1 / 23

Eesti ja Keskkonnatehnoloogia Arengukava

Jüri Truusa, KKM, juri.truusa@envir.ee 5.12.2007. Eesti ja Keskkonnatehnoloogia Arengukava. Aluste alus – säästev areng. Jared Diamond How Societies Choose to Fail or Succeed, Viking, 2005 Tsivilisatsioonide languse põhjused: kliimamuutus; vaenulikud naabrid; kaubandussidemete katkemine;

aviva
Download Presentation

Eesti ja Keskkonnatehnoloogia Arengukava

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Jüri Truusa, KKM, juri.truusa@envir.ee 5.12.2007 Eesti ja Keskkonnatehnoloogia Arengukava

  2. Aluste alus – säästev areng Jared Diamond How Societies Choose to Fail or Succeed, Viking, 2005 Tsivilisatsioonide languse põhjused: • kliimamuutus; • vaenulikud naabrid; • kaubandussidemete katkemine; • keskkonnaprobleemid; • ühiskonna suutmatus oma probleemidega toime tulla (otsustav tegur) Läbikukkumise tingib: 1. Võimetus probleemi teket ette näha ja märgata keskkonnaprobleemi enne kui see on kriitiline 2. Võimetus õigeaegselt ja tõhusalt tegutseda probleemi lahendamisel 3. Konflikt lühi- ja pikaajaliste huvide vahel 4. Suutmatus kehtestada jätkusuutlikku eluviisi

  3. Inimühiskonna arenguetapid Kuulus Vene ökoloog Nikolai Fjodorovitš Reimers (1931-1993) on inimkonnale pärandanud muuhulgas ka järgmise jaotuse: I etapp - majanduslikud eesmärgid II etapp - majanduslikud eesmärgid keskkonnakaitseliste piirangutega III etapp - keskkonnakaitselised eesmärgid majanduspiirangutega IV etapp - keskkonnakaitselised eesmärgid

  4. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Pole ühtset eraldiseisvat sellise kirjaga dokumenti! See ei tähenda, et EL keskkonnapoliitika puudub! KK poliitika eksisteerib ja avaldub mitmel moel. On palju keskkonnapoliitilisi dokumente: • Poliitikaid, strateegiaid, tegevuskavasid. • Rääkimata pajudest EL nn siduvatest õigusdokumentidest (direktiivid, määrused) ja mittesiduvatest, kuid soovituslikest (rangelt!) juhistest, juhenditest, protseduuridest jne Näiteid: säästva arengu poliitika, kliimapoliitika, kemikaalipoliitika, ressursi kasutamise strateegia, EL 6,7. Keskkonnategevuskava, EL Keskkonnatehnoloogia tegevuskava – ETAP (Environmental Technology Action Plan)

  5. Üheaegselt toimivad keskkonnapoliitilised suundumused • Antropotsentrism versus ökotsentrism (kk korraldus ja klassikaline looduskaitse näit NATURA 2000) • Käsundamine versus vabatahtlikkus (siduvad ettekirjutused ja vabatahtlikult võetavad meetmed) • KK võimude versus jagatud vastutus (delegeerimine) • Põhimõtted versus erandid (saastaja maksab ja riigi- või projektitoetus) • Õigusnõuete ja protseduuride lihtsustamine versus detailiseerimisnõuded (üldistatud nõuded ja detailne raporteerimine) JÄRELDUS: toimub pidev (konsensusliku) optimumi otsing

