Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013

1. Autismispektrihäiretega laps koolis3.01. 2013 Mai Suuder Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja

2. Tähtsamad kriteeriumid • Varajane avaldumine • Autismispektrihäired avalduvad isikuti väga erinevalt • Düsharmooniline areng • Poisse rohkem kui tüdrukuid • Autismist ei tervistuta • Sotsiaalse suhtlemise kvaliteedi puue • Huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus • Stereotüüpsus ja monotoonsus tegutsemisel • Normile mittevastav kõne areng • Afektiivsus ja raevuhood • Ebaadekvaatsus situatsiooni tajumisel • Rutiinilembesus • Regressid

3. Autism – mis see on? • Aju funktsioonihäire, mille tagajärjel on rikutud informatsiooni edasikandmine ja töötlus • Neuroloogilise tagapõhjaga psüühikahäire • Tavatu reaktsioon meelte kaudu saadud informatsioonile • Hüperaktiivne aju – hüpersensitiivsus • “Filtrite” puudumine ei luba areneda sotsiaalsust ja keelearengut kandvatel ajupiirkondadel

4. Autismiuuringute ajaloost • 1906 Eugene Bleurer termin autism • 1943 Leo Kanner • Hans Asperger • 60.-ndatel autismiuuringute buum • 80.-ndatel Eestis • 1991 Eesti Autismiühing • 1992 Tartu Herbert Masingu Kooli pervasiivsete häiretega õpilaste klass

5. Pervasiivsed häiredAutismispektri häiredAutism • RHK-10 järgi F 84 –F94.9 • Lapseea autism/ Kanneri sündroom • Atüüpiline autism • Lapse muu desintegratiivne häire • Retti sündroom • Aspergeri sündroom

6. Kaasnevad haigused • ATH • Epilepsia • Depressioon • Gilles de la Turette`i sündroom • Negativism

7. Aspergeri sündroom • Sotsiaalse suhtluse kvaliteedi kahjustus • Huvide ja tegevuse monotoonsus, piiratus • Kohmakus ja saamatus tegutsemisel grimassitaolised näoilmed, emotsioonitus • Keeleline perfektsus “väikesed professorid” aktsenditaoline hääldus • Normaalne või kõrgem vaimne võimekus • Valdavalt poisid

8. Tugevused • Keskmisest kõrgem vaimne võimekus • Väga hea mehaaniline mälu • Eriandekused • Raugematu töövõime sobivas õpikeskkonnas • Nõrkused • Vastumeelsus pakutud tegevuse suhtes . Puudub/on ebapiisav situatsiooni ja enese adekvaatse hindamise oskus • Probleemid suhtlemisel • Oskamatus teha järeldusi, luua seoseid • Kõneprobleemid – kõne mõistmine • Rutiinilembesus • Suur erinevus vabalt valitud ja pakutud tegevuse efektiivsuses • Negativism/ raevupursked/depressiivsus • Empaativõime puudumine

9. TEACCH • Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren • -Individuaalne arenguplaan • -Struktureeritud õpikeskkond • -Koostöö vanematega

10. Sobiva õpikeskkonna loomine • Vähendada kaost – TEACCH-i põhiülesanne • Individuaalne arenguplaan hõlmab: • -IÕK-akadeemiliste oskuste arendamise plaan • -Sotsiaalsete oskuste arendamise plaan • -Siirdamisplaan

11. Struktureeritus -Personaalne ja turvaline tööpaik -Rutiinne päevakava -Oma õpetaja

12. Kool kõigile- kaasav haridusHariduslike erivajadustega õpilased tavaklassis • J. Kõrgesaar “ Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse” • Üld- ja eriandekus • Õpiraskused • Kõnepuuded • Emotsionaal-või käitumisraskused ( ka autismispektrihäired) • Meelepuuded • Kehapuuded • Vaimu ja liitpuuded • Sõltuvushäired • Muukeelsus

13. Autismiga õpilase õpetamisest • Autismi “ravi” on pedagoogiline mõjutamine / õpetamine • Tähtsaim ülesanne on luua sobiv õpikeskkond • Sotsiaalsete oskuste arendamine paralleelselt akadeemiliste oskuste arendamisega • Laps õpib vaid siis, kui ta armastab oma õpetajat.

14. Aspergeri sündroomiga õpilaste õpetamisest Tartu Herbert Masingu Koolis • Algus 1992. aastal • Klassis ( 8 õpilast) • Klassis IÕK järgi • Klassis koos abiõpetajaga • Individuaalne töö abiõpetajaga • Väikeklassis ( 4 õpilast) • Ühele õpilasele suunatud õpe • Koduõpe • Eriklassid struktureeritud õpikeskkonnaga ( 4 õpilast)

15. Õpikeskkonna korraldamisest • Päevarutiinid: Sisse registreerimine Hommikuring Põhitund - tsükliõpe Pikk puhkusepaus Üksikud tunnid Päeva kokkuvõte Välja registreerimine Päevastruktuuri sildid (piktogrammid vajadusel) Tegevuse ( näit käe tõstmine) õpetamine “vajan abi”- märgid Joonlaua asukohta tähistav märk

16. Kohandatud töövahendidTööjuhised • Personaalsed töölehed – lakoonilised, piltideta, üks ülesanne lehel • Selged tööjuhised • Vältida õpilase ülekoormamist harjutava õppematerjaliga • Individuaalne juhendamine kõrvuti istudes ( sobib ka suhtlemine läbi arvuti)

17. Erinevusi õppetöö sisusTEACCH-meetod on efektiivne akadeemiliste oskuste omandamisel. • Oluliselt enam tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisele. Aluseks Marleen Clisseni oskuste arendamise plaan: Eneseabioskused Majapidamisoskused Vaba aja veetmise oskused Sotsiaalemotsionaalsed oskused Suhtlemisoskused Kutsealase vilumuse eelsed oskused Õpioskused Akadeemilised oskused

18. Õppekäigud • Tegutsemine õppeköögis • Ühisüritused nn tavaklasside õpilastega • Teraapilised kunsti- ja muusikaringid

19. Respekteeri ja aktsepteeri oma õpilast. • Võida laps enda poole • Võida lapsevanem oma meeskonda • Õpetaja olek ja kõne on rahulik, neutraalselt toetav. • Õpetaja peaks käituma selliselt, millist olekut ja käitumist ta oma õpilastelt ootab. • Õpetaja koostab koos õpilastega klassi reeglistiku: töörahu, sõbralik suhtlus, oma kohustuste täitmine • Jää kokkulepitud reegli või korralduse täitmise nõude juurde ka siis, kui kui õpilane käitub irriteerivalt või ignoreerivalt. • Tööjuhised tuleb anda personaalselt. Kehakeel ja miimika peavad toetama öeldut. • Mõnikord ei täida õpilane korraldust, kuna ta ei oska seda teha – “seisa laua kõrval”. Tuleb ette näidata. • Peegelda õpilase käitumist “ Sa räägid valjusti. See segab kaaslasi.” Taandu seejärel ja lase ütlusel mõjuda.

20. Tee koostööd lapsevanematega - nad on oma lapse eksperdid. • Loo meeskond, kellelt saab tuge ja nõuandeid: spetsialistid, lapsevanemad, kolleegid • Oleta alati, et lapses on peidus enamat kui hetkel paistab. • Ole kannatlik, ära looda kiiret arengut. • Loo oma õpilastele nii akustilistest kui ka visuaalsetest ärritajatest vaba õpikeskkond. • Ära heitu oma vigadest. • Lõpeta kõik lapsega tehtavad tegelused õnnestumisega.