Mõttemängud koolis

1. Mõttemängud koolis Mare Mõisa Kambja Põhikooli õpetaja

2. Mängul on väga oluline koht lapse arengus, sest see on lapse loomulik õppimise viis. Kaasaegses õppetöös on üha olulisemal kohal internetipõhine õpe. Arvutiklassis tegutsemine on õpilaste enamuse seas populaarne. Kohustuslike ülesannete vormistamise järel on õpilasel vabadus suunduda internetiavarustesse.

3. Mida näeb ringiliikuv juhendaja õpilase arvutiekraanil? * nobedad näpud on kiirelt avanud Facebooki * üksikud uurivad midagi eKooli lehekülgedelt * suurel osal on ees kirev ja liikuv pilt, mille taga õpilane hasartselt klahve klõbistab. Mängud on need, mis õpilast köidavad.

4. Erinevate mängude valik on väga suur. Need erinevad oma sisult ja ülesehituselt, kuid paljud mängud koosnevad tagaajamis- ja tapmissituatsioonidest, mis erutab õpilast, teeb närviliseks ja vahel ka agressiivseks. Alternatiiviks on vanad head mõttemängud – kabe ja male, nuputamist ja taipu vajavad sudokud. Tähelepanu väärivad ka mitmed veebipõhised õppemängud, kus õppimine on seotud mängu ja meelelahutusega.

5. Paari aasta eest tutvusin Eesti mõttespordi portaaliga Vint.ee ( http://www.vint.ee/eesti-mottespordi-liit), kus hakati korraldama koolide mõttespordi olümpiaadi. Eesmärgiks oli populariseerida mõttemänge kooliõpilaste seas. Julgustasin kaasa lööma kõiki, kel käigud ja reeglid selged ja tahtmine online mängudes osaleda. Õpilasi meelitas eelkõige võimalus arvuti teel mängida. Kokkuvõttes olime osalejate arvukuselt mõlemal aastal kõigi vabariigi koolide seas esimeste hulgas. 2012/2013 õppeaastal registreerus turniiridele kokku 560 õpilast 57-st koolist. .

6. Kuidas osaleda mõttemängude online turniiridel?. • Õpilased registreeruvad portaalis Vint.ee kasutajateks. Õpetaja või koordinaator teatab osalejate nimed koos kasutajanimedega. • Turniiripäevadel logivad registreerunud õpilased kinnisesse mänguruumi ning neile avaneb võimalus mängida õpilastega teistest vabariigi koolidest. • Mõttespordi olümpiaad toimub kabes, males, sudokude ja gomokude lahendamises. • Mängijad on jaotatud kolme vanusegruppi algkoolist kuni gümnaasiumini. • Aasta jooksul toimub neli vooru - novembris, jaanuaris, märtsis ja maikuus.

8. Mõttemängude päev osalejatele Turniiripäeval kogunesid õpilased arvutiklassi Süsteem loosis vastased Mängijad olid pidevalt kursis nii oma isiklike tulemustega kui üldise turniiritabeliga. Lisaks oli igaühel võimalus oma arvuti ekraanil jälgida teiste mängijate käimasolevaid partiisid. Oli olemas ka jututuba, mille kaudu sai teatada organisaatoritele probleemidest või lisada sobivaid kommentaare Mängud toimusid ajavahemikul 14.00 – 16.30

10. Mõttemängudest Mõttemängude veebiruum Vint.ee on avatud kõigile soovijatele, kus lisaks kabele ja malele on võimalik mängida mitmeid erinevaid mõttemänge. Tuleb siseneda kasutajanimega või uudistajana ning ühineda mõttetegevust ergutavate mängude portaaliga. Igasugune mõttesport on tihedalt seotud matemaatikaga, sest põhinevad ju mõlemad loogilisel mõtlemisel. Vint.ee

11. Eesti Mõttespordi Liidu ühe asutajaliikmetest Marten Meikopi arutleb võrdlemaks matemaatikaülesande lahendamist kabepartiiga. *Suletud süsteem – kui matemaatikas on kindlaks määratud valemid, siis kabes on laud ja reeglid nuppude liigutamiseks. *Loomingulisus – matemaatikas peab inimene oskama kasutada õiget valemit õiges ülesandes, kabes peab reeglitest tuletama kombinatsioonid. *Eesmärk – matemaatikaülesande lahendamise eesmärk on leida lahendus, kasutades valemeid ja loomingulisust, kabes tuleb alistada vastane, töövahenditeks samuti reeglid ja loomingulisus. **Nii matemaatika kui ka mõttesport arendavad loogilist mõtlemist.

12. Eesti Mõttespordi Liidust Eesti Mõttespordi Liidu on asutanud kolm energilist meest, kes defineerivad mõttespordi olemuse järgmiselt: Mõttesport on sportlik tegevus, kus selgitatakse välja parim ainult osaleja vaimse võimekuse põhjal. Mõttespordialade head näited on kabe, male, sudokude lahendamine ja peastarvutamine (pranglimine). Liidu eesmärkideks on mõttespordi populariseerimine rakendades põhiliselt online lähenemist. Erilise tähelepanu all on noored. Vaadates täna noorte arvuti kasutamise harjumusi on uskumine, et arvuti ja internet on võtmesõnad, mis aitavad noori mõttespordi pisikuga nakatada. ( http://www.vint.ee/eesti-mottespordi-liit)

13. Tegelemine mõttemängudega on kindlasti arendav tegevus ja aitab kaasa õpilaste keskendumisvõime paranemisele. Vastandina paljudele online mängudele, kus sageli on eesmärgiks kellegi või millegi hävitamine ning tulemuse otsustab kiirus ja õnnelik juhus, on siinkohas tegemist loogilise arutlemisega ning tulemus sõltub rahulikust mõttetööst ja kombineerimisoskusest. Õpetaja arvamus

14. Mõttespordi olümpiaad * Korraldatud turniiridest osavõtjad said tõuke oma mänguoskuse arendamiseks, sest kes siis võita ei tahaks. * Kuna individuaalse tulemuse kõrval oli oluline ka võistkondlik tulemus, siis kujunes meeskonnatunne. * Turniiridel osalemine kujunes seltskondlikuks ürituseks, mida pikisilmi oodati ja milleks valmistuti. * Mõttemängudega tegelejate hulk kooli õpilaste hulgas kasvas märgatavalt. * Õpetajal tekkis võimalus vabadel momentidel suunata õpilasi arendavate mängude juurde. * Huvi hoidmiseks ja mõningate näpunäidete jagamiseks on internetipõhine mängimine väga hea, piisab vaid arvutil õige lehekülg avada.