180 likes | 532 Views
Eesti majandusest ja metsast. Tõnis Kõiv Riigikogu liige Mäos, 15.aprillil 2010. Majanduse olukord paraneb. 2010. aasta kasvuväljavaated paremad (väliskeskkond, eksport) Kvartaalselt pöördus majandus kasvule: +2,5% võrreldes eelmise kvartaliga (IV kv 2009 )
E N D
Eesti majandusest ja metsast Tõnis Kõiv Riigikogu liige Mäos, 15.aprillil 2010
Majanduse olukord paraneb 2010. aasta kasvuväljavaated paremad (väliskeskkond, eksport) Kvartaalselt pöördus majandus kasvule: +2,5% võrreldes eelmise kvartaliga (IV kv 2009) Eksport ja tööstus kasvasid juba 2010 alguses võrreldes 2009 tasemega Tööturg reageerib majandusaktiivsuse paranemisele viitajaga Kvartali keskmise tööpuuduse alanemist oodata teisel poolaastal Tarbimise taastumine 2011 Hinnastabiilsuse kriteerium täidetud Inflatsioon veidi kiirem välistegurite tõttu (toit, energia) Jooksevkonto ülejäägis 2010–2012
Kaupade ekspordi langus lõppes detsembris Allikas: Eurostat
Riigi kulud kontrolli all • 2010. aasta eelarve on Eestile jõukohane ning Euroopa Liidus ühe kõige väiksema puudujäägiga • Tänu tasakaalustatud eelarvepoliitikale saame kriisist väljuda ilma suure võlakoormata • Alates 2003. aastast õnnestus meil koguda ligi 20 miljardit reserve, seejuures 15 miljardit krooni Andrus Ansipi peaministriks olemise ajal. • Riik jätkab oma tegevuskulude vähendamist
Mets • Eestis kasvab metsa ca 2,3 mlj ha, millest 70 % on majandatav • Riigi omandis 39 %, sellest 90 % RMK • Eraomandis metsa 44 %, füüsilisest isikust omanikke 80% • Optimaalne raiemaht 12,6 mlj m3 aastas • Tegelik raiemaht 50 % optimaalsest alates 2005 aastast
Metsa majandamise takistused • Metsaveokite täismassi piirang muutmisel: • tõusnud 40-lt tonnilt 44 tonnini • talvisel perioodil 52 tonnini • Füüsilisest isikust metsaomaniku maksukohustus muutmisel: • Normatiivne maksustamine • Maksustamisperioodi pikendamine
Metsa majandamise võimalused • Maksu-ja Tolliameti metsasõbralikum suhtumine • Maanteeameti uuring metsaveo trassidest • KIK-i toetus taastuvenergia kasutamiseks • Teie ideed?
Tänan kuulamast! Küsi või saada oma idee: tonis.koiv@riigikogu.ee 50 65300 www.toniskoiv.ee
Maastrichti kriteeriumid • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. • Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
Eesti näitajad Maastrichti kriteeriumite täitmisel • Valitsussektori eelarve puudujääk 2009 1,7% SKPst. Selleks vähendas riik riigieelarve kulusid 2009. a 19 miljardi krooni võrra. • 2010 a eelarve defitsiit 2,5 % • Inflatsioonimäär 2009 nov seisuga 1% (kriteerium 1,7%)
Euro vajalikkus Eestile • Kiirem majanduskasv IMFi hinnangul võib euro kasutuselevõtmine suurendada SKPd 20 aasta jooksul 3–20% võrra – keskmiselt 0,15–1% täiendavat majanduskasvu aastas. • Euro annab Eesti majandusele ja Eesti inimeste kindlust • Euro toetab Eesti majanduse stabiilsust, sh lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega • Euro vähendab riski, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad • Euro muudab reisimise mugavamaks
Euro ajakava • 2010 a märts-aprill Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hindamine (toimub) • 2010 mai Euroopa Komisjoni konvergentsiraport • 2010 7.-8.juuni Ecofini ettepanek Ülemkogule • 2010 17-18. juunil Euroopa Ülemkogu arutelu • 2010 6. juulil Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kinnitus ja kursiotsus • 2011 a 1.jaanuaril eurole üleminek Info Eesti ühinemisest euroga: http://euro.eesti.ee
Tööhõive stabiliseerub buumieelsel tasemel, tööpuuduse tõus peegeldab suurenenud aktiivsust
Globaalne, mitte Balti kriis – kõikide riikide puhul SKP 2005–06 tasemel