Sissejuhatus ja rakendus 3-4.01.2013 Hagi Šein

1. Sissejuhatus ja rakendus 3-4.01.2013 Hagi Šein EFA peatoimetaja

2. AV teoste andmebaasid Kirjeldus Otsing aeg, sündmused, kohad vorm, liik, füüsiline olek AV teose kirje Formaalsed Teema/aine/sisu Märksõnad AB Andmed Competition Pilt/heli Omistatud meedia, taustainfo Subjektid:isikud, asutused Kirjeldav metakeel Kategooriad Tunnused Metaandmestik on struktureeritud informatsioon, mis kirjeldab, selgitab ja määratleb infoallikaid ning teeb sel viisil lihtsamaks nende leidmise, korrastamise ja kasutamise

3. AV teoste sisukihid teema/aine/loo sisu pildisisu helisisu

4. Pildi märksõnastamine Suur osa AV teose sisust ja tähendusest on pildis (pildireas): • pilt kannab tähenduslikku sisu, mis AV teose sõnastatud aines, teemas, verbaalses või graafilises tekstis ega helis ei avaldu • pildis on enamasti ka kontekstuaalne võti, mida on vaja teose tähenduse mõistmiseks ja selle tähistamiseks Märksõnastamine on sisuliselt AV teose “tähenduse kokkusurumise protsess” - pildi kirjeldamisel ja märksõnastamisel selles oluline roll Märksõnastamiseks tuleb pilti “lugeda kui teatud teksti” , pildi märksõnad tähistavad AV teose nähtavat ja kaasnevat (tõlgenduslikku) sisu ja selle tähendust

5. AV teoste sisuhuvi objektid on enamasti pildis • sisu, aine (ainevaldkond, teema) • aeg, ajaperioodid • geograafilised kohad • sündmused ja protsessid • objektid, esemed, üksikasjad • asutused ja institutsioonid • looduskeskkond, elusloodus • inimesed - tegevused ja olekud • inimesed - isikud, rollid ja ametid • inimesed - emotsioonid, seisundid • inimesed - suhted ja seosed • sümboolset tähendust omav sisu

6. Omistatav tunnus – aeg “Georgica “ näitel 1940ndad 1950ndad I maailmasõja eelne (Aafrika) II maailmasõja järgne (Eesti) nõukogude aeg nõukogude ajastu nõukogude ajastu (vaim) Nõukogude Eesti nõukogude okupatsioon okupatsioon (hävitatud) minevik raske aeg Normeeritud ja normeerimata märksõnastikud

7. Panofsky kolm pildianalüüsi taset (1972) • Paljud pildiuurijad toetuvad oma töödes kunstiteoreetik Erwin Panofsky alustpanevale käsitlusele kolmest tasandist pildi analüüsimisel: • Ikonograafia on kunstiteaduste haru, teadus kujutavas kunstis kasutatavate sümbolite, teemade, aine, kompositsiooniliste võtete ja väljendusvahendite indentifitseerimisest, kirjeldamisest, klassifitseerimisest ja tõlgendamisest • ikonograafiaeelne tase, kujutise kirjeldus ehk mis on pildil näha (description of the image) • ikonograafiline ehk analüütiline tase, mis vastab küsimusele, millest pilt on, mida on pildil kujutatud (analysis of what an image is about) • ikonoloogiline ehk interpretatiivne tase ehk mida pilt tähendab (interpretation of the meaning of an image) • .

8. Pildi kirjeldamise tasemed „ mis“ ja „ millest“ • Pildi sisu kirjeldamisel saab samaaegselt eristada kahte taset (Shatford 1986,1994): • mis(of, ofness) ehk kes või mis on pildil, mille pilt see on – see on ikooniline sisu (näiteks – pildil on naerev inimene); • millest(about, aboutness) ehk millest pilt kõneleb, mida sisuliselt väljendab ja tähendab, millist mõtet kannab ja sisaldab – see on ikonoloogiline ehk sümboolne sisu (näiteks – naerva inimese pilt väljendab rõõmu, õnne, kahjurõõmu, hullumeelsust jms). Sümboolne sisu kirjeldab emotsioone ja abstraktseid mõisteid (pildil on lehviv riigilipp, pilt võib aga sisult kanda tähendust Eesti, kodumaa, tõotus, au ja väärikus jms.)

