1 / 19

Kaitsepoliitika Eesti julgeoleku riskid Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek

Kaitsepoliitika Eesti julgeoleku riskid Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek. Tallinn. Tunni ülesehitus. Koostame grupitöö julgeolekuriskide kohta Hindame Eesti julgeoleku riske Teeme selgeks erinevad hädaolukorrad ja valmisoleku definitsioonid

bayard
Download Presentation

Kaitsepoliitika Eesti julgeoleku riskid Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kaitsepoliitika Eesti julgeoleku riskidErinevad hädaolukorrad ja valmisolek Tallinn

  2. Tunni ülesehitus • Koostame grupitöö julgeolekuriskide kohta • Hindame Eesti julgeoleku riske • Teeme selgeks erinevad hädaolukorrad ja valmisoleku definitsioonid • Selgitan koduse töö teema, milleks on NATO Strateegiline kontseptsioon. Järgmises loengus külalisesineja Taavo Lumiste - NATO.

  3. Riigikaitse eesmärk • Eesti julgeolekupoliitika (riigikaitse) eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Julgeolekupoliitika hõlmab tegevusi nendes valdkondades, mis võivad mõjutada riigi ja rahva kestmajäämist.

  4. Riigikaitse terviklik käsitlus • Sõjaline kaitse • Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele • Rahvusvaheline tegevus • Sisejulgeoleku tagamine • Elutähtsate teenuste toimimise kindlustamine • Psühholoogiline kaitse

  5. Julgeoleku riskid • Sõjalised konfliktid • Väline surve • Rahvusvaheline terrorism • Majandusriskid http://www.nato.int/docu/review/2009/FinancialCrisis/Financial-Crisis-Security-Guide/ET/index.htm • Teised julgeolekuriskid

  6. Julgeolek ning ohud (grupitöö) • Eesti julgeoleku riskid

  7. Julgeolekuriskid Eestis • Teiste riikide eriteenistuste tegevus ( salaluure) • Majanduslikud riskid/ globaalmajandus- sõltuvus gaasi/ vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem • Rahvusvaheline terrorism/ pommirünnakud • Keskkonna riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus • Poliitiline surve • Etnilised konfliktid • Massihävitusrelvade levik • Kuritegevus ja narkomaania/ relvakaubandus • Tehnoloogia areng-Infotehnoloogilised vahendid/ küberrünnakud • Sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik

  8. Hädaolukord • Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduskahju ning mille lahendamiseks on vaja riigiasutuste kooskõlastatud tegevust.

  9. Hädaolukordade jagunemine ( tulenevalt ohu liigist) • Riigi julgeolekut ohustav hädaolukord (massirahutused, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda) • Inimeste elu ja tervist ähvardav olukord ( haiguste levik, mürgistused) • Keskkonda kahjustav hädaolukord (keskkonnareostus) • Majanduskahju tekitav hädaolukord (finantskriisid, pankrotilaine)

  10. Hädaolukorrad Sõda Erakorraline seisukord Eriolukord Madala riskiastmega kriis valmisolek

  11. Valmisolek • Valmisoleku on madalaim riski aste, kus riigikaitse eest vastutavad organisatsioonid ja asutused peavad tagama riigi valmisoleku tegutseda hädaolukorras.

  12. Madala riskiastmega kriis • Eeldab tegutsemist, kuid selle puhul ei piirata inimeste põhiõigusi ega vabadusi

  13. Eriolukord • Kuulutatakse välja siis kui riiki/ või selle osa tabab erakordselt suur loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguste puhang. ( mis vajab ulatuslike abinõude rakendamist) • Eriolukorra kuulutab välja valitsus • õigus piirata inimeste vaba liikumist riigisiseselt • Õigus tõkestada riiki sisenemist/ väljumist • Õigus kaasata inimesi päästetöödesse • Õigus kasutada kaitseväge ja kaitseliitu https://www.riigiteataja.ee/akt/189806

