190 likes | 412 Views
VAIMU ja KEHA TASAKAALUST KOOLIS. Eesti Koolijuhtide Ühenduse aastakonverents 2. veebruar 2006 Kuressaare.
E N D
VAIMU ja KEHATASAKAALUSTKOOLIS Eesti Koolijuhtide Ühenduse aastakonverents 2. veebruar 2006 Kuressaare
1. LÄHENEVAD TALIOLÜMPIAMÄNGUDOLÜMPIAMÄNGUDE TÄHTSUS2. KEHALINE KASVATUSHOIAKUD, HARJUMUSED, OSKUSED 3. HEAD NÄITEDSPORDIKLUBID ja SPORDIKOOLID KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSED KOOLIOLÜMPIAMÄNGUD
XX Taliolümpiamängud Torinos 10. veebruar – 26. veebruar 2006 85 osalevat riiki, üle 2500 sportlase Medalid mängus 84 alal Eestist 28 sportlast, edulootus suusaaladel Tähelepanu: 12. veebruar kell 11:00 16. veebruar kell 11:00 17. veebruar kell 11:00 24. veebruar kell 12:30
MIKS OLÜMPIA, OLÜMPIAEDU TÄHTIS? OMA RIIGI TUNNE, OLEME RAHVUSVAHELISELT NÄHTAVAD EDU = SPORTLASTE ENESETEOSTUS RIIGI MAINE ja TUNTUS RAHVA EMOTSIOONID KÕIGE TÄHTSAM: INNUSTADA KÕIKI, EELKÕIGE LAPSI JA NOORI, TEGELEMA LIIKUMISE/SPORDIGA, HARMOONIA VAIMU ja KEHA VAHEL!
ESIMENE PALVE, HEAD KOOLIJUHID: KASUTAGE MAAILMA RAHVASTE SUURIMAT SPORDIPIDU SELLEKS, ET - ÄRATADA JA INNUSTADA SPORDIHUVI - TUNDA UHKUST MEIE OSAVÕTU JA EDU ÜLE - MÕISTA KAUNIST SOORITUST, VÕIDURÕÕMU JA VÄÄRIKAT KAOTAMIST - LUUA POSITIIVSEID EMOTSIOONE SEOSES SPORDIGA!
2004 OLI EUROOPA LIIDU TEEMA-AASTA: “HARIDUS SPORDI KAUDU” Eesmärgid: - vaimse ja kehalise tegevuse tasakaalu loomine koolielus; • koostöö parandamine spordiorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel; • spordi kaudu noorte sotsiaalsete oskuste ja teadmiste arendamine; • hariduse väärtustamine noorte sportlaste seas • …………..
VAIMU JA KEHA TASAKAALKOOLIS EI OLE OLNUD LAIEMALT ARUTATAV TEEMA RÄÄGITAKSE ROHKEM TAGAJÄRGEDEST Tagajärgede erinevad esitamised, emotsioonid, üldiselt mure koht. spordirajatised, riietumis-pesemistingimused, inventar-varustus, spetsialistid, ainekava.
VAIMU JA KEHA TASAKAALKOOLIS TASAKAAL ei tähenda tundide arvu tasakaalu 3 või 4 kehva tundi on kahjulikumad kui 2 kehva! TASAKAAL tähendab võrdset SUHTUMIST Kehalise võimekuse ja tegevuse väärtustamine; Mõõdukas kehaline koormus tasakaalustab vaimset koormust. Kooli spordivõit või edukas õppursportlane tõstab kooli mainet.
VAIMU JA KEHA TASAKAAL KOOLIS EOK OOTUSED: ÕPPEKAVA, KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 1. Õppekava läbivaatamise protsessis ei vähene senine õpilaste kehalisele kasvatusele ettenähtud kohustuslik tunnimaht (summa 1.- 12. kl. – 28 t.) 2. Kõik nimetatud kohustuslikud tunnid toimuvad tunniplaaniga fikseeritud päevakavas ajavahemikul reeglina 08:00 – 15:00 3. Kehaline kasvatus kui õppeaine aitab õpilastel paremini toime tulla õppekoormusega, taotleb tasa- kaalu õpilaste vaimse ja kehalise koormuse vahel.
