Mis on Eesti õigusmaastikul muutunud seoses põhiseaduse täiendamise seadusega?

1. Mis on Eesti õigusmaastikul muutunud seoses põhiseaduse täiendamise seadusega? Dr iur Julia Laffranque

2. Ettekande ülesehitus • 1. Põhiseaduse täiendamise seaduse auskoht Eesti õigusmaastikul; • 2. Põhiseaduse täiendamise seadus enne Riigikohtu arvamust; • 3. Põhiseaduse täiendamise seadus pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. a arvamust.

3. Põhiseaduse täiendamise seaduse auskoht Eesti õigusmaastikul - kas osa Põhiseaduse preambulist; Põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise seadusele lisatud "kolmas akt" või midagi hoopis muud?

4. 1.1. Põhiseaduse täiendamise seaduse saamislugu - kas minek paratamatult ja pragmaatiliselt lihtsama vastupanu teed või unikaalne lähenemine Eesti ja Euroopa õiguse suhetele?

5. Eesti Vabariigi Põhiseaduse täiendamise seadus RT I 2003, 64, 429 • Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse: • § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. • § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. • § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. • § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.

6. 1.2. Põhiseaduse täiendamise seadus ja Põhiseaduse preambula - kas täiendamise seaduse "päriskodu"?

7. Eesti õiguse ja Euroopa Liidu õiguse suhe

8. Kirjandust Põhiseaduse aluspõhimõtetest … • Vt ka Heinrich Schneider, Põhiseaduse aluspõhimõtetega seonduvaid probleeme ja võimalikke lahendusi, Riigikohus Lahendid ja kommentaarid 2005, Tallinn: Juura, 2005, lk 1322-1332.

9. 1.3. Põhiseaduse täiendamise seadus kui "kolmas akt" - kas Põhiseadusega võrdne õigusjõud?

10. Kirjandust… • Vt Julia Laffranque, Ülle Madise, Kalle Merusk, Jüri Põld, Märt Rask, Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõust. Juridica 2002, nr 8; • Anneli Albi, Põhiseaduse muutmine Euroopa Liitu astumiseks. Juridica 2001, nr 9; • Ühispöördumine seoses nn Põhiseaduse kolmanda akti riigiõiguslike probleemidega. Juridica 2002, nr 5; • Anneli Albi, Rait Maruste, Eesti Vabariigi põhiseadus Euroopa Liidu õiguskorras. Juridica 2003, nr 1; • Julia Laffranque, Eesti põhiseaduse ja Euroopa õiguse kooselu. Juridica 2003 nr 3.

11. 1.4. Põhiseaduse täiendamise seadus kui "midagi muud" - kas hea alus vabaks fantaasialennuks või tugevaks kriitikaks?

12. Kirjandust… • Vt Uno Lõhmus, Mida teha põhiseadusega? Juridica 2005, nr 2, lk 83; • Rait Maruste, Käes on aeg uue põhiseaduse teksti koostamiseks, Postimees, 23. aprill 2005; • Allar Jõks, Rahvahääletust ei ole vaja karta, Postimees, 28. aprill 2005; • Urmas Reinsalu, Kas vajame uut põhiseadust?, Juridica 2005, nr 3, lk 147; • Uue Põhiseaduse teemadel räägiti ka Tartus, 21.-22.oktoobrini toimunud XXVIII Eesti õigusteadlaste päevadel

13. 2. Põhiseaduse täiendamise seadus enne Riigikohtu arvamust - seisukohad seinast seina: kas kunstlikult tekitatud probleemid või tegelik vastuolu õigusselguse põhimõttega?

14. 2.1. Raskused Põhiseaduse täiendamise seadusest ja selle olemusest arusaamisel - kes, millal ja kuidas peaks Põhiseaduse täiendamise seadust tõlgendama ja selgitama?

15. 2.2. Põhiseaduse täiendamise seadus Riigikohtu praktikas - küsimus, mis tõusetus abstraktse normikontrolli käigus nn valimisliitude asjas - kas Riigikohtu piiratud võimalused Põhiseaduse täiendamise seaduse analüüsimisel või liigne ettevaatlikkus?