9. Üldine ja spetsiifiline „ mis“ Pilt on samaaegselt nii üldine (generic) kui spetsiifiline (specific). Kui näeme pildil silda, siis märksõna “sild” on üldine, kui me aga tunneme ära, et see on Pirita jõe sild, siis saame spetsiifilise, konkreetse tähistuse “Pirita sild”. Teksti märksõnastamisel püüavad indekseerijad olla nii spetsiifilised kui võimalik. Pildi puhul saab sageli tähistada nii üldist kui spetsiifilist üheaegselt (Hixon 2003). mitmus ja/või ainsus

10. Märksõnastamine ja tähenduse omistamine tuvi valge tuvi rahu hobune tuhkur hobune surmaingli ratsu hobune valge hobune rahutooja maasikad metsmaasikad armastus monument “Reaali poiss” vabadusvõitlus märk sirp ja vasar NLiit

11. Pildi tähenduse avamise kolm taset Kirjeldus: Mis on pildil? Filmipildis kujutatud objektide ja tegevuste üldine kirjeldamine on faktipõhine, faktoloogiline (see on see). Millest see pilt on? Mis laadi see pilt on, milllist meeleolu see kannab? Pildi meeleolu, emotsionaalse värvingu kirjeldus on ekspressivne kirjeldus. Pildiindeksi koostamisel tegeleme nii faktoloogilise kui ekspressiivse kirjeldamisega. Analüüs: Pildi tähendust (see tähendab seda) mõjutab kontekst, mille mõistmine eeldab vastava kultuuri tundmist (ka äratundmist). Analüütiline kirjeldus võib ebaõnnestuda, kui kodeerija ei tunne „asja“ ära, on oht, et film jääb arusaamatuks. Tõlgendus: Mis on pildi seesmine (intrinsic), üldisem, abstraktsem või sümboolne tähendus? Milliseid üldistusi see võimaldab, mida representeerib, miliseid tähendusi see loob? Seda tähenduse taset on raske üheselt ja täpselt indekseerida. Asjatundjad väidavad, et reeglina ei peaks pildiindeks sisaldama interpretatsioone (Hixson 2003).

12. AV teoste sisu märksõnastamise põhimõtted • objektikohasus – liigitamise ja märksõnastamise süsteem ja protsess on objektiga kooskõlas, on ratsionaalne • asjakohasus – märksõna abil leiame vaid selgelt relevantseid (märksõna sisu/tähenduse mahule vastavaid) objekte • sobivus – märksõna mõistemaht “katab” objekti hästi, märksõna on informatiivne • kohane põhjalikkus – teose märksõnastik katab olulise osa teose sisu- ja tähendusmahust • otstarbekus – märksõna pakub otsijale mõistlikku hulka objekte, liiga kitsad või liiga ulatuslikud otsingutulemid on võrdselt ebasoovitavad • kaalukus ja infomüra vältimine – märksõnapilv ei ole risustatud, infootsija ei jää “tühjade kätega”

13. AV teose sisu märksõnastamise põhimõtted Kirjeldame- märksõnastame olulist ja iseloomulikku, millel on tajutav kasutamis- ja informatiivne/kultuuriline väärtus, eesmärgiks ei ole „ära indekseerida“ kogu nähtavat sisu ja pildi tähendusruumi • objektikohasus • asjakohasus • sobivus • kohane põhjalikkus • otstarbekus • kaalukus, infomüra vältimine intelligentne ehk tervemõistluslik märksõnastamine adekvaatsust, tundlikkust, mõistemahu sobivust, (kon)tekstipõhisust, “jõu mittekasutamist”, kirjepildi kvaliteeti, orgaanilisust