  6. Lissaboni protsess telegrammina • GROWHT and JOBS!2010 Euroopa Liit kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks ja keskkonnahoidlikkuse eestvedajaks maailmas! Ehk Euroopa Nõukogu (El liikmesriikide valitsusjuhid) hilinenud, kuid ambitsioonikas otsus, mis oli Euroopa Liidu reageering ÜRO kuulsale 1992 aasta Rio de Janeiro kongressile, mis on tuntud rohkem kliimakonverentsina (tegelik sisu oli veel laiem – säästev areng). Otsus järgnes järgnes ÜRO samateemalisele Johannesburgi summitile. • Euroopa Nõukogu oli varem (Barcelona 2002 ja Brüssel 2003) esile toonud vajaduse asuda kõrvaldama takistusi säästva arengu teelt arendades keskkonnatehnoloogilist suunda ja andnud Euroopa Komisjonile (EK) ülesande esitada 2003 aasta lõpuks Keskkonnatehnoloogiline Tegevuskava (TK ehk inglise keelse lühendina ETAP). • ETAP kinnitati Euroopa nõukogu kevadistungil 25-26 märts 2004 • Euroopa Komisjoni koostatud ETAP´is kavandati töö 4 suunas (kliima soojenemine ja taastuvatel energiaallikatel põhinev energeetika; säästev tootmine ja tarbimine, vesi ja pinnas). Eelmainitud töösuundadel määrati kindlaks nn paljulubavad tehnoloogiad; nende arendamisel, turukõlblikuks muutmisel ja elluviimisel esinevad takistused ja meetmed takistuste kõrvaldamiseks.

  7. ETAP – keskkonnatehnoloogiline tegevuskava (ing. -Environmental Technology Action Plan) Eesmärk – viia uuringute tulemused turukõlblikena ja jätkusuutlikena ellu Keskenduda läbilöögivõimelistele keskkonda säästvatele tehnouuringutele, saavutuste demonstratsioonile,levitada tulemused • Luua nn tehnoloogilised platvormid (vesi, energia ja alternatiivenergia, ressursisääst, säästev keemiatööstus, teras jt) • Luua keskkonnatehnoloogia instituut ja testkeskuste võrk • Luua EL kktehnoloogiate kataloog nn atlas • Tagada, et standardid oleks tulemustele orienteeritud • Liimesriikidel valmistada oma riigi ETAP Teekaardid.

  8. Mõned definitsioonid • Keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine ja kasutusele võtmine on Lissaboni protsessi mõttes vahend majanduskasvu kiirendamiseks ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomiseks. • Keskkonnatehnoloogiaks peetakse igat tehnoloogiat, mille kasutamisega saab säästa loodusressursse ja/või vähendada saasteheidet ning jäätmeteket. • Ökoinnovatsioonilised on kõik uuendustegevuse vormid, mis päädivad keskkonnakaitse parandamisega (EL) • Ökoinnovatsioon katab kõiki innovatiivse tegevuse vorme (tehnilisi ja mittetehnilisi), mille tulemusena väheneb ettevõetavate tegevuste keskkonnamõju. • Keskkonnatehnoloogiate turu laiendamine ja arendamine on tehnoloogia arendamise, demonstratsiooni ja tõendamise etapile järgnev etapp öko-innovatiivses tegevuses, mis tagaks suurema turumahu ja -konkurentsi kaudu uute keskkonnatehnoloogiate turul jõukohasema hinna.

  9. ETAP süsteemi struktuur • Euroopa komisjoni ETAP ehk tegevuskava sisaldab 8-sse sektsiooni jaotatuna 25 tegevust ja eelistusalad nn Tehnoloogiaplatvormid, millesse on koondatud kõige lubavamad keskkonnatehnoloogiad (arendusjärgus olevad) • Keskkonnatõhususe indikaatorite süsteem • Keskkonnatehnoloogiate tõendamissüsteem (sisuliselt ekspertiis) ehk „verification system“. Luuakse või kasutatakse olemasolevaid keskusi sh Euroopa Tehnoloogiainstituut • Paneel ehk 12 liikmeline “tarkade klubi” (nüüd foorumite teenistuses) • Keskkonnatehnoloogiate Foorum 2x aastas • EL liimesriikide Teekaardid (ETAP Roadmaps) ehk Keskkonnatehnoloogia tegevuskavad

  10. Eesti Lissaboni protsessis • Eesti on allkirjastanud kõigi eelmainitud rahvusvaheliste sündmuste (Rio, Johannesburg, Lissabon) otsused ja võtnud sellega ka vastutuse nende otsuste elluviimise eest. • Igal sügisel koostab Eesti nagu kõik Euroopa Liidu riigid Lissaboni protsessi eduaruandeid (Riigikantselei on vastutav). • Aruande peamine sisu on siiani olnud peamiselt makromajanduslik (SKP, majanduskasv, tööhõive, rahanduslik seisund jne). 2005-2007 aasta aruannetes sisaldus ka lühike keskkonna osa. • Alates 2006 aastast kuulub aruandesse iseseisva osana ka keskkonnatehnoloogiline osa nn ETAP Roadmap