16. Riigikohtu Üldkogu 19. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-1-05, RT III 2005, 13, 128 ja sellele lisatud eriarvamus • Üldkogu: “Euroopa Liidu õigus on küll ülimuslik Eesti õiguse suhtes, kuid see tähendab Euroopa Liidu Kohtu praktikat arvestades kohaldamise ülimuslikkust. Kohaldamise ülimuslikkus tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 kohaselt on Euroopa Liidu Komisjonil õigus algatada liikmesriigi vastu menetlust juhul, kui liikmesriik jätab täitmata asutamislepingust tuleneva kohustuse, sealhulgas ei vii siseriiklikku õigust kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. See ei tähenda, et sarnane abstraktne kontrollimenetlus liikmesriigi õiguse üle peaks eksisteerima siseriiklikult. /…/ Seadusandja pädevuses on otsustada, kas ta soovib reguleerida Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva Eesti õiguse kehtetuks tunnistamise menetlust, nii nagu seadusandjal on võimalik valida, kas ta annab õiguskantslerile õiguse kontrollida siseriiklike normide kooskõla Euroopa Liidu õigusega või mitte.” • Üldkogu ei öelnud, kas EL õigus saab olla ülimuslik ka Eesti põhiseaduse suhtes.

17. Riigikohtu halduskolleegiumi 10. mai 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-66-05 • Riigikohtu halduskolleegium lähtus eelnimetatud kohtuasja lahendamisel sellest, et Eesti aktsepteeris Euroopa Liitu astudes ühinemislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Ühinemislepinguga võeti Eesti õiguskorda üle kogu Euroopa Liidus kehtiv õigustik (acquis communautaire), sealhulgas Ühenduse tolliseadustik. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse täiendamise seadusele kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti põhiseadust ja teisi õigustloovaid akte arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. See põhimõte puudutab ka Põhiseaduse § 113 (maksud) kohaldamist Euroopa Liidu õiguse kontekstis.

18. 2.3. Põhiseaduse täiendamise seadus Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud ekspertrühma analüüsis - kas kompromislik selgitus, milline on Põhiseaduse täiendamise seaduse suhe Euroopa Põhiseaduse lepingusse või midagi enamat?

19. Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma seisukohad Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise küsimuses • Arvutivõrgus: http//www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/epsl_20051211_ee.pdf

20. Töörühma seisukohad • Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga; • Kaitseklauslit tuleb kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub aluspõhimõtetega vastuollu. Siit tuleneb aluspõhimõtte määratletuse nõue.

21. Töörühma seisukohad Töörühma liikmed näevad teatud probleemide tekkimist tulevikus seoses Eesti liikmelisusega EL-is olukorras, kus PSTS on moonutanud osa põhiseaduse sätteid. Mõneti kahanenud õigusselguse tõttu võiks Eesti EL-i liikmeks olemisega seotud võimalike tulevaste muudatustega tagada parema põhiseaduse rakendatavuse muudetud põhiseadus. Töörühm peab vajalikuks, et edaspidi analüüsitaks EL-i õiguse kohaldamisel ilmnenud ning ka EPSL-ist tulenevaid muudatusi põhiseaduse kohaldamisel ja põhiseaduse teksti tõlgendamisel. Antud analüüsi tulemusena tuleks välja selgitada, kas PSTS võimaldab (suhteliselt) probleemivabalt kohaldada põhiseadust koostoimes EL-i õigusega ja kas PSTS-i loodud mudeliga jätkamine on kõige mõistlikum või on vaja põhiseadusesse sisse kirjutada EL-i õigusest tulenevad tekstilised muudatused või peetakse kõige sobivamaks teeks hoopis uue põhiseaduse koostamist. Põhiseadus ja EPSL ei ole üksnes juriidilised dokumendid, vaid ka poliitilised ja ajaloolis-kultuurilised dokumendid. Ei saa välistada, et Euroopa Liit areneb EPSL-i alusel toimides suunas, mille puhul tekib küsimus vastuolust põhiseaduse aluspõhimõtetega.

22. 2.4. Riigikohtule arvamuse andmise pädevuse omistamine - kas katse saada lahtistele küsimustele lõpuks ometi vastus või Riigikohtu kompetentsi läbimõtlematu uisapäisa laiendamine?

23. Vt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadus … RT I 2005, 68, 524 PSJKS § 7‘: Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

24. 3. Põhiseaduse täiendamise seadus pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvamust - kas kõigest vastus konkreetsele küsimusele euro emiteerimise ainuõiguse kohta või 180 kraadine pööre senises tagasihoidlikus positsioonis mis võib viia EL õiguse ülimuslikkuse põhimõttega ülepingutatud arvestamiseni?

25. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. a arvamus nr 3-4-1-3-06 ja sellele lisatud eriarvamused

26. 3.1. Vastus konkreetsele küsimusele Eesti Panga ainuõiguse kaotamisest majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimiseks - kas vajalik tõlgendus euro kasutuselevõtu võimaldamiseks või ka pretsedent küsimuses, millal saab Riigikogu Riigikohtult arvamust küsida?