14. Metodoloogiline soovitus “puu” vana mehe surm suremine sõprus põlvkondade side vana mehe ja poisisuhted palvetamine saarevaht eraklus klaassilm vigastatud mees vanamees ja poiss hobuse seljas vanamees parmupilliga vanamees laulab ja tantsib vana mees üksk vanamees vana mees Jakub Jakub vanadus misjonitöö misjonär misjonitöö Aafrikas

15. “Georgica” märksõnapilv 40 Miljöö, atmosfäär, stiil: saar, keelutsoon, isolatsioon, (lennuväe) polügoon Emotsioonid, tunded, suhted: ema ja poja suhted, vaikimine Ajastu: nõukogude aeg, vana aeg Elu kulg, inimese seisund: identiteediotsingud, jumala teenimine Tegevused: orelimäng, tõlkimine, hääle salvestamine, mesilaste pidamine, silo tegemine, redelil ronimine, pommitamine, suremine Tegelased: vaikiv poiss (laps), vana mees, misjonär, Aafrika hõimud (wakambad), ema Ruum, koht: (lagunenud) kirik, torn, angaar, (vana) laev, paat Asjad, nähtused, kujundid: mesilased, hobune, Vergilius, vanad tekstid, vana raamat, fonograaf, (vana) telefon, ladina keel Loodusnähtused: udu, vihm, äike Abstraktne mõiste, üldistus: apokalüpsis Georgica, Kersti Riismaa

16. “Georgica” märksõnapilv 125 Miljöö, atmosfäär, stiil sotsialistlik paatos, nõukogude ajastu vaim, poeetilisus, elu saarel, võõrandumine maast, külaelu, kaos, intiimsus, traagiline lõpplahendus jms Emotsioonid, tunded, suhted rõõm, mure, kannatus, ülevus, hirm, perekonnasuhted, kaastunne, armastusstseen, seksistseen, flirt, sõprus, kaklus, üksildus, võistlus, truudusetus, valitsemine, vägivald, üllatus, viha, vanamehe ja poisi suhted, purjusolek, sõprus, sallimatus, sentimentaalsus, jms. Aeg, ajastu sotsialimiaeg, misjonitöö, noorusaeg, lapsepõlv, vanadus jms. Elu kulg, inimese seisund noorus, vanadus, vaesus, kurbus, valu, kannatus, suremine, paanika, haigus, enesehävitamine, emadus, ajaga võidujooks, tervenemine, jms Tegevused ravitsemine, helistamine, pommitamine, vaatluste tegemine, palvetamine, tõlkimine, kalapüük, paadiga sõitmine, ratsutamine, silo tegemine, mee söömine, kala puhastamine, palvetamine, kalapüük, nõelamine, rääkima õpetamine, tervenemine, tõlkimine, lugemine, koraali laulmine, lõõtsa tallamine, suremine jms. Tegelased tumm poiss, vanamees, ema, inimesed, Ruum, koht Meri, saar, kirik, orel, kantsel, vahitorn, lennuk, rong, paat, roostes laev, auto, haigla, jalgratas, mesitaru, taevas, polügon, angaar, voodi, tee, silo, maja jms Abstraktne mõiste, üldistus, mõju, tagajärg poeetilisus, laastatud küla, põlvkondade side, feminism, nostalgia, aatelisus, üksmeel, ajastu vaimm, koloniaalmisjonitöö, võõrandumine maast, lunastuse võimalikkus jms. Loodus, loodusnähtused, aastaajad torm, raju, vihm, lained, päikesepaiste, pilved, äike, udu, päikesetõus jms. Taimed, loomad, putukad hobune, mesilane, kala, kajakas, silo, kõrkjad jms Georgica, Anne Mänd