Eesti keele tänapäev

1. Eesti keele tänapäev “Keel ja ühiskond” X klassile 20.-21. ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 16.01.2013

2. EESTI KEELE ALLKEELED (ptk 20) Keel jaguneb allkeelteks sõltuvalt kasutajaskonna vanuselisest, piirkondlikust või tegevusalalisest määratlusest (allkeeled – variandid kokkuleppeliste erijoonte alusel) • funktsionaalsed (eri olukordades kasut: aja-, ilu-, seadus-, teadus-, oskus-, internetikeel) • piirkondlikud (eri paikades kasut: murde-, linnakeeled) • sotsiaalsed variandid(eri ühisk gruppide: noorte-, vanglakeel, släng)

3. Kirjakeel • üldkasutatav normitud keelevariant • piiritletud ennekõike ametliku ja avaliku kasutussfääriga • esineb nii suulises kui kirjalikus vormis • iseloomustab normilisus ja traditsioonilisus • norm ÕS-is ja lähtub Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustest ja normingutest • nõutud ametlikus keelekasutuses ja riigiasutustes

4. Ilukirjandus-, ajakirjanduskeel • põhinevad normil, aga keelekasutus vabam • ilukirjanduses kujundlikkus ja värvikus, mille nimel normist kõrvalekaldeid • tegelaste ehe argikeelne kõnepruuk • ajakirjanduskeel mugandub põhilise tarbija keelekasutuse järgi • kollases meedias üsna palju argikeelsust ja slängi

5. Oskuskeel • seotud ühiskonnas viljeldavate alade ja nende mõistetega • erialasõnavara • terminiloome • sageli erilised tuletusliited • -is: eraldis (eraldatud rahalised vahendid), kaevis (kaevandatud maavara) • -ng: tüübing (veetihe toestikuvõru – mäendus • 90-ndatel lisandus hulk uusi tegevusalasid, mis vajasid oma oskussõnavara: pangandus, turundus, infotehnoloogia, riigikaitse, statistika jpm

6. Suuline keel • spontaansem ja loomulikum kui kirjakeel • võtab uuendusi kõige kiiremini vastu • lühidusetaotlus: a-aga, aa-ahah, vä-või jne • suhtlusrutiini sõnad: tere, aitäh, palun • dialoogipartiklid: jah, mhmh, ahah

7. Piirkondlikud allkeeled • Avalduvad murdekeeles Paremini säilinud Eesti äärealadel: saared, Lõuna-Eesti, kirderannik Murdekeel on keeleline rikkus Murdekeelt väärtustatakes (aabitsad, ilukirjandus, ajakirjandus: võru- ja kihnukeelsed aabitsad) “Väike murdesõnastik”: http://portaal.eki.ee/dict/

8. Kirjaliku vestluse keel MSN, jututoad, suhtlusvõrgustikud, e-post • kombineerib suulise ja kirjaliku vestluse jooni • toimib kirjalikult • lühikesed, dünaamilised, emotikonid:  • ei taotle vormilt korrektsust: saand, autosi • kirjakeelest hälbivad kokkukirjutused: teepeal, igapäev • Kõnekeelsed lühendivormid: ossa `oh sa`, mai `ma ei` • Spetsiifilised lühendid: irw, norm, kle • Küsilause sageli küsisõnata: tuled vä?

9. MITMEKEELNE EESTI (ptk 21) • eesti keele kõrval on alati olnud teiste keelte kõnelejaid, kord vähem, kord rohkem • pärast II ms, kui Eesti liitus NSVL-iga, oli 38% muulasi • taasiseseisvumise järel eestlaste osakaal küll kasvanud, aga ikka paljurahvuseline riik • 2000. a rahvaloendusel emakeeli 109 • eesti k emakeel – 67,3%, • vene k – 29,7 • elanikud oskavad lisaks emakeelele vähemalt üht keel (fakte lk 200)

