ee/kp/lp

23. Aitäh, kõht on täis, mutionu külas käis! Tartu, 1956