Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

1. Asulate areng ja linnastumine Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

2. Allikad: • http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/LINNASTUMINE: autorKatrin Lipp • Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 • Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003

3. LINNASTUMINE • Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga

4. Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: • Joogivee lähedus • Vajaliku kütuse olemasolu • Põllumajanduses kasutatava maa lähedus • Vajalike ehitusmaterjalide lähedus • Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest • Soodne transpordi-geograafiline asend

5. Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks • Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad • Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat • Jaapanis - 50 000 inimesega asulat • Malaisias - 10 000 inimest • Tšehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms

6. Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik

7. Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus • Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. • Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. • Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. • Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid.

8. Agraarajastu linnad • Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades • Linnades elas 1-2 % rahvastikust • Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega • Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega

9. Linnastumine tööstusühiskonnas 1 • Toimub kiire linnastumine • Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse • Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega

10. Linnastumine tööstusühiskonnas 2 • 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. • Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 • 2000. aastal oli neid ligi 400. • Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550.

11. Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine • Väheneb tööstustöökohtade osakaal • Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb • Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse • Linnade tagamaale rajatakse rikaste inimeste elamurajoonid • Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid

12. Infoajastu linn: • Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. • Paljud inimesed töötavad kodus – kaugtöö. • Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. • Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad.

13. Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. • Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna- Saksamaa linnade võrgustik Bodeni järve ääres

14. Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või Suur-Pariisis elavad koos mitmed miljonid inimesed.

15. Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. • Põhja- Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas on mitmeid megalinnu: Sao Paolo, Buenos Aires, Mexico, New York, Los Angeles – kõigis neis elab enam kui 15 miljonit inimest. • Aafrikas on linnade areng piirkonniti erinev, kuid siingi on elanikkond linnastunud. Näiteks suurtes linnastutes nagu Kinshasa, Kairo või Lagos, kus 1950. aastal elas 300000 inimest, küündib elanike arv nüüd 10 miljonini.

16. Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. • Aasias on linnastumise tempo väga kiire. • Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. • Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo.

18. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides

19. LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb vähem arenenud maades Must-Aafrikas); II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb, Euroopas oli 20.saj 1. poolel); III - Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga (linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei suurene, toimub vastulinnastumine, Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas)

20. LINNADE SISESTRUKTUUR • Kesklinn - ärila • Üleminekupiirkond – agul • Vana tööstuspiirkond • Odavad elurajoonid • Kallid (eliidi) elurajoonid • Uuskeskus (edge city) • Uus tootmise piirkond • Uus (raske)tööstuspiirkond • Keskklassi elamurajoon • Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) • Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond)

21. Linnastumise tase • Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt vaid arengumaadest sisserändavate inimeste arvelt. • Iive on kas väga väike või hoopis negatiivne.

22. Linnastumise tase • Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. • Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. • Mõnedes arengumaades MANILA toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid. • Iive on suur

23. SLUMMID Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et enamus neist elavad linnades illegaalselt. Elatakse juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Sellistes vaestekvartalites elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest. 2005.aastal elas ÜRO hinnangul slummides iga seitsmes inimene maailmas.

24. Üle neljandiku maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Reostunud veest ja tualettide puudumisest tulenevad haigused on ohtlikud eelkõige lastele. Arengumaade linnade lastest sureb iga kümnes enne viieaastaseks saamist. (pildil on lapsed India hiigellinna Delhi slummis).

25. Linnastumise mõju keskkonnale • Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta vee nappus arengumaades • Energiavarude liigne kulutamine • Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine • Jäätmete ladestamise probleem • Linnade pealetung looduskeskkonnale

26. Linnastumise mõju keskkonnale • Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud • Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. • Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese

27. Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast