VÄÄVEL

1. ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS TAH - 12 VÄÄVEL Koostaja: Merilyn Merisalu Juhendaja: Eve Torv 2013

2. S 16 6 8 2 • Väävel on aktiivne mittemetall • Keemiline sümbol: S (Sulfur) • Järjenumber/aatomnumber: 16 (tuumas 16 prootonit ja elektronkattes16 elektroni) • Asub3. perioodis(elektronkattes 3 kihti) • AsubVIA rühmas(väliselektrone 6) • Elektronskeem: S: +16|2)8)6) 32,064 VÄÄVEL Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis

3. KEEMILISED OMADUSED • Väävellihtainena S(0) on niioksüdeerija,kuiredutseerija • Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on –II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) • Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) • Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid

4. Reageerib metallidega kas tavatemperatuuril (leelismetallid, leelismuldmetallid, elavhõbe, vask, hõbe) või kuumutamisel (alumiinium, raud, tsink, plii), tekivad sulfiidid (käitub oksüdeerijana): Fe + S → FeS-2 2Na + S → Na2S • Reageerimisel vesinikuga tekib mürgine gaas divesiniksulfiid (käitub oksüdeerijana): S + H2→H2S−2 • Reageerimisel hapnikuga (põlemisel) tekib vääveldioksiid (käitub redutseerijana): S + O2 SO2 • Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega

5. FÜÜSIKALISED OMADUSED • Aatommass: 32,064 • Tavatingimusteskahvatukollane(rohekas, punakas) lõhnatarabe rombiline kristalne aine • Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) • Halb elektri- ja soojusjuht • Madal sulamistemperatuur (119°C) • Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks (muutub viskoossemaks) • Temperatuuril üle 300°C muutub taas vedelamaks • Keemistemperatuur 445ºC • Tihedus 1,96 g/cm³

6. VÄÄVLI ALLOTROOBID • Rombiline väävel – kõige tavalisem, on püsiv temperatuurini 95,4°C (a) • Monokliinne väävel - väävelsulatatakse ja jahutatakseaeglaselt. Tekivadpeened nõeljadväävlikristallid(b) • Plastiline väävel - väävelsulatatakse ja jahutataksekiiresti. Tekibpruunvenivplastiliinitaolinemass (c) a) b) c) Pilt 2: Väävli allotroobid

7. VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID • Vääveldioksiid SO2 – värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Tekib väävli ja sulfiidide põletamisel või sulfitite reageerimisel tugevate hapetega • Vääveltrioksiid SO3 – veest kaks korda raskem vedelik, mis seismisel kristalliseerub (temperatuuril 17º C). SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ained süttida • Divesiniksulfiid H2S – ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Esineb mineraalvetes ja tekib valkude lagunemisel. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega

8. Väävlishape H2SO3 - keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus) • Väävelhape H2SO4 - värvuseta, lõhnata, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Kasutatakse fosforväetiste tootmiseks, naftaproduktide rafineerimiseks, kemikaalide ja maakide töötlemiseks, tselluloosi ja paberitööstuses, värvide tootmiseks

9. LEIDUMINE • Esineb looduses ehedalt (vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses) või sulfiitide (galeniitPbS, püriit FeS2) ja sulfaatide koostises (kips CaSO4 2H2O) • Suured eheda väävli lademed on Sitsiilias, Floridas, Arizonas, Kamtšatkal • Tekitab keskkonnaprobleeme (happevihmad) • Kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse Fumarool-vulkaanilisigaase ja veeauru eraldavavaus maapinnas Pilt 3: Fumarooliväli Uus-Meremaal

10. On mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt väävlirikkad on juuksed (4%), küüned, karvad, sarved, kabjad ja linnusuled • Täiskasvanud inimorganismis on ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Valdava osa väävlist saame toiduga valkudest • Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit • Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned • Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised (vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid) • Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas

11. KASUTUSALAD • Väävelhappe valmistamisel (kasutatakse akudes) • Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks • Taimekasvatuses (mineraalväetiste valmistamisel) • Püssirohu, lõhkeaine valmistamisel • Paberi valmistamisel • Tuletikkude valmistamisel • Ravimite valmistamisel (sissevõtmiselon lahtisti, salvides ja pulbritekoostises,kasutataksenahahaigusteravil) • Värvainete valmistamisel

12. Pilt 4: Väävlitasandik Jupiteril Pilt 5: Väävliväli Hiinas

13. KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel • http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/index.html • http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf • http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3086/Teema%202%20%20V%C3%A4%C3%A4vel%20ja%20%20v%C3%A4%C3%A4velhape.pdf • http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm • Tiitellehe pilt: http://tsfitnessnyc.files.wordpress.com/2010/07/large_sulfur_crystalheader.jpg • Pilt 1: http://translate.google.ee/translate?hl=et-EE&langpair=en|et&u=http://www.webelements.com/sulfur/history.html • Pilt 2: http://www.wonderwhizkids.com/resources/content/imagesv4/chemistry/Inorganic+chemistry/9_4.jpg • Pilt 3: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg • Pilt 4: http://www.chemicool.com/elements/sulfur.html • Pilt 5: http://zhongaomade.en.made-in-china.com/product/JocmYPDjHbkV/China-Sulfur-Powder-and-Block.html

14. TÄNAN KUULAMAST JA VAATAMAST! http://mitchellk.photoshelter.com/image/I0000fZqfRVGp228