  14. Erakorraline seisukord • Riigi julgeoleku seisukohalt üks ohtlikumaid hädaolukordi. Kuulutatakse välja juhul kui oht põhiseaduslikule korrale on ülimalt tõsine, ning kasutusele tuleb võtta äärmuslikke meetmeid. (nt riigipöördekatse, terroristlik tegevus • Õigus välja kuulutada ainult Riigikogul, kas presidendi või valitsuse ettepanekul. • Erakorralise seisukorra max aeg 3 kuud • https://www.riigiteataja.ee/akt/190234

  15. Sõjaseisukord ehk sõda • Reguleeritud Sõjaaja riigikaitse seadusega • Sõjaaja riigikaitse seadus sätestab riigikaitse sõjaaegse korralduse. Seadus kehtib alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppemiseni. Sõjaseisukorra kuulutab välja Riigikogu või Eesti-vastase agressiooni puhul Vabariigi President. Sõjaaja riigikaitse seadus sätestab Vabariigi Presidendi, Riigikaitse Nõukogu, Vabariigi Valitsuse, Kaitseministeeriumi ja kaitseväe ülemjuhataja ülesanded ja pädevuse sõjaajal. Seadus sätestab ka põhiõiguste ja vabaduste piiramise alused sõjaajal. • https://www.riigiteataja.ee/akt/13001744Riigi sõjalise kaitse tagamiseks viiakse kõik riigi institutsioonid sõjaseisukorda. • Esmajärjekorras mobiliseeritakse kaitsevägi-reservväelased kutsutakse kaitseväe tegevteenistusse.

  16. Sõjaseisukord • Rahvusvahelise õiguse normide kohaselt on keelatud teise riigi suhtes kasutada relvajõudu, va erandjuht kui tegemist on riigi enesekaitsega, või kui relvajõu kasutamiseks on luba ÜRO-lt • Riigi agressiivsete kavatsuste teostamine sõja kaudu on KEELATUD. • Samas peab Eesti riik olema valmis oma iseseisvust sõjaliselt kaitsma - algatades kaitsetegevuse agressori vastu. • Kaitsetegevuse eesmärk on aeglustada ja killustada vaenlase vägede liikumist ja kaitsta strateegiliselt tähtsaid piirkondi ja objekte, et võita aega liitlasvägede saabumiseks.

  17. Kodutöö- NATO • Teemad eeldavad SK teksti läbi lugemist ning grupis läbi mõtlemist. • Valesid arvamusi pole olemas! Olge julged ise enda mõtteid ja arvamusi välja ütlema. • Grupis arutletagu nt 15 minutit, mis on konkreetse teema märksõnad ning miks just need on olulised. • Ning seejärel 1-2 lk teksti paberile

  18. Kodutöö teemad • NATO julgeoleku kaitsel - miks, kuidas ja kus? Mis on NATO tegutsemise põhimõtted? Miks tehakse ja kus tehakse? Millised on kaasaegsed julgeoleku tagamise võimalused? Millised neist on end edukatena tõestanud? Mida saaks teha rohkem ja paremini? • Mida Eesti saaks NATO-s rohkem ja paremini ära teha? Kuidas? Strateegilisele Kontseptsioonile mõeldes – millised oleksid valdkonnad, kus Eesti saaks rohkem panustada? • Viis erinevust NATO tänasel tegevusel võrreldes Külma Sõja aegsega. Mida tegi NATO nt aastal 1972, mida ta ei tee täna, ning mida ta teeb täna, mida ei teinud aastal 1972? Millised uued ohud on esile kerkinud, mis on kadunud või väheoluliseks muutunud? • Tuumarelv ja tuumaheidutus küberründe vastu. Kas tuumarelval on tänases maailmas üldse praktilist väljundit? Kelle vastu? Mis tingimustel? • NATO liitlased ja partnerid – 21. sajandi julgeolekuarhitektuur. Tahame elada maailmas, kus oleks tagatud julge olek kõikidele. Ometi on riigid grupeerunud ning rivaalitsevad. Milline oleks 21. sajandi julgeolekuarhitektuur, mis tagaks kõikidele universaalse julgeoleku?

More Related