  11. Tehnoplatvormid • Vesinik-energeetika ja kütuseelemendid • Fotoelekter • (Keskkonnahoidlik)Terasetootmine • Veevarutus ja kanalisatsioon • Biotehnoloogia • Säästev keemiatööstus • Seadmesse sisseistutatud intelligentsed süsteemid(tööstuselektroonika) • Tootevalmistuse tulevikutehnoloogiad • Metsasektor sh puitu kasutav tootmine • Säästev ehitus • jt

  12. ETAP sektsioonid ja tegevused (1) Sektsioon – Uurimine ja arendamine. • Tegevused 1 ja 2 – rohkendada uuringuid, toetada demonstratsioonprojekte ja paljutõotavaid keskkonnatehnikaid,tehnosiiret ja paremat infovahetust 6. ja 7. teadus ja uurimistööde programmide kaudu (Cordis veeb) Sektsioon – Tehnoloogiate tõendamine • Tegevused 3 ja 4 – koostada tehnoplatvormid ja luua testtsentrite võrk sh Euroopa Tehnoloogiainstituut ja keskkonnatehnoloogiate portaal Sektsioon – Tõhususeesmärgid • Tegevus 6 – Seada keskkonnatõhususindikaatorid (Terviklik tootepoliitika, energiat kasutavad tooted, IPPC direktiiv (Parim võimalik tehnika), EL ökomärgis, Keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), Toote keskkonnadeklaratsioon)

  13. ETAP sektsioonid ja tegevused (2) Sektsioon – Kaasfinantseerimine • Tegevused 7- 14: • 7. uute rahastusmehanismide loomine - kasvuhoonegaasidega kauplemise skeem, kannatliku kapitali initsiatiiv (alternatiivenergia projektid), konkurentsivõime ja innovatsiooniprogramm 2007-2013 väike- ja kesksuurtele ettevõtetele • 8. Avaliku ja erasektori partnerlus (riigiabi reegleid täites). • 9. Äriniššide loomine innovatiivsetele projektidele • 10. Alternatiivsete energiaallikate ja energiatõhusate tehnoloogiate kasvav kaasrahastamine • 11. Konkurentsivõimelise öko-tootmise arendamise toetamine • 12. Sotsiaalset ja keskkonnalist vastutust võtvate investeeringute edendamine • 13. Finantsinstitutsioonide vaheline hea praktika näidete vahetamine ja kommunikatsiooni arendamine • 14. Keskkonnatehnoloogiliste võimaluste leidmine käitiste tegevuse muutmise korral

  14. ETAP sektsioonid ja tegevused (3) Sektsioon – Turupõhised mõjutushoovad • Tegevused 15-18: • 15. Ühtekuuluvuspoliitika tulevikus (eelarve 2007-2013 strateegia, struktuurfondide ja ühtekuuluvusfondi muudetud kasutamine. Viimatimainitu saab suurimaks tsentraalseks keskkonnatehnoloogiate arendamise kaasrahastamise allikaks) • 16.Riigihangete reeglistiku muutmine, „rohehange“ • 17. Keskkonda saastavate tehnoloogiate subsideerimise lõpetamine • 18. Keskkonnamaksude ja maksete kasutamise tõhustamine (uus Komisjoni kommunikatsioon tulekul). Kaubeldavate keskkonnakasutuslubade juurutamine

  15. ETAP sektsioonid ja tegevused (4) Sektsioon – Riigihanked • Tegevused 19, 20 ja 21 – Olelusringi põhine hindamine ja kuluarvestus; “Rohelise “ riigihanke igakülgne propageerimine ja lai levitamine (EL 16% SKPst tuleb riigihangetest); Rohelise riigihanke käsiraamatu väljaandmine (tehtud, ka eestikeelses tõlkes KKM koduleheljelt vabalt mahalaaditav) Sektsioon – keskkonnateadlikkuse tõstmine • Tegevused 22 ja 23 – tootja- ja tarbija keskkonnateadlikkuse tõstmine (informatsiion ja koolitus); teadlikkuse tõstmine haridussüsteemi kaudu Sektsioon – Globaalne tegutsemine • Tegevused 24 ja 24 – ETAP promotsioon maalimalaiuselt sh üleminekumajandusega riikides ja eriti arengumaades.

