Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus

1. Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus

2. Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus • Sätestabkorra, mille alusel Eesti Vabariik võib osaleda aktsionäri, osanikuna, asutajana või liikmena aktsiaseltsides, osaühingutes, sihtasutustes või mittetulundusühingutes

3. Mõisted • riigi äriühing – aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile • riigi osalusega äriühing – aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa • enamusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus

4. Mõisted 2 • otsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetamata otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus • vähemusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud otsuste vastuvõtmise tõkestamiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus • vähemusosalus – osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis ei anna vähemusotsustusõigust

5. Mõisted 3 • riigi asutatud sihtasutus – riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus • riigi sihtasutus – sihtasutus, mille ainuasutaja on riik • riigi osalusel asutatud sihtasutus – sihtasutus, mille üks asutaja mitmest on riik

6. Aktsiate ja osa valitsemine 1 • Riigile kuuluvate aktsiate või osa valitseja on ministeerium. Aktsiaid või osa valitseb ministeeriumi juhtiv minister, kellel on kõik seadusest tulenevad aktsionäri, osaniku või asutaja õigused ja kohustused. • Juhul kui tegu on äriühinguga, milles riigile kuulub vähemusosalus, määrab valitsus vähemusosaluse valitsejaks Rahandusministeeriumi.

7. Aktsiate ja osa valitsemine 2 • Kui tegemist pole vähemusosalusega (st. on enamusosalus või on riik ainuomanik), määrab Vabariigi valitsus riigile kuuluvate aktsiate või osa valitsejaks selle ministeeriumi, mis omab parimat pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimaks teostamiseks ja väldib huvide konflikti. • Riigi osaluse valitseja ühes ja samas äriühingus võib olla ainult üks ministeerium.

8. Vabariigi Valitsuse pädevus • Vabariigi valitsus otsustab riigi äriühingu asutamise. • Äriühingus aktsiate või osa ostmise ja müümise

9. Riigi asutaja- või liikmeõiguste teostaja sihtasutuses või mittetulundusühingus 1 • Ministeerium • Maavalitsus • Riigikantselei Määrab valitsus

10. Riigi asutaja- või liikme-õiguste teostaja sihtasutuses või mittetulundusühingus 2 • Riigikogu • Vabariigi President • Riigikontroll • õiguskantsler • Riigikohus määrab Riigikogu komisjon

11. Riigi esindaja • Osalust valitseva ministri või rahandusministri määratud isik • Liikmeõigusi teostava isiku poolt tehtud ettepanekul juhtorganis olev isik • Asutajaõigusi teostava isiku või muu riigiasutuse juhi määratud isik

12. Riigivara üleandmine valitsuse otsuse alusel • Mitterahalise sissemaksena • Aktsiakapitali või osakapitali asutamisel või suurendamisel • Sihtasutuse või MTÜ omandisse • Riigi asutatud sihtasutuse omandisse • MTÜ riigi liikmemaksu tasumisel

13. Riigivara üleandmine põhiseaduslike institutsioonide kaudu asutatud eraõigusliku juriidilise isiku omandisse • ei või üle anda põhiseadusliku institutsiooni valitsemisel olevat riigivara.

14. Näited • Eesti Raudtee • Eesti Energia • Tallinna Sadam • Elion • RMK • Kultuurkapital

15. Halduskoostöö seadus

16. Seadus määrab kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra. Haldusülesande täitmine tähendab väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku järelevalvet. Haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlused Haldusülesande täitmine on majanduslikult põhjendatud Volitamine ei halvenda selle ülesande täitmise kvaliteeti Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega isikute õigusi Seaduse eesmärk

17. Riigi haldusülesande täitmine versus Kohaliku omavalitsuse haldusülesandetäitmine • Erinevus pädevuste ja volitaja suhtes.

18. Halduslepingus määratakse kindlaks • Halduslepingu pooled • Antav haldusülesanne • Rahastamise alused ja ulatus • Võetavate tasude arvutamise alused ja piirmäärad • Järelevalvet teostav valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametiasutus • Teenuseosutaja kohustus esitada majandusaasta aruanne • Halduslepingu tähtaeg • Halduslepingu lõpetamise alused ja kord • Osapoolte õigused ja kohustused • Tagatised

19. Lepingu ühepoolne lõpetamine • Täitja on halduslepingut korduvalt rikkunud • Ettekirjutuse korduv täitmatajätmine Haldusülesannet täitva isiku tegevuspiirangud • Ühinemiseks, jagunemiseks või ümberkujundamiseks • Isiku vara võõrandamiseks, investeerimiseks või laenu võtmiseks • Tehinguks, millega kaasneb isiku ettevõtte omandiüleminek • Äriühingu aktsia- või osakapitali vähendamiseks

20. Järelvalveasutuse teavitamise kohustus • Äriühingu aktsiate või osa omandiõiguse üleminekust, määral, mis on vajalik põhikirja jms. muutmiseks üldkoosolekul • Juhtimise õiguse andmisest osanikule või muu uue liikme isiku nõukogusse või juhatusse valimisest või määramisest • Isiku põhikirjas või äriregistris nimetatud tegevusala või eesmärgi kohta tehtud muudatusest

21. Usaldusväärsuse parameetrid • Piisavad tehnilised vahendid ja oskustega töötajad • Ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust • Püsiva maksejõuetuse asjaolude puudumine • Karistusandmed karistusregistrispuuduvad • Ei ole rikkunud temaga sõlmitud haldus- või hankelepinguid • Ei ole maksuvõlga ega maksete võlgnevust

22. Ametiabi Antakse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega Taotlemine • Puudub pädevus tegevuse sooritamiseks • Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse sooritamiseks • Puuduvad andmed ülesande täitmiseks • Ametiabi kasutamine on majanduslikult soodsam

23. Maksundusõigus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

24. Maks ja maksuõigus • Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukorralduse seaduse § 2 • Maksuõiguse üldosa – maksukorralduse seadus • Maksuõiguse eriosa – maksuseadused (nt tulumaksuseadus, käibemaksuseadus)

25. Maksundusõiguse üldpõhimõtted • Seaduslikkus • Legaliteet • Ühetaoline maksustamine • Maksevõimelisus • Proportsionaalsus e. mõõdupärasus • Õiguskindlus • Sotsiaalriik • Eraelu kaitse

26. Seaduslikkuse põhimõte • Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud seadus • maksukohustus saab tekkida vaid vahetult seaduse alusel – RKL nr 3-4-1-2-98 • Nii maksuhaldur kui maksukohustuslane peavad oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel kinni pidama kõikidest seadustest • Maksukohustus saab tekkida ka õigusvastase tehingu korral

27. Legaliteedi põhimõte • MKS § 4 lõike 2 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras • MKS § 11 uurimispõhimõte • Kokkulepete sõlmimise keeld

28. Ühetaolise maksustamise põhimõte • Ühetaolise maksustamise printsiip sätestab üldise võrdsuspõhimõtte ja diskrimineerimise keelu. Võrdsus maksustamisel peab olema tagatud nii formaalses kui ka materiaalses mõttes • Ühetaolise maksustamise põhimõttest tuleneb nõue piirata ja vältida topeltmaksustamist • Võrdse kohtlemise printsiibi sätestab Eestis põhiseaduse paragrahv 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise näol on tegemist ühe isiku peamise põhiõigusega, mille eesmärgiks on tagada isikute sarnane kohtlemine sarnastes olukordades. Võrdse kohtlemise printsiip kehtib ka maksumenetluses

29. Maksevõimelisuse põhimõte • Maksukoormus on sõltuvuses maksumaksja potentsiaalsest maksevõimest. Maksevõime avaldub enamasti tulu, omandi ja tarbimise näol • Enne maksustamist peab maksumaksja saama oma tulust maha arvata kõik need kulud, mis olid vajalikud tulu saamiseks (netoprintsiip)

30. Proportsionaalsuse põhimõte • Mõõdupärase e. proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud põhiseaduse § 11 • Õiguste ja vabaduste piiramine demokraatlikus riigis peab olema vajalik ning ei tohi moonutada õiguse või vabaduse olemust. Seatav piirang peab olema taotletava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdupärane

31. Õiguskindluse põhimõte • Õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse paragrahvist 10. Õiguskindluse põhimõte on üheks õigusriigi oluliseks tunnuseks. Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega • Kindlad eeskirjad annavad kindluse lisaks maksuhaldurile ka maksumaksjale. Isikutele tuleb tagada kindlus, et tema kohta juba kord langetatud otsus on seadusega kooskõlas ka hilisema seaduste muutmisega.

32. Sotsiaalriigi põhimõte • Sotsiaalriigi põhimõttest saab tuletada üldise nõude arvestada maksustamisel vähekindlustatud isikute vajadustega. Maksude sissenõudmine ei tohi ohustada inimese füüsilist eksistentsi ega alandada inimväärikust. Kõige otsesemalt on see seotud näiteks tulumaksuvaba miinimumiga (TuMS § 23) • Sotsiaalriigi põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10. Põhiseadus ei kirjuta seadusandjale ette, milliste vahenditega ta peab tagama inimväärikuse ja sotsiaalse turvalisuse, kuid praktikas on välja kujunenud, et lisaks muudele vahenditele kasutatakse laialdaselt ka maksuõiguslikku regulatsiooni. Maksud on lisaks fiskaalsele eesmärgile aina rohkem omandamas sotsiaalpoliitilisi eesmärke

33. Eraelu kaitse • Erinevalt üldiselt haldusmenetluses kehtivast põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetlus on avalik, kehtib maksumenetluses üldjuhul andmete avaldamise keeld • Maksusaladusel on maksumenetluses eriline tähendus. Maksustamisel on oluline kaitsta maksukohustuslase usaldust ning tema poolt maksuhaldurile maksustamisküsimustes antud teavet ei tohi kolmandatele isikutele seadusliku aluseta avaldada. Eraelu puutumatuse sätestab PS § 26.

