Haiglajäätmete käitlemise seadusandlik taust ja haiglajäätmete käitlemine 2007. aastal

1. Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja peeter.eek@envir.ee Türi-Alliku 24.08.2007 Haiglajäätmete käitlemise seadusandlik taust ja haiglajäätmete käitlemine 2007. aastal

2. Eestis on praegu 62 haiglat, sh regionaalhaiglaid - 3, keskhaiglaid - 4, üldhaiglaid - 11, kohalikke haiglaid - 7, erihaiglaid- 11, hooldushaiglaid - 20, taastusravihaiglaid - 5. Haiglate ravivoodite arv on ca 7340. Haiglavõrgu arengukava järgi 2015. aastaks jääks Eestisse 19 haiglat ja voodite arv väheneks 5 250 voodini. Lähtekohad – Taani Keskkonnaagentuuri toetatud haiglajäätmete uuring 2001-2003

3. Eestis reguleerivad praegu tervishoiujäätmete (haiglajäätmete) käitlust erineval määral paarkümmend erinevat seadust ja määrust Haiglajäätmee regulatsioonist - Üldist

4. 1. Jäätmeseadus, mis sätestab jäätmekäitluse põhiprintsiibid: • defineerib jäätmete mõiste; • määratleb jäätmevaldaja kohustused; • määratleb eri osapoolte (sh kohalike omavalitsuse) kohustused; • annab üldised alused jäätmete jaotamiseks ohtlikeks ning tava (st mitteohtlikeks jäätmeteks; • esitab jäätmete omadused, mille alusel klassifitseeritakse jäätmeid ohtlikeks; • sätestab ohtlike jäätmete liigitikogumise nõue ning eraldamise nõue tavajäätmetest. Jäätmeteseaduse regulatsiooni põhiosa tuleneb EL Jäätme -, Ohtlike Jäätmete direktiividest t., ja nende alusel antud otsustest – mis sellistena on aluseks Liikmesriikide aktidele kogu EL-s. Haiglajäätmete käitlust reguleerivad olulisemad õigusaktid (1):

5. Jäätmeseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on jäätmed mis tahes käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmeseaduse § 6 lõike 1 kohaselt loetakse jäätmeid ohtlikeks jäätmeteks, kui vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Jäätme- ja ohtliku jäätme mõisted

6. Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on ohtlikud omadused H1-H14, sh : H9 – nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist nn. Prügilamäärus § 19. Jäätmed, mille ladestamine prügilasse on keelatud (1) Prügilasse on keelatud ladestada: 3) tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid, nagu on määratletud «Jäätmeseaduse» § 8 punktis 10; Jäätmeseaduse § 8 Jäätmete kahjulik toime

7. Jäätmevaldaja on kohutatud omama teavet tema tekitatud ja valduses olevatest jäätmetest ja kas a) käitlema need ise nõuetekohalt b) andma üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba ning OJ korral ka OJ käitluslitsusenti valdavale ettevõtttele c) OJ üleandmisel tuleb vormistada OJ saateleht Enda tekitatud OJ nõuetekohaseks käiitlemiseks ei ole vaja OJ litsensti, kui käitlemisle tuleb esiatda Jäätmearuanne – seega jaiglates autoklaavimiisl käideldakse OJ tavajäätmeks – ja see peab olema kaetud Jäätmeaaruandega Ühtlasi sätestab jäätmeseaduse § 71 lõige 2 punkt 6, et kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri peab määrama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra Eelpool nimetatud tervishoiujäätmete (haiglajäätmete) käitlemise kord on kehtestatud Tallinnas, Tartus jt suuremates linnades. Eestis haiglajäätmete käitlust reguleerivad olulisemad õigusaktid (2):

8. Väljavõte Jäätmeloendist:

9. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 'Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu', mis täpsustab Jäätme mõistet ja jaotab esmaselt ohtlikud- ja tavajäätmed 18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) 18 01 02 Kehaosad ja elundid, veresäilituskotid ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ega kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) Eestis haiglajäätmete käitlust reguleerivad olulisemad õigusaktid (3):

10. Kemikaaliseadus Kiirgusseadus Veeseadus Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 'Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded' Jt õigusaktid Eestis haiglajäätmete käitlust reguleerivad olulisemad õigusaktid (4):