10. Ühiskondlik kakskeelsus Kahe keele kasutamine ühes riigis: *de jure (lad k) – seaduse kohaselt, ametlikult *de facto(lad k) – tegelikult Kanada de jure kakskeelne – riigikeeled inglise ja prantsuse keel Prantsusmaa de facto mitmekeelne: lisaks prantsuskeelele üle kümne ajaloolise vähemuskeele (bretooni, oksitaani jne) *territoriaalne kakskeelsus ühel osal üks, teisel osal teine keel (Kanada) *funktsionaalne kakskeelsus ametlikus sfääris üks keel, mitteametlikus suhtluses teine (19. saj Eestis ametlik vene või saksa k, suhtlus eesti k, NSVL-i ajal osa riigiasutusi venekeelsed)

11. Individuaalne kakskeelsus • üksikisiku võime toimida kahes (või enamas) keeles ja kasutada neid regulaarselt • inimene saab kakskeelseks eri põhkustel: sotsiaalsed, majanduslikud, perekondlikud või isiklik huvi • ühiskondlik kaks- või mitmekeelsus ei eelda individuaalset kakskeelsust (Šveitsis 4 riigikeelt, Soomes - 2), vajalik riigiametnikele • Keeleseadus (vastu võetud 23.02.2011) - reguleerib keelekasutust riigis (lk 203)

12. Eesti keelepoliitika põhimõtted • Iseseisvumisest alates põhimõte: • Eesti ainus riigikeel on eesti keel • riik “peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade” – põhiseaduses • rahvusvahelised organisatsioonid on soovinud, et Eestis oleks ka vene keelel ametliku keele või vähemuskeele staatus • riik ei soovi vene emakeelega inimesti õigusi piirata • vaid tagada eestlaste õigus ja võimalus kasutada eesti keelt kõigis ühiskonnaelu valdkondades • keelepoliitika sõnum: Eestis elamiseks ja töötamiseks peab oskama eesti keelt • teised keeled ei tohi eesti keelt ja selle emakeelena kõnelejat kahjustada • aga ka teisest rahvusest inimeste keelelised õigused peavad teatud määral tagatud olema • oluline on mõelda ka turistidele mõeldud siltide

13. Keelemaastik kaupluseakende sildid + plakatid + liiklusmärgid jne = keelemaastik • annab teada • millise maailmakohaga on tegu, • millised keeled koos eksisteerivad, • kuidas nad omavahel segatud on • peegeldab tänapäeva mitmekeelset tegelikkust, annab infot mitmekeelsuse 3 tahust: • millised on ühiskonnas keelte vahel valitsevad võimu- ja mainesuhted, • milliseid keeli eelistavad piirkonna elanikud ise, • kuidas kasutab reklaam eri keeli ning tähestikke tarbijate tähelepanu tõmbamiseks

14. Keelemaastik 2 • Eestis määrab keelte võimusuhte keeleseadus, (https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001), mis sätestab eesti keele, võõrkeelte ja vähemustrahvuste keelte kasutuse siltidel • keelemaastik näitab tarbijate hoiakuid ja peegeldab tegelikku keelestaatust (mida venekeelsem piirkond, seda rohkem avalikus keelekasutuses vene keelt – Narvas vaid 4% eestlasi) • kujundajad püüavad segada eri keeli ja tähestikke (keelesegu köidab) – suunatud justkui mõlema keele kõnelejale

15. Keelemaastiku näide

16. Keelemaastik 3 • keelemaastikku iseloomustavad ja seletavad • eesti keel riigikeele ja teise keele rollis • vene keel võõrkeele ja emakeele rollis • vene keel piirkonna etnolingvistilise koosseisu näitajana • inglise keel üleilmastumise näitajana • välisturistidele mõeldud info (eelkõige soome k) KOKKUVÕTTEKS: *Eesti keel on riigikeel, aga igapäevases elus kasutatakse ulatuslikult 3 keelt: eesti vene , inglise, turistidele soome k *keeleseadus tagab vähemusrahvuste keelekasutuse nendes omavalitsustes, kus vähemusrahvuste keelte kõnelejad on enamuses *keeleseadus reguleerib keelemaastikku, aga seda vaid osaliselt