VAIMU JA KEHA TASAKAAL KOOLIS EOK OOTUSED: 4. Kehalise kasvatuse ülesanne on õpetada lapsi sportima, kujundada neis positiivne suhtumine liikumisharrastusse ja sportimisse ning anda selleks tarvilikke teadmisi ja oskuseid. • Kehalises kasvatuses õpilase hindamisel tuleb oluliseks lugeda osalemist, arengut,omandamist ja suhtumist. Otstarbekas oleks õpilaste tervisekontroll ja kehaliste võimete regulaarne testimine ning andmete talletamine.
VAIMU JA KEHA TASAKAAL KOOLIS EOK OOTUSED: • Pöörata erilist tähelepanu klassides 1. kuni 6. kehalise kasvatuse raames selliste spordi-alade õpetamisele, mida võimalik harrastada elukestvalt. • Seoses spordialade õpetamisega pidada oluliseks kehalise kasvatuse õpetajate sellealast koolitamist ning koostööd ülikoolide ja vastavate spordiala-liitudega. 8. Kehalise kasvatuse ja liikumis- ning spordi-õpetuse kui protsessi tagamisel on oluline regulaarne monitooring ja positiivsete kogemiste üldistamine
TEINE PALVE, HEAD KOOLIJUHID: - LOOGE KESKKOND, MILLES KEHALISE KASVATUSE JA SPORTIMISE FOON ON POSITIIVNE - KUJUNDAGE SPORTIMISE SOOVI, EELISTAGE ARENGUT NORMIDELE - VÄÄRTUSTAGE LIIKUMISOSKUSTE JA -VILUMUSTE OMANDAMIST, MIS TAGAVAD EELDUSED ELUKESTVAKS SPORTIMISEKS
HEAD NÄITED, KOOSTÖÖVALMIDUS KA KÕIGE PAREM ÕPPEKAVA JA TÄISLIKUM KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA EI SAA TAGADA AINULT TUNDIDEGA ARENGUKS TARVILIKKU KOORMUST, TEADMISI, OSKUSI. HARIDUSSÜSTEEMIL PARTNERID: SPORDIKLUBID ja SPORDIKOOLID SPORDILIIDUD ja SPORDIÜHENDUSED EESTI OLÜMPIAKOMITEE
EESTI OLÜMPIAKOMITEE SPORDIORGANISATSIOONIDE “KATUS” 100 liikmesorganisatsiooni: 69 spordialaliitu 19 maakonna ja linna spordiliitu 12 üleriigilist spordiühendust ----------------- üle 2300 spordiklubi üle 180 000 spordiharrastaja üle 3000 treeneri
EESTI OLÜMPIAKOMITEE OM - ks VALMISTUMINE JA OSAVÕTT TIPPSPORT JA R/V KOOSTÖÖ ----------------- Liikumisharrastus Noorte- ja koolisport Spordi roll ja väärtused ühiskonnas Elukestev õpe spordis & treenerikutse Spordiorganisatsioon Eestis
HÄID NÄITEID ~ 80 tuhat last ja noort spordiklubides ja spordikoolides Eesti Koolispordiliit ja maakondade / linnade spordiliidud korraldavad arvukalt koolispordi võistlusi Eesti Olümpiaakadeemia hoogustuv projekt: Kooliolümpiamängud
KOLMAS PALVE, HEAD KOOLIJUHID: - TEHKE KOOSTÖÖD SPORDIKLUBIDEGA seal valmisolek ja tihti ka avaliku sektori raha - TOETAGE KOOLISPORDI VÕISTLUSI eriti, kui võistlevad klassi- või koolivõistkonnad - OLGE AVATUD UUTELE INITSIATIIVIDELE, USALDAGE OMA SPETSIALISTE JA AKTIIVSEID ÕPILASI