Peeter Eek Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakond peeter.eek@envir.ee,

1. Mis on see jõud, mis prügi metsa alla viib? 11.05.2010, Tallinn Peeter Eek Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakond peeter.eek@envir.ee,

2. Prügi metsas – miljon miksi? 'Prügi metsas' on üldine kujund tähistamaks laiemalt levinud ja üldisena mitteaktsepteeritud käitumisest Nagu üldisel ühiskondlike normide vastasel käitumisel, on ka sellel mitmeid põhjuseid Tavaliselt esitatakse teadlikkuse probleem ja järelevalve nõrkus Sisulise jäätmekäitluse poolelt tuleb siinkohal kindlasti lisada esmasena pigem Kogumissüsteemist väljaspool olevate jäätmekäitlejate hulk, mis annab just esmase motiivi 'viia kuskile, kus odavam' ,

3. Niisiis – prügi metsas? - Miks nr 1 Sest see ei häiri paljusid inimesi üldse... Sellist käitumist soodustab teatud määral “ajalooline tava” – kus sisuliselt väike kogus ja valdavalt biolagunevaid jäätmed viidi mõnda kõrvalisse kohta

4. Niisiis – prügi metsas? - Miks nr 2 Sagedane väide: Eesti elanikel ei ole lihtsalt raha maksta jäätmekäitlusteenuse eest .... Olmejäätmete käitluse tasud on keskmises majapidamises ca 20-100 kr/kuus, mis sõltub oluliselt nii teenuse mahust kui kohalikust korraldusest Jäätmekäitluse tasud teiste EL riikidega võrreldes ei ole kallid. Nende osakaal eluaseme kuludes on väike.

5. Riigikontrolli audit: Ülevaade jäätmehoolduse olukorrast valdades ja linnades (Juuli, 2008) Mida Riigikontroll järeldas?:Mitmed omavalitsused ei täida seadusest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduse korraldamiseks. Ligikaudu43%omavalitsustest ei ole täitnud korraldatud jäätmeveo kohustust ning ligikaudu 30% jäätmekava koostamise kohustust. Mõnevõrra parem on olukord jäätmehoolduseeskirjadega, mis puuduvad 5% omavalitsustest. ■ Jäätmehoolduseeskirjades esineb puudusi. Osade omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad ei vasta sisult seaduse nõuetele ega reguleeri piisavalt jäätmehoolduse korralduslikke küsimusi ning järelevalvet. Siiski – kui jäätmekavasid ja jäätmeeeskirju analüüsida, siis on need sageli just sisuliselt puudulikud – seega on üldine olukord veelgi kurvem.... Üldisem põhjus – halduslik killustatus ja haldussuutmatus

6. Mõnegi KOVi jäätmehoolduseeskiri on väga hea – kuidas on lood selle tegeliku järelevalve- ja jõustamisega? 2008 a alguse uudised: 2007 a jooksul koguti Tallinnas -parkimistrahve ca 2,5 Mkr - teede-tänavate sulgemise eest 1,3 Mkr - jäätme-eeskirja rikkumise eest 140 tuh kr (s.o 5 % parkimise- ja 11 % teede-tänavate sulgemisega võrreldes) Kõik kolm on õiguslikult võrdsed Volikogu määrused..... On ilmne, et jäätmekäitlus ei ole prioriteetne Riigi Jäätmekava 2007-2013 : mõned järeldused

7. Niisiis – prügi metsas? - Miks nr 3 Majapidamisi (st jäätmetekitajaid) ei soovita siiani 'lukku panna' – eeldusena võetakse pigem põhimõte 'täna otsustan mina' – mida oma jäätmetega teen

8. Korraldatud jäätmeveost Aastal 2002 Riigikogus heaks kiidetud Üleriigilises jäätmekavas on ülesandena sõnastatud „tagada võimalikult kõigi jäätmevaldajate sidumine kogumisüsteemiga“ – eesmärk, mille suunas kava kehtivuse perioodi jooksul (kuni 2007. aastani) liiguti väga aeglaselt ehk sisuliselt jäi eesmärk saavutamata. Seaduse kohaselt pidid üle 1500 elanikuga KOV-id konkursid välja kuulutama juba 2004. a lõpuks. Sellisel juhul oleks pidanud juba 2005. a jooksul toimuma üleminek korraldatud jäätmeveole (mis pidanuks haarama kindlasti ligi 95% elanikkonnast).

