230 likes | 541 Views
TÜ Teaduskooli matemaatikaosakonna põhiõppe õpilased ja nende õpimotiivid Teaduskooli metoodik Hilja Afanasjeva. Küsitlus toimus 2005. aasta mais Ankeet saadetud ca 400 õpilasele tagasi saabus 270 ankeeti. A sjaolu , et umbes 4% Eesti gümnaasiumiõpilastest
E N D
TÜ Teaduskooli matemaatikaosakonna põhiõppe õpilased ja nende õpimotiivid Teaduskooli metoodik Hilja Afanasjeva
Küsitlus toimus 2005. aasta mais Ankeet saadetud ca 400 õpilasele tagasi saabus 270 ankeeti
Asjaolu, et umbes 4% Eesti gümnaasiumiõpilastest osaleb küllalt pingelise õppetöö kõrvalt tavakoolis teaduskooli matemaatikakursustel, ajendasid uurimistöö autorit põhjalikumalt välja selgitama teaduskoolis õppimise motiive
Arvatavate õpimotivatsioonide väljatöötamisel lähtusin Amesi õppe- ja kasvatustöö korraldamise mudeli motivatsiooni tüüpidest: 1.orientatsioon jõupingutustele ja õppimisele 2. sisemine huvi õppimise vastu 3. atributsioonid jõupingutust väärtustavale õppimisele 4. tõhusate õppimis- ja eneseregulatsiooni-strateegiate kasutamine 5. valmisolek töötamiseks suurt jõupingutust nõudvate ülesannetega 6. ebaõnnestumiste taluvuse suurendamine
Õpilane pidi ristikesega ära märgistama kõik need õpimotivatsioonid, mis tema puhul tundusid sobivad. Ankeedile vastas 2004. aasta maikuus 350 õpilast, 175 poissi ja 175 tüdrukut
Diagrammi põhjal tõstsid õpilased tähtsuse järjekorras ennekõike esile järgmisi õpimotiive: 1. loodetakse, et kõrgkoolis õppides on Teaduskoolis õpitud teadmistest kasu (90%); 2. ollakse lihtsalt matemaatikast huvitatud (65%); 3. ollakse huvitatud ainepunktidest, mida ülikoolis õppides võib saada kanda vabaainele (63%); 4. hea on proovida oma võimeid iseseisvalt õppides (62%); 5. põhjalikult parandatud töö ja õiged lahendused aitavad tagantjärele targaks saada ja motiveerivad jätkama (51%); 6. tööga hakkama saamiseks pole pingutus paha – kõik ei peagi kerge olema (50%); 7. õpilast innustavad õpetaja või lapsevanema toetus ja heakskiit (49%); 8. tuntakse, et ollakse võimeline rohkemaks kui tavakoolis vaja (48%).
Vähem tähtsateks osutusid õpilaste jaoks järgmised õpimotivatsioonid: • - innustab jätkama kiitus „tubli“ või hea hinne (7), • võimalus pikemalt ülesannete kallal juurelda ja vajadusel kasutada arvutit (13) • ebaõnnestumisi aitab leevendada teadmine, et Teaduskoolis õpib Eesti paremik (11) • uhkustunne klassikaaslaste ees, et suudate õppida Teaduskoolis (5) • õpingute valik kellegi eeskujul (14) • innustab võistlus MKAUG, et tulemustest näha oma kohta kaaslaste hulgas (9)
Motivatsiooniprobleeme seletavate teooriate liikumapaneva stiimuli asukoha järgi jaotatakse motivatsioone välisteks ja sisemisteks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et olenemata välisest mõjutusest on inimesele loomupärane soov rahuldada oma isiklikke huvisid, saades sellest sisemist rahuldust. Need huvid võivad olla põhjustatud igavusest kui ka soovist oma võimeid proovida. Väline motivatsioon on aga põhjustatud tasustamisest, auahnusest, soovist näida parimana.
Välised motivatsioonid % Teid innustas õpetaja või lapsevanema toetus ja heakskiit (1) 49,2 Loodate, et kõrgkoolis õppides on Teaduskoolis õpitud teadmistest kasu (4) 89,8 Tunnete uhkust klassikaaslaste ees, et suudate õppida Teaduskoolis (5) 15,8 Teid innustab jätkama kiitus „tubli“ või hea hinne (7) 34,6 Olete huvitatud ainepunktidest, mida võib saada ülikoolis õppides kanda vabaainele (8) 63,2 Innustab võistlus MKAUG, et tulemustest näha oma kohta Eesti paremate hulgas (9) 5,8 Valisite õpingud TK-s Teie sõbra (venna, õe) eeskujul (14) 14,6 Motivatsioonigrupi keskmine 39,0
Sisemised motivatsioonid % Olete lihtsalt matemaatikast huvitatud (2) 64,4 Tunnete, et olete võimeline rohkemaks kui tavakoolis vaja (3) 48,9 Hea on proovida oma võimeid iseseisvalt õppides (6) 61,9 Parandatud töö aitab Teil vähemalt tagantjärele targaks saada (10) 51,3 Ebaõnne leevendab teadmine, et Teaduskoolis õpib Eesti paremik (11) 21,4 Tööga tegemisel pole paha pingutus – kõik ei peagi kerge olema (12) 50,4 Võimalus pikemalt ülesannete kallal juurelda ja kasutada arvutit (13) 25,1 Motivatsioonigrupi keskmine 46,2
Selgub, et sisemise motivatsioonigrupi keskmine (46,2%) on oluliselt kõrgem välise motivatsioonigrupi keskmisest (39,0%). Sellest võime järeldada, et meie õpilaskonda motiveerivad õppima siiski enam sisemine huvimatemaatika vastu ja soov end proovile panna, kui välimine auahnust ja kasu taga ajav ajend. On hea, et noor inimene lähtub elusihtide seadmisel ka teataval määral kasulikkusest ja teda tiivustab ümbritsevate kiitev suhtumine tema tegevusse, hull oleks olukord siis kui edasiviivaks jõuks oleks vaid au- ja kasuahnus. Tegutsemine valdavalt sisemiste motivatsioonide ajendil näitab, et vaadeldud õpilastel on head eeldused elus edasi jõuda ilma kaaslasi mahatallamata.