Tootmisjärgne maa-ühiskond - hea koht elamiseks. Aga kas ka töö-tegemiseks?

1. Tootmisjärgne maa-ühiskond - hea koht elamiseks. Aga kas ka töö-tegemiseks? Garri Raagmaa <garri@ut.ee> +3725278899

2. Jutuks • Tibake teooriat • Asustusstruktuuri lained • Postproduktivism • Mis maal toimub? • Asustuse muutus 20 sajandil • Üleminekušokk • 2000+ • Maaelu ja -ettevõtluse Tulevik 2010+ • Rahvastikumuutus 2010+ • Post-produktivistliku maaühiskonna utoopia? • Valik poliitikasoovitusi

3. TIBAKE TEOORIAT Asustusprotsesside pikad lained Postproduktivism

4. Differentsiaal-linnastumisemudel (Geyer & Kontuly 1993)

5. Differentsiaal-linnastumise mudeli rahvastikuvood (Geyer & Kontuly 1993)

6. Post-produktivism • Miks inimene kuskil elab? • Keskond vs. karjäär • Loov klass (Florida) • Rahakad ja nõudlikud • Suve- / teise kodu majandus? • Mood või ürgne vajadus

7. Põhjused ja tingimused • Lootusetu lootus tootlikkuse kasvu ja heaolu seostele • Töökohad maal on kadunud • Maa kui elu-, mitte tootmiskeskkond • Uued majandused: turism, kultuur, loovus • Võimalik ennekõike rikkas ja piisava ruumiga • Kriitiline on juurdepääs

8. Maa-majanduse siire 1980ndatel • Toidutootmise rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents • Riiklike põllumajandustoetuste kahandamine; • Toidutootmise kahanemine; • Kasvavad kvaliteedinõuded; • Keskkonnanõuete karmistamine põllumajanduses; suurettevõtete domineerimine põllumajandustootmises ja väikeste kadu

9. USA linnade vagumine maale Issermann

10. Post-produktivismi kriitika • Tootmiseta ikka ei saa: • vajadus lähedal “omada” töökohti pakkuvat keskust • või majandusstruktuuri, mis lubab teha massiliselt kaugtööd • Mida teha tootmisest vabanenutega? • Kuidas võrgustada noori ilma kõrghariduseta • Sesoonse asustuse plussid ja miinused • Võimalus sesoonseks suminaks

11. EESTI ELURUUMI JA ASUSTUSE MUUTUS 20 SAJANDIL

12. Meiereid ja nende tootmismaht Mustad ringid: ühistulised meiereid, Hallid ringid: erameiereid

13. Hõivestruktuuri muutus Esmasektor Tööstus Teenused

14. Elanikkonna muutuskülanõukoguti 1959-1979

15. Hajutatud kontsentratsioon majandikeskustesseja liikumine Lääne-Eestisse 1980-tel

16. Rahvaarvu muutusmaakonniti 1979-1989

17. Rahvaarvu muutus (%) külanõukoguti 1979-1989.

18. ÜLEMINEKUŠOKK

19. Eesti esmasektori ja PJ hõive Esmasektor Põllumajandus ja jahindus Allikas: Statistikaamet

20. Baltimaade esmasektori hõive kahanemine

21. Hõivemuutus põhisektorites 1990-2004

22. Põllumajandusmaa kasutus

23. Rahvaarvu muutus 1989-2000 omavalitsustes

24. Ida - Viru Lääne - Viru Lääne Valga Harju Võru Järva Viljandi Jõgeva Põlva Saare Pärnu Tartu Hiiu Rapla % 0 5 10 15 20 Alalise rahvastiku suhteline vähenemine maakondades 1989-2000

25. Eesti välisrände saldo 1989–2000

26. Taanduvad kolhoosikülad...

28. Farmiblokid

29. … ja kaevandusasulad

31. 2000+

32. SKP muutus 2005 MAAKONNITI ja OSAKAALU MUUTUS 1996-2005 jooksvates hindades

33. Regionaalsed protsessid 2000+ • Tallinn-Harju ettevõtete ennakkasv • kogukäive Eestis 2006ndal 71% ja kasum 78% • välisinvesteeringud ja riiklikud kulutused • Linnastumine ja eeslinnastumine • kinnisvarainflatsioon • Maapiirkondades väikeasulate industrialiseerumine • sinikraelised töökohad, valgekraeline hõive vähenemine • Tööturgude regionaliseerumine • mobiilsuse kasv

34. Erasektori hõive kasv 2000-2006

35. Maaüksuste arvu & suuruse muutus

36. Maaüksuste arvu & suuruse muutus

37. 2000ndate RUUMID Logistikapargid

38. Kaubandusväljad

39. Laienevad suvilad ja datšad

40. Suburbid põllul ja metsas

41. Harju KOV rändesaldo Tallinnaga 2000-2007

42. Elanike muutus Viimsis 2000-2005 Allikas: Noorkõiv ja Sepp, Statistikaamet, 2005

43. “Lootus, et maa teeb rikkaks” maastikud

44. Ikka veel lagunevad ex-majandite kompleksid

45. MAAELU ja -ETTEVÕTLUSE TULEVIK 2010+

46. Registreeritud töötute osakaal %-des KOVs 15-74 aastate seas juulis 2009 Allikas: Statistikaamet

47. Majanduse muutus ja tulevik • Lühiajaliselt (2011) intensiivne restruktureerumine • Ehituse asemel eksporttööstus • Tööjõumahukate harude taandumine Pikaajaliselt (2018) kaks stsenaariumit: • Taani tasakaalustatud innovaatilise väikeettevõtluse mudel • Portugali madala lisandväärtusega majanduse mudel • NB! (Soome-Rootsi high-tech mudeliks ei ole ressurssi)

48. Järeldused (ääre)maalisele Eestile • Esmasektori hõive ei taastu kunagi • võimalikud uued nišid: ökotootmine ja -energia • Tööjõumahukas tööstushõive (mis tuli 2000ndatel maale) liigub edasi Aasiasse • ressursipõhine tootmine intensiivistub (uued masinad) • tööjõumahukas nišistub (vajab disaini ja turundust) • metalli-, masina- ja elektroonikatööstus võiks luua uut hõivet • Turism on sesoonne ja kriisitundlik • võimalik laieneda tervise- ja sotsiaalteenustesse pakkumisse • vajalik teeninduslik hoiak ja oskuslik kohaturundus

49. Aastakeskmine eraettevõtete hõive muutus 2000-6, hinnang 2012-18 Keskus = Harju ja Tartumaa koos linnadega; perifeeria = muu Eesti raamatupidamisaruannete andmete põhjal

50. Aastakeskmine eraettevõtete hõive muutus 2000-6, hinnang 2012-18 Keskus = Harju ja Tartumaa koos linnadega; perifeeria = muu Eesti raamatupidamisaruannete andmete põhjal