  16. Mis selgus vastustest küsimustikule (03-04.06)? • Küsimustikule vastas kolmandik,aga tootmise haruliitudest 18`st vaid 1 . • Lissaboni protsessist olid kuulnud peaaegu kõik, aga kas Eesti on olnud edukas või mitte, ei osatud vastata • Väitega, et uus tehniline lahend on ka keskkonnasõbralikum vanast nõustusid peaaegu kõik • T ja A kulutatav rahahulga tõstmine kuni 3% SKTst (Teaduspõhine Eesti 2007-2013 põhikriteerium) on valdava enamuse arvates ebarealistlik • Pooled vastajatest peavad tõenäoseks innovatiivse keskkonnatehnoloogia laiemat juurutamist 5 aasta perspektiivis • “ Riigihangete rohetamist” poole võrra (raha ja kk kriteeriumid võrdsed) pooldasid kõik! • Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme peetakse valdavalt populaarseks ja tähtsaks, nende ühitamist pooldasid kõik. • Tähtsustamisest üldiselt loobuti, aga kolmandik pidas tähtsaks kõiki küsitud teemasid va Lissaboni protsessi, mida ei pidanud kuigi tähtsaks pooled vastajad. • KUTSUN ÜLES KOOSTÖÖLE! KÕIK ETTEPANEKUD TERETULNUD!

  17. Näiteid riikide ETAP Teekaartidest (1) Madalmaad - 25. aprill 2006, 19 lk (brošüür fotodega) • Sissejuhatus - ETAP ja riikide ETAP Teekaardid aruandmise kohustusest lähtuv tegevustepõhine (T ja A; Rahastus; Turupõhised meetmed; Hanked; Globaalne tegutsemine) ülesehitus soovitusega aru anda kavandatu või elluviimise seisundist, olemasolevatest strateegiatest või tegevuskavadest, vaheeesmärkidest ja mõõdikutest, peamistest saavutustest ja parimast praktikast kõikides tegevustes Tekstikastides teiste osade sees). • Rahastamine ja areng. • Tegevus: Tehnoloogiaplatvormid. Ülevaade seisust – osaleb juhtrollis Veevarustuse ja -puhastuse ning Säästva keemiatööstuse platvormides. Strateegiad – 7s raamprogramm. Mõõdikud - üks vahetähtaeg. Saavutused – viide autorile. • Tegevus: SUSPRISE programm (säästev ettevõte) 7ga EL15 riikidest (mõned read aruandluseks koos fondirahastusega) • Tegevus. Uurimisgrandid, arendustöö ja demonstratsioon. Rahastuseks 3 programmi – Keskkonnatehnoloogia, lühi- või keskpikk arengu ja demonstratsioon programm (UKR) ning vastav pikemale ajale oma tarbeks; järgnevad kirjeldused aruande jaoks.

  18. Madalmaad - 25. aprill 2006, 19 lk (brošüür fotodega) jätk • Tegevus: Energiasiirde platform (tööstus, ülikoolid, valitsus). Ülevaates põhjendus, miks energiasääst on tähtis. Strateegiates CO2, sügav geo-termaal energia, energia jäätmetest (Rotterdami sadam), transport – puhaskütus, puhtad autod, puhas kasutus. Mõõdikud – 2005 institutsiooniline muudatus, platvormid – roheline toore, säästev mobiilsus, varustusketi efektiivsus, uus gaas, säästev elekter, energia ehitatud keskkonnas. Näide - soojusenergia kasvuhoonetest (suvel salvestatakse kuum vesi kasvuhoone all olevasse basseini vette, talvel pumbatakse küttesüsteemi). www.senternovem.nl/EnergyTransition/Index.asp • Raha mobilisatsioon. • Tegevus: Ergutus rahaga. Investor-käitaja peab saama rahatuge keskkonnaseade või paigaldis peab turule laskmise faasis. Meetmed – energiatõhususe ja taastuvenergia alased investeeringud (EIA), keskkonnaseadmete kiirendatud amortisatsioon (VAMIL -990 mil € investeeringuid 28 mil EUR abil), keskkonnainvesteeringute kuluraha (MIA – 285 mil € investeeringuid 80 mil EUR abil). Saavutused: erainvesteeringud saavutasid 2005 4100 mil EUR taseme; 614 rohetoe saanud projektidest (1 miljard EUR) tuli 586000 t CO2 vähendust