9. Niisiis – prügi metsas? - Miks nr 4 Jäätmekäitluse lihtsustatud käsitlemine – teenus nagu iga teine - kes vajab, see tellib..... Ca 70 % elanikest korrusmajades on seotud jäätmete kogumsisüsteemiga kohustulikult, kulude jaotus toimub üldisena korteri pinna alusel, mitte otseselt tekkinud jäätmete koguse põhiselt – samas terav vastasseis eramajade, suvilate jms osas, kes soovivad, 'osta teenust vaid siis, kui ise vajalikuks peavad'

10. Jäätmemajandus üldiselt - I Keskmine Eesti leibkond maksab praegu segajäätmete käitluse eest otsekuluna ca 50-60 kr (piirides 20-100 kr) kuus – siia tuleb lisada kaudse kulunaca 25 kr kuus 'tootja vastutusega' seotud toodete hinnalisasid, mille eest tasutakse kaupu ostes. Teatud osa majapidamisi (10-15 % ? → ca 135-180 tuh el!)) on väljaspool igasugust jälgitavat kogumissüsteemi ja osaliselt satuvad nende jäätmed 'üldisesse võrgustikku' → Kulud tasuvad teised Ca 10 % elanikkonnast põletavad regulaarselt jäätmeid (Turu-Uuringute AS 2007) → otsestest kuludest kaudseks kuluks (saastamine, ka küttekollete rikkumine jms)

11. Korraldatud jäätmeveo konkursside vaidlustamine – majanduslikud põhjused Sageli ei suudeta jäätmevaldajaid liita kogumissüsteemi, sest konkursside tulemused vaidlustatakse (vahel ka otsitud põhjustel). Ka jõustunud lepingute aladel vabastatakse kohati suurel hulgal jäätmevaldajaid liitumisest. Väljaspool KOJV ehk nn 'reguleerimata turul' on teenuse hind majapidamisele keskmisena 30-35 kr/kuus kallim, aastas ca 400 kr/majapidamine kallim. 2009 vaidlustatud piirkondades ca 170 tuh leibkonda x 400 kr/a = 70 Mkr enamkäivet, võrreldes KOJV konkursside keskmiste hindadega (mida tasandab 'lisateenuste kõrged hinnad KOJV alal'). Seega – majandulikult VÕIB aru saada jäätmekäitlejate vastumeelsusest konkursside suhtes..... Konkursside mitteõnnestumise mõjud: 1) ei õnnestu tagada kogumissüsteemiga liitumist → jäätmed kellegi teise konteineris, prügi metsas, kodune põletamine 2) ei õnnestu tagada paberi-, biojäätmete jt liigitikogumist → surve ladestamisele 3) Mõju jäätmevaldaja kuludele

12. Alternatiivne lahendus kohalike prügilate sulgemisele ja PRÜGISTAMISE vähendamisele on... Korraldatud jäätmevedu (elanikkonna kogumissüsteemiga ühendamine ) + jäätmejaamade võrgustik Jäätmejaamade rajamine keskmisena: Investeering 4 Mkr, sellest seni 90 % Riik/ 10 % KOV Tegevuskulu ca 250-400 tuh kr/a – KOV Tulemus – jäätmejaamade võrgustik areneb aeglaselt- kardetakse kulu lisandumist eelarvesse Alternatiiv: EU-s 'tüüpiline' Kohalik Jäätmemaks, otseselt taaskasutuse edendamiseks, JäS muutmisel pakutud 100-500 kr majapidamine/aastas → KÕIK on vastu ....

13. Prügistamisel on palju põhjuseid, see on nähtusena tuntud laiemalt ja vastumeetmed on EL maades hästi teada Kitsamalt jäätmekäitluse valdkonna mõistetes on sellise üldmõiste all tegelikult kaks eraldi probleemi: 1) prügistamine kitsamalt (ingl k. littering), lahtise prügi loopimine 'käigult tarbides, mõtlemata' – Leevendada saab enamate kogumiskonteinenerite, teavitamise ja järelevalvega 2) ulaladestamine (ingl. k. fly-dipping) – enamasti autoga vms teadlik ettevalmistatud prügi viimine keskkonda Prügistamist saab vältida motiivi äravõtmisega: - kohustusega liituda kogumisüsteemiga olmejäätmete osas - kättesaadav jäätmejaamade teenus 10-15 km raadiuses - järelevalve tõhustamine Kokkuvõtteks - I

14. Prügistamine on viimastel aastatel vähenenud tõenäoliselt nii selgitustöö (Teema Ära 2008 !!!) kui ka kogumis-süsteemiga liitumise ja jäätmejaamade võrgustiku arengu tulemusel. Ka järelevalve on tõhustunud. Hinnanguliselt oli prügistamine 2009 a ca 2000 t, mis on alla 0,5 % kogu olmejäätmete tekkekogusest – see on endliselt siiski murettekitav kogus. Prügistamise vähendamine sõltub palju ka otseselt võimest/soovist rakendada kehtivat jäätmeseadust, ettevaatavalt aga ka näit KOVdele jäätmekäitluse toetuseks rahastamise mudeli leidmisest – milllest EL-s on esmane kohalik jäätmemaks . Kokkuvõtteks - II

15. Tänan tähelepanu eest !