140 likes | 426 Views
Töövõimetuskindlustus. SOM. Sissejuhatus. Töötamine individuaalses plaanis: Sissetulek Võimalus majanduslikult paremini hakkama saada Eneseteostus Sotsiaalne kaasatus Tööealine rahvastik väheneb. Töövõimetusega hõlmatud isikud. Haiguspuudumine
E N D
Sissejuhatus • Töötamine individuaalses plaanis: • Sissetulek • Võimalus majanduslikult paremini hakkama saada • Eneseteostus • Sotsiaalne kaasatus • Tööealine rahvastik väheneb
Töövõimetusega hõlmatud isikud • Haiguspuudumine • Aj tv 2011: 4 044 732 p (= 11 081 inimaastat) • Püsiv töövõimetus • 90 000 püsivalt töövõimetut inimest (16 - 63 a.) • 62 000 püsivalt töövõimetut mittetöötavat tööealist inimest • Püsivalt töövõimetute hõiveseisund: • 33% hõives • 16% töötud • 51% mitteaktiivsed
Süsteemi kriitika: Praxis • Töövõimetuse hüvitamise skeem on ebaefektiivne ja killustunud. • Isikutele osutatakse ainult passiivseid meetmeid. • Rehabilitatsioon on hiline ja vähene ning ei ole seotud töövõimetusega (2011).
Süsteemi kriitika: Riigikontroll • Töövõimetussüsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, kuna isikutele ei pakuta rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid ning riik hindab inimese töövõimetust, mitte aga võimet teha muud tööd või õppida uus amet (2010). • Riik ei ole tööealise rahvastiku töövõimelisuse tagamisel olnud järjekindel. Riik ei ole teinud märkimisväärseid samme töökeskkonna turvalisemaks muutmisel (2011).
Töövõimetuse kulu Ajutise tv kulu 2011 – 41,3 mln eurot Ajutise tv kulu 2015 – 47,5 mln eurot Püsiva tv kulu 2011 – 190 mln eurot Püsiva tv kulu 2013 – 230 mln eurot Püsiva tv kulu 2015 – 267 mln eurot
Vabariigi Valitsuse tegevuskava • Luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda.
Muudatuse eesmärk • Inimese töövõime säilitamine ja taastamine • Vähenenud töövõimega inimeste töötuse ennetamine • Inimese tööturule naasmine • Tööandja motiveerimine töökeskkonna parandamiseks
Muudatuse põhimõtted • Inimese vajadusest lähtuv terviklik meetmete süsteem. • Passiivsed meetmed peavad toetama aktiivseid meetmeid (k.a ajutise töövõimetuse ajal). • Süsteemi sisenemisel tuleb hinnata, mida inimene saab teha. • Süsteemist väljumine peab suurenema. • Tööandjad ja töötajad peavad olema kaasatud ja motiveeritud.
Meetmed Vajalikud ja õigeaegsed teenused. Töövõime hindamine; isiku ja tööandja nõustamine. Isiku toetamine oma töökohal; seejärel otsitakse sobivat tööd sama tööandja juures; edasi otsitakse sobivat tööd kogu tööturul. Rahastamise skeem ja rahaliste hüvitiste disain toetab aktiivsust. Üks koordineeriv ja vastutav asutus.
Rahastamise üldpõhimõtted • Tööjõu maksu/maksekoormus ei suurene • Kaalumisel on nii riigieelarveline rahastamine kui tööturu osapoolte panus • kuna kohustused, vastutused ja kindlustuse kaitse ulatus on veel arutluse all, siis pole ka veel täpset rahastamise skeemi • võimalik on ka erakindlustusturu süsteemis osalemine (eelkõige läbi tööõnnetuste kindlustamise)
Vaja läbi töötada ja lahendada • Töövõime ulatuse hindamise metoodika • Töötervishoiu teenus ja kutsehaiguse tuvastamine • Teenuste (s.h. taastusravi ja rehabilitatsiooni) osutamise regulatsioon • Tööle naasmise (individuaalne) kava ja juhtumikorralduse regulatsioon • Rahastamine • Mitteaktiivsete isikute ülekandmine skeemi • Kaasuvad õigused • Kahjuhüvitiste skeem • Soodus-, väljateenitud aastate ja eripensionid ...