34. Maksumenetlus • Maksumenetlus on erinev teistest Eesti õigusharudest just oma tõendamiskohustuse pärast. Maksukorralduse seaduse paragrahv 56 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

35. Nõuded maksuseadusele • Maksukohustus saab tekkida vahetult seaduse alusel! • MKS § 4 maksuseadus peab sätestama: • Maksu nimetus • Maksu objekt • Maksumäär • Maksumaksja • Maksu saaja või laekumise koht • Maksu tasumise tähtpäev/tähtaeg/periood • Maksusumma arvutamise ja tasumise kord

36. Maksude eristamine muudest koormistest • Koormised – mitterahaline kohustus • Trahvid – rahaline karistus • Sundraha – haldussunni vahend • Sundkindlustused – õigus vastusooritusele • Riigilõiv – tasu juriidilise toimingu eest • Muud tasud – mingi õiguse kasutada andmine

37. Maksude liigid • Otsesed ja kaudsed maksud • Subjektiivsed ja objektiivsed maksud • Ühekordsed ja jooksvad maksud • Tulemi, omandi ja tarbimismaksud • Universaalse ja spetsiaalse objektiga maksud • Määratavad, tähtajalised ja kinnipeetavad maksud • Fiskaalsed ja erieesmärgiga maksud

38. Riiklikud maksud • Kehtestatud seadustega • Maksuhalduriks maksu- ja tolliamet • Maksutulude laekumine üldjuhul riigile (va maamaks ja füüsilise isiku tulumaks) • Kõik maksud on ka reaalselt kasutuses

39. Riiklike maksude liigid • Tulumaks • Sotsiaalmaks • Maamaks • Käibemaks • Hasartmängumaks • Tollimaks • Raskeveokimaks • Aktsiisid (4)

40. Kohalikud maksud • Kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega • Maksuhalduriks maksu kehtestanud kohalik omavalitsus • Kõiki lubatud makse ei ole praktikas kehtestatud • Maksutulu kuulub täies ulatuses KOV-ile

41. Kohalike maksude liigid • Müügimaks • Paadimaks • Reklaamimaks • Teede- ja tänavate sulgemise maks • mootorsõidukimaks • Loomapidamismaks • Lõbustusmaks • Parkimistasu (alates 01.02.2003)

42. Tulumaks • Esimene tulumaksuseadus aastal 1991 • Esialgu oli eraldi tulumaksuseadus äriühingutele ja füüsilistele isikutele • Hetkel kehtiv tulumaksuseadus on 3 taasiseseisvunud Eestis • Maksutulud jagunevad riigi ja KOV-ide vahel, KOV osa 11,8% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust

43. Tulumaksust • Maksumäär 22% (21% aastal 2008, 20% aastal 2009) • Maksustamisperiood on juriidiliste isikute ja tööandjate puhul kalendrikuu, füüsiliste isikute puhul kalendriaasta • Eesti tulumaksusüsteemi eripära teistest riikidest – maksukohustus nihutatud kasumi teenimise hetkelt kasumi jaotamise hetkele

44. Füüsiliste isikute tulude maksustamine • Aastane maksuvaba tulu 24 000 krooni • Maksusoodustused deklaratsioonipõhiselt koolituskuludelt, eluasemelaenu intressidelt, annetustelt • Deklaratsioon tuleb esitada 31 märtsiks

45. Juriidiliste isikute tulude maksustamine • AUTOD vs MUUD KULUD • Tulumaksu makstakse: • Jaotatud kasumilt • Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt • Muudelt väljamaksetelt, mis saaja tulu, kuid administreerimise hõlbustamiseks maksukohustus juriidilisel isikul • Deklaratsioon ja makse 10 kuupäevaks (TSD)

46. Sotsiaalmaks • Maksumääraks 33%, millest 13% läheb ravikindlustuseks ning 20% pensionikindlustuseks • Maksustamise periood on kalendrikuu, FIE puhul kalendriaasta • Maksudeklaratsioon (TSD) järgneva kuu 10 kuupäevaks • Minimaalne sotsiaalmaksukohustus 2000 kroonilt (660 krooni kuus) • Töötuskindlustusmaks • FIE-de sotsiaalmaksustamise erisused

47. Käibemaks • Lisandunud väärtuse maks • Maksukohustus lõpptarbijal (kaudne maks) • Käive on: • kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus • kauba või teenuse omatarve • oma kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks ilma võõrandamiseta • Käive jaguneb: • maksustatavaks käibeks • maksuvabaks käibeks • Maksustatava käibe maksumäärad on: 0%; 5%; 18%

48. Käibemaksu subjekt • Käibemaksu maksavad: • käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) - isik kes omab maksukohustuslase numbrit • piiratud maksukohustuslane - isik kes omab maksukohustuslase numbrit • maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, kui tema poolt esitatud arvele on märgitud käibemaksusumma • isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist • isik, kes soetab aktsiisikauba teisest liikmesriigist (va füüsiline isik oma tarbeks)

49. Maksustamine • Maksustamisperiood on üldjuhul kalendrikuu • Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele

50. Tollimaks • Eesmärgiks kaitsta siseturgu • Tariifsed meetmed • Hetkel Eestis tollimaksud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt (Euroopa tollitariif) • Kogu tulu kuulub Euroopa Liidule • Lisaks olemas ka mittetariifsed meetmed