11. Nakkusohtlikkud jäätmed Bioloogilised jäätmed Ravimijäätmed ja teised ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed võib jagada 4 peamisse jäätmerühma:

12. Teravad-torkivad jäätmed: lõiketerad ja torkivad esemed, mida kasutatakse patsiendihoolduses või ravis, nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne [jäätmekood: 18 01 01] • Nakkusohtlikud jäätmed: sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ravist, mis sisaldavad elusbaktereid ja/või viirusi, meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või niiske sidumismaterjal, vereülekandesüsteemid jne [jäätmekood: 18 01 03*] • Bioloogilised jäätmed: koed ja kehaosad, nt amputeeritud kehaosad, organid, platsenta, koeproovid, jne [jäätmekood: 18 01 02] Nakkusohtlikke jäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel kõrgem risk (1):

13. Kuigi bioloogilisi jäätmeid võib pidada ohtlikeks jäätmeteks siis, kui jäätmed sisaldavad teravaid-torkivaid osi, nt luutükid ja/või veri või teised koemahlad, peetakse neid jäätmeid tavaliselt tervishoiu nakkusohtlikke jäätmete rühma kuuluvaiks. Selle üheks põhjuseks on ka soov töödelda esteetilistel põhjustel koe- ja kehaosi, nii et need ei oleks ära tuntavad. Selle tulemusena loetakse bioloogilisi jäätmeid nakkusohtlike jäätmete üheks osaks, mis alluvad samadele registreerimise, kogumise, hoidmise, transpordi ja töötlemise reeglitele. Nakkusohtlikke jäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel kõrgem risk (2):

14. Ravimijäätmed: kasutuskõlbmatud sh kehtivusaja ületanud ravimid, kaasa arvatud tsütostaatiliste ravimite jäätmed; materjale, mis võivad olla saastatud tsütostaatliste jääkidega, nt klaasnõud, kindad jne, ei peeta tavaliselt nakkukusohtlikeks jäätmeteks, siiski tuleb need kõrvaldada koos tervishoiu ohtlike jäätmetega • Kemikaalide jäätmed: ohtlike kemikaalide jäägid või esemed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, nt amalgaamijäätmed, kasutatud ilmuti, kinniti, filmid, kasutatud elavhõbelambid, patareid jne Ravimijäätmed ja teised ohtlikud jäätmed

15. Olmejäätmed: jäätmed, mida võib käidelda ja kõrvaldada sarnaselt tavaliste olmejäätmetega, nt köögi- ja toidujäätmed, jäätmed kontoritest ja palatitest, elektroonika, paber, papp, klaas jne, kaasa arvatud taaskasutatavad jäätmed. Infusioonikotid, stoomikotid, mähkmed, tühjendatud uriinikotid jne • Puuvillatampoonid, muud liiki tampoonid, salvrätid, plastiktopsid jne hambaarstidelt Tervishoiuasutustega seoses võib mh eeldada ka järgmisi jäätmeliike: • Aia ja pargi jäätmed • Lammutusjäätmed jt. Olmejäätmed

16. • tervishoiusektori jäätmed tuleb sortida tekkekohal • ohtlike jäätmete kogumine ja sisemine transport peab olema planeeritud nii, et kontakt patsientide ja raviosakondadega on minimaalne ning juurdepääs jäätmetele on piiratud • jäätmed tuleb süsteemi igas osas koguda regulaarselt ja sobivate intervallidega, et vältida keskkonnakoormust ja mittevajalikku pikaajalist jäätmete ladustamist • pakend, mida kasutatakse transportimisel, peab olema heaks kiidetud (väljastatud sertifikaat) Haiglajäätmete käitlemise üldised põhimõtted (1)

17. • jäätmete kogumine ja muuu käitlemine peab olema planeeritud nii, et käsitsi tõstmine on minimaalne • täidetud pakendid tuleb sulgeda ja markeerida enne, kui need tekkimiskohast edasi toimetatakse • jäätmeid tuleb hoida sobivas hoidmiskohas • jäätmed peavad olema korralikult pakitud • ohtlikke jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmeliikidega Haiglajäätmete käitlemise üldised põhimõtted (2)

