1 / 20

Täiskasvanuharidus- kunagi ei ole hilja õppida

Täiskasvanuharidus- kunagi ei ole hilja õppida. Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit 20.märts 2009 Taagepera. Jaan Tõnissoni. hariduspoliitiliste vaadete lahutamatuks osaks oli veendumus, et haridus peab olema pidev enesetäiendamine. HOLISTILINE. Elukestev õpe. ROLLID. ÕPIVAJADUS.

bart
Download Presentation

Täiskasvanuharidus- kunagi ei ole hilja õppida

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Täiskasvanuharidus- kunagi ei ole hilja õppida Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit 20.märts 2009 Taagepera

  2. Jaan Tõnissoni hariduspoliitiliste vaadete lahutamatuks osaks oli veendumus, et haridus peab olema pidev enesetäiendamine

  3. HOLISTILINE Elukestev õpe ROLLID ÕPIVAJADUS Elupõhine õpe

  4. Emakeel Kultuuriteadlikkus Võõrkeeled Matemaatika Teadus Tehnoloogia Algatusvõime Ettevõtlikkus Asjatundlik kodanik Olla sotsiaalne ja kodanik Infotehnoloogia Õppimisoskus Põhipädevused elukestvas õppes

  5. Koolituse jagunemine formaliseerituse astme järgi:

  6. Õppija sotsio-demograafiline iseloomustus. Vabaharidusliku koolituse analüüs (EVHL 2002): • naine 85% • 30-30 29% • kõrgharidus 33% • omab head töökohta 57% Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine (Turu-Uuringute AS uuring 2008): • naine 40% • 40-44 44% • kõrgharidus 53% Täiskasvanute koolituse uuring (Statistikaamet 2007) • naine 47% • 25-34 53% • kõrgharidus 62% • tööturul hõivatud 49%, nendest juhid, spetsialistid, tehnikud, kõrgemad ametnikud (ISCO 1–3) 69%

  7. Tööjõu-uuring, elukestvas õppes osalemine (Statistikaamet, pidev alates 2000)

  8. Vabahariduliku koolituse analüüs (EVHL 2002):

  9. 25–64-aastaste koolitustel käimise põhjused, (protsenti) Täiskasvanute koolituse uuring (Statistikaamet 2007)

  10. Koolituse mõju (vh koolituskeskuste sisehindamine 2007, õppijate arvamus)

  11. Riik fikseerib reeglid, mille alusel mõjutab. Rahastamine: • Toetab mõnede sihtgruppide tööalast koolitust • Koolituse eest tasuvad peamiselt õppijad ise. Ka tasemekoolituse eest • Rahastab koolituskeskusi läbi projektide • Üksikisik saab koolituskulud oma tulumaksust maha arvata. • Tööandja, tasudes töötaja taseme või vabaharidusliku koolituse eest, maksab erisoodustusmaksu.

  12. Kes maksab koolituse eest?Täiskasvanute koolituse uuring (Statistikaamet 2007) • Täiendus- või ümberõppes või vabahariduskoolitustel osalenud vastajaist 21% olidkoolitusega seonduvad kulud kas täiesti või osaliselt kandnud ise. • Tööturuamet oli finantseerinud koolitusi 3%-le vastajaist. • Koolitustel osalenudvastajaist 14% ütles, et koolitusega seotud kulud kandis keegi teine, näiteks Euroopa Liit, riik, mõni ministeerium, kohalik omavalitsus vm.

  13. Milleks on vaja täiskasvanuharidust? • Majanduslik aspekt: toimetulek/tööhõive • Demograafiline aspekt: vananev ühiskond; migratsioon • Sotsiaalne aspekt: sotsiaalne kaasatus, võrdsed võimalused • Poliitiline aspekt: demokraatia areng • Personaalne areng

  14. Osalemine täiskasvanute koolituses Euroopas (Regional Synthesis Report Europe and North America,Confintea IV) • Kõrgema haridusega inimesed osalevad 6x rohkem koolituses kui madalama haridustasemega. • Vanus: inimesed vanuses 55-64 osalevad x vähem (4.6%) kui vanuses 25-34 (15.5%) • 61% 55+ ei ole kunagi kasutanud arvutit

  15. Naiste osalus täiskasvanuhariduses ja õppimises on suurem kui meeste • Töötavate naiste osalemine tööalases täiendkoolituses: • 55% ja rohkem Taani, Soome, Rootsi • kuni 10% in Ungari, Itaalia • 1% Rumeenia • Töötavate meeste osalus tööalases täiendkoolituses 50% Taanis - 1% Rumeenias • IKT kasutamise oskustes ei mängi sugu erilist rolli, küll aga vanus

  16. Kokkuvõtteks: • Naised õpivad rohkem kui mehed. • Mehed õpivad rohkem formaalharidussüsteemis kui naised. • Noored õpivad rohkem kui vanad. • Kõrgelt haritud õpivad rohkem kui madalalt haritud. • Kõrgematel ametipostidel töötavad täiskasvanud õpivad rohkem kui madalamatel ametipostidel töötavad täiskasvanud.

  17. TÄNAN!

More Related