  19. Madalmaad - 25. aprill 2006, 19 lk (brošüür fotodega) jätk • Tegevus: Seemne-kapital ökoinnovatsiooniks (cleantech venture capital fund) loomisel, eriti VKE tarbeks stardiperioodil. Uuring lõpetati jaan 2006. Inf - www.vrom.nl • Turupõhised meetmed • Tegevus: Riigiabi keskkonnaalal. EL jäik reeglistik takistuseks. • Tegevus: Keskkonnatehnoloogia grantide revisjon. Põhjus – vähene seotus majanduskasvuga. Keskkonnatehnoloogia defineeriti kui tehnoloogia, mis on keskkonnale vähem kahjulik kui vastav alternatiivne tehnoloogia. Mõõdikuid pole seatud. Saavutus – alanud eeltöö, diskussioon • Hanked. • Tegevus: Keskkonnasäästlik hange. Aastamaht 30 mlijardit EUR sh 20% keskkonnakriteeriumiga, aastaks 2010 – 50%. Segab – EL riigihanke reeglistik. Mõõdik ja saavutus – 2006 aasta esmaülevaade. • Globaalne tegutsemine. • Tegevus: Avatud koordinatsioonimeetod.

  20. Näiteid riikide ETAP Teekaartidest -Austria, 12. 2005, 25 lk • Sissejuhatus – sarnane Madalmaade omale, suund Austria ekspordi reklaamile • Ülevaade Austria ETAP Teekaardist (tabelid ülesannete jaotusega 7 ministeeriumi ja Kaubandus-tööstuskoja vahel ning seisundi hinnanguga) • „Uuringutest turule“ tegevused (EL ETAP tegevused 1-5) • Tehnoloogiaprogramm Säästva arengu tagamiseks, Homne ehitus, Homsed energiasüsteemid, Homne käitis (kõik -EL ETAP tegevus 1), Austria tehnoloogaplatvorm „Vesi“ (EL ETAP tegevus 2), EL keskkonnatehnoloogiate kataloogi arendamine • „Turutingimuste parandamine“ tegevused (EL ETAP tegevused 6-23) • EL ETAP teg 6: Tõhususeesmärgid tootmises • EL ETAP teg 7: Riiklik investeeringute garanteerimise programm

  21. Näiteid riikide ETAP Teekaartidest - Austria, 12. 2005, 25 lk • EL ETAP teg 8: Keskkonnatehnoloogia ekspertide grupp • EL ETAP teg 11: Keskkonnafondide skeemi uued algatused • EL ETAP teg 11: Austria keskkonnatehnoloogia-tööstuse analüüs • EL ETAP teg 11: Informatsioon öko-tööstusest ja potentsiaalsetest eksport-turgudest • EL ETAP teg 11: Keskkonnatehnoloogiate eksportimise algatus • EL ETAP teg 11: Ökotööstuse katusorganisatsiooni loomine Austria Föderaalses Majanduskojas • EL ETAP teg 19: „Rohehanke“ konverents jatõhuseesmärgid koos Euroopa Komisjoniga • EL ETAP teg 22: Kliima:aktiiv • EL ETAP teg 22: Analüüs - piki tootmisahelat ärilt-ärile • „Tegutsemine globaalselt ja edasiliikumine“ tegevused (EL 24-28). EL ETAP teg 25: Öko-tööstuse arengutugi (koolitus jne)

  22. Info : http://europa.eu.int/comm/environment/etaphttp://forum.europa.eu/public/irc/env/home/mainhttp://ec.europa.eu/regional_policy/funds/2007/jjj/jeremie_en.htmwww.envir.ee/ippc vt ETAP märki! Palun vastake: • Kas Teie ettevõttes kasutatakse keskkonnatehnoloogiat? • Kas on kavas hakata kasutama? • Kas olete kasutanud fondirahastust? • Kas kavatsete seda teha edaspidi? TÄNAN!

More Related