18. Riiklik juhendmaterjal 'Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus' (2001) märgib järgnevat: Tervishoiuasutused peavad välja töötama sisemised sortimis- ja käitlemisjuhised tervishoiul tekkivate jäätmete (nakkusohtlikke jäätmete) ja muude, nii ohtlike kui tavajäätmete käitlemiseks. Need juhised peavad põhinema konkreetse asutuse tegelikel jäätmeko-gustel ja personal, kes vastutab jäätmete sortimise ja käitlemise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja koolitust, kuidas neid juhiseid järgida. Haiglajäätmete sortimis- ja käitlemisjuhised

19. Haiglajäätmete teke 2005 (kogusedJäätmearuannete alusel)

20. Haiglajäätmete teke 2006 (kogusedJäätmearuannete alusel)

21. Haiglajäätmete teke 2006 (kogusedJäätmearuannete alusel)

22. Haiglajäätmete teke 2006 (kogusedJäätmearuannete alusel)

23. Seni puudub Jäätmealases seadusesandluses selge regulatsioon millised haiglajäätmed tuleks lugeda ohtlikuks jäätmeks ja millised mitte Vajadus ühtsete ja kõigi haiglate poolt üheselt rakendatavate haiglajäätmete eristamise kriteeriumite järele on ilmne Kahjuks ei ole Keskkonnaministeeriumi senine dialoog Sotsiaalministeeriumiga andnud mingeid sisulisi tulemusi..... Tegemist on sügavalt meditsiinivaldkonna sisemise eriküsimusega, mille reguleerimine jääb väljapoole Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonda Lähtekohana oluline vaadata teiste EL maade praktikat, kus mh rakendatakse täpselt sama Jäätmeloendit Haiglajäätmete klassifitseerimine ohtlikuks jäätmeks või tavajäätmeks?

24. Haiglajäätmete klassifitseerimine peaks lähtuma eelkõige sellest, et osasid haiglajäätmeid tuleks liigitada potentsiaalselt nakkusohtlikeks ja nakkusohtlikeks tulenevalt printsiibist, et kõik patsiendid, kes pöörduvad haiglasse on potentsiaalselt nakkusohtlikud ning seda just eelkõige patsiendi vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide leviku tõkestamise põhimõttest Millest peaks lähtuma haiglajäätmete klassifitseerimine?

25. Kõige olulisem küsimus: Nakkusohtlike jäätmete KOGUSED Ühtne kohtadel liigitamise praktika Käitlusvõimaluste olemasolu loob eeldused jäätmete ühtseks liigitamiseks Põhja-Eestis 41% Eesti voodikohtadest 4 suurt haiglat Kirde-Eesti haiglate lahendused Selgitamist vajavad küsimused

26. Ladestamiseelne töötlemine: Autoklaav (Tartu näide) Mikrolainetetöötlus Kombineeritud töötlus (Pärnu näide) Põletamine: Ohtlike jäätmete põletusseade Tartus Tavajäätmete põletustehas (Iru Elektrijaam OÜ – kaivitub 2011-2012 ?) Jäätmete eksport põletamiseks Tehnoloogilised lahendusalternatiivid

27. Ühe (või mitme) haigla arendusprojekt Ühine rajamine kui käitluskoha opereerimine Jäätmekäitleja investeeringud (st haiglad lepinguds Jäätmekäitlejatega): Riskide maandamine J.käitlejatele – garanteeritud kogused Mõistlik projekti tasuvus Kombinatsioon haiglad + jäätmekäitleja: Ühisettevõtte rajamine projekti alustamisel Käitluskoha opereerimisõigus konkursi teel Alternatiivid projektiarendusteks

28. Ilme vajadus täpsustada Ohtlike – ja tavajäätmete mõisteid ja nende eristamise aluseid kas määruse vormis või minimaalselt ühtse ja tunnustatud juhendi vormis Lõuna-Eestis on probleem sisuliselt lahendatud TÜ Kliinikumi aktiivse tegevus kaudu, probleem laheneb ka Pärnus – mingeid olulisi arenguid ei ole märgata vaatamata mitmeaastastele aruteludele Tallinna jm Põhja-Eesti piirkonnas Keskkonnaministeerium on toetanud nii TÜ Kiliiinikumi kui ka Pärnu haigla projekte, ka teistele projektidele on toetus võimalik hetkesituatsioone ja projektitaotlusest tulenevalt Mitte-midagi tegemine kuni 2012 tuleb J.põletus EI OLE alternatiiv!!! Järeldused

29. Tänan tähelepanu eest ! Küsimused: Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium peeter.eek@envir.ee