27. Millal saab Riigikogu Riigikohtult arvamust küsida? • Kolleegium on seisukohal, et selleks, et põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu õigusega oleks eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus, peab eelnõu või selle säte otseselt seonduma Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõttega. Samuti ei või Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõtte tõlgendus koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega olla niigi ilmne. • Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab põhjendatuks Riigikogule seisukoha andmist vaid olukorras, kus põhiseaduse sätte või põhimõtte tähendus on selle tõlgendamisel koosmõjus põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega ebaselge või vaieldav, mistõttu sellega seonduva seaduseelnõu menetlemine Riigikogus on raskendatud.

28. Vastus “euro” küsimusele • Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates ei ole Eesti Pangal majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust ega Eesti krooni emiteerimise õigust.

29. 3.2. Põhiseaduse EL õigusega vastuolus olevate sätete toime "peatumine" - kas tõesti Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse tunnistamine ka Eesti põhiseaduse suhtes - enneolematult "eurosoosiv" käitumine liikmesriigi kõrgeima kohtu kui traditsioonilises mõttes suveräänsuse viimase kantsi poolt?

30. Väljavõte Riigikohtu arvamusest • Eesti Vabariigipõhiseadust tuleb lugeda koos Eesti Vabariigipõhiseaduse täiendamise seadusega, kohaldades põhiseadusest üksnes seda osa, mida põhiseaduse täiendamise seadus ei muuda , mis ei ole põhiseaduse täiendustega vastuolus. • Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks.

31. Väljavõte Riigikohtu arvamusest • Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust.

32. 3.3. Põhiseaduse täiendamise seaduse kaitseklausli ja aluspõhimõtete käsitlemata jätmine Riigikohtu arvamuses - kas hirm hammustada liiga suur tükk või on lootust, et ülimuslikkuse piiridest räägitakse tulevikus?

33. Kas Riigikohtu arvamus on õiguslikult siduv? • Kas Riigikohus saab anda arvamust tulevikus Euroopa Põhiseaduse lepingu või selle muutmise või Euroopa Liidu aluseks olevate lepingute muul moel muutmise kohta?

34. 3.4. Millised järeldused tuleb Riigikohtu arvamusest (ja ülejäänud praktikast) teha konkreetset EL õigusega seotud asja lahendaval Eesti kohtunikul? Milline on selles valguses Põhiseaduse täiendamise seaduse tulevik?

35. Teised hiljutised Riigikohtu lahendid EL õiguse teemadel • Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-4-06 - Eesti õiguse ja direktiivi vahelise vastuolu ületamiseks on kasutatud siseriikliku õiguse direktiiviga võimalikult vastavuses tõlgendamist; käsitletakse, mida kujutab endast menetlusosalise esitatud taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtus;

36. Teised hiljutised Riigikohtu lahendid EL õiguse teemadel • Riigikohtu halduskolleegiumi 25. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-74-05, kus kolleegium leidis, et Eesti kohus peab menetluse peatamist põhjendama juhul, kui ta soovib menetlust peatada seoses sellega, et Euroopa Kohtus on menetluses kohtuasi, mille lahendamine on seotud Eesti kohtu menetluses oleva asjaga.

37. Teised hiljutised Riigikohtu lahendid EL õiguse teemadel • Riigikohtu halduskolleegiumi 10. mai 2006. a otsused asjades nr 3-3-1-66-05 ja 3-3-1-65-05 – Ühenduse tolliseadustiku tõlgendamine; juurdepääs EL õigusaktidele, tolli viga.

38. Kuidas vajalikku infot üles leida? • Üldised Euroopa Nõukogu põhimõtted vt ka Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu ja selle arvamused, mis on eesti keeles kättesaadavad ka Riigikohtu kodulehel: http.//www. Riigikohus.ee/?d=14

39. Kuidas vajalikku infot üles leida? • EL õiguse ja liikmesriikide kohtulahendite kohta, mis on seotud Euroopa õigusega vt EL Riiginõukogude ja Kõrgeimate Halduskohtute Ühenduse koduleht: www.juradmin.eu ja sellelt kaks andmebaasi (haldusõigus, inglise ja prantsuse keeles): • andmebaas: DecNathttp://193.191.217.21/en/jurisprudence/jurisprudence_en.lasso • Andmebaas: JuriFast http://193.191.217.21/en/jurisprudence/jurifast/jurifast_en.php

40. Kuidas vajalikku infot üles leida? • Vt ka EL Kõrgeimate Üldkohtute Presidentide Ühenduse koduleht (inglise ja prantsuse keeles): http://www.eupsjc.org/index.php. • Eelotsuste käsiraamat, Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult, Tartu: Õiguskeskus 2005.

41. Tänan tähelepanu eest! • Head isu ja jõudu töörühmades!