1 / 26

Riiklik veeseire jaguneb

Seire eesmärgid. Meie siseriiklikud ja rahvusvahelised kohustused Peeter Marksoo Keskkonnateabe Keskus 4. november 2010. Riiklik veeseire jaguneb. Ülevaateseire Operatiivseire Uuriv seire. Pinnaveekogude ülevaateseire eesmärk. o n anda järgmist informatsiooni:

ceri
Download Presentation

Riiklik veeseire jaguneb

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Seire eesmärgid. Meie siseriiklikud ja rahvusvahelised kohustused Peeter MarksooKeskkonnateabe Keskus4. november 2010

  2. Riiklik veeseire jaguneb • Ülevaateseire • Operatiivseire • Uuriv seire

  3. Pinnaveekogude ülevaateseire eesmärk on anda järgmist informatsiooni: • keskkonnamõjude hinnangu täiendamine ja kinnitamine; • edasiste seireprogrammide efektiivne ja tõhus kavandamine; • loodusike tingimuste pikaajaliste muutuste hindamine; ja • inimmõjust tingitud pikaajaliste muutuste hindamine.

  4. Operatiivseire eesmärkideks on: • kindlaks määrata riskirühma ehk nende veekogude, mis ei pruugi saavutada keskkonnaeesmärke, seisund, ja • hinnata nende veekogumite meetmeprogrammidest tulenevaid seisundi muutusi.

  5. Uuriv seire on vajalik, kui • põhjused, miks keskkonnaeesmärke ei saavutata, ei ole teada; • ülevaateseire näitab, et seatud keskkonnaeesmärke tõenäoliselt ei saavutata ja operatiivseiret eesmärkide saavutamise ebaõnnestumise põhjuste kindlaks tegemiseks ei ole veel rakendatud; või • on vaja selgitada reostusõnnetuse mõju ja ulatust.

  6. Kuidas me seireandmeid kasutame Seireandmete kasutamise võib jagada: - Siseriiklikud kohustused - Rahvusvahelised kohustused

  7. Siseriiklikud kohustused • Veemajanduskavade koostamine • Ülevaated veekeskkonna seisundist • Teabenõuetele vastamine • Investeeringute planeerimine ja põhjendamine • Veelubade väljaandmine

  8. Rahvusvahelised kohustused • Veepoliitika raamdirektiiv - veekogumite seisundi hindamine - ökoloogilise seisundi klassipiiride interkalibreerimine - meetmeprogrammi koostamine - veemajanduskavade koostamine • Nitraadidirektiiv - pinna-ja põhjavee seisundi hindamine - suundumuste kindlaks tegemine - NTA tegevuskava koostamine - tegevuskava tõhususe hindamine

  9. Rahvusvahelised kohustused • Asulareovee direktiiv • Põhjavee direktiiv • Reoveesette direktiiv • Ohtlike ainete direktiiv • Merestrateegia direktiiv • Aruandlus Euroopa Keskkonnaagentuurile (EEA)

  10. Läänemere Keskkonnakaitse Komisjon • Ülevaade merekeskkonna seisundist • Ülevaade Läänemere reostuskoormusest • Aruanded HELCOM’i soovituste täitmisest (merendus, reostuskoormus , õlitõrje, heutveekätlus, põllumajandus jne) • http://www.helcom.fi/

  11. Mitmete direktiivide (VRD, nitraadi-, põhjavee, ohtlike ainete direktiivi jt) täitmise üle otsustatakse suures osas just seireandmete põhjal • Seetõttu on päevakorda tõusnud EL liikmesriikide seireandmete võrreldavus ja usaldusväärsus

  12. Interkalibreerimine • Veekogude ökoloogilise seisundi hindamiseks toimub riikidevaheline bioloogiliste näitajate interkalibreerimine • Hea seisundi klassipiiride nihutamiseks ja lõdvemaks laskmiseks meil eriti ruumi ei ole • Ükski riik ei tohiks saada konkurentsieelist keskkonnakulude kokkuhoiu arvelt

  13. Seireandmete usaldusväärsus • VRD kohustab meid veekogumite seisundi hindamisele lisaks hindama ka seisundihinnangute usaldusväärsust • Usaldusväärsust hinnatakse kolmes astmes: • Kõrge usaldusväärsus: kui on olemas korralikud seireandmed ja ei ole vasturääkivusi või survetegurid puuduvad • Keskmine: kui on kasinad seireandmed, on vasturääkivusi või on hinnang kahe klassi piiripeal • Madal usaldusväärsus: seireandmed puuduvad, survetegurid (maaparandus, paisud, heitveelasud, põllumajandus) on olemas

  14. Eesti vooluveekogude seisundi hinnangu usaldusväärsus

  15. Kokku oli kõrge usaldusväärsusega hinnangute osakaal 17%, • keskmise usaldusväärsusega 31% ja • madala usaldusväärsusega 52% hinnangutest. • Kõige enam oli madala usaldusväärsusega hinnanguid heade hinnangute hulgas (60%), kesistest hinnangutest oli 1/3 madala usaldusväärsusega. • Väga head hinnangud olid kõik keskmise või kõrge usaldusväärsusega ja halbadest hinnangutest oli madala usaldusväärsusega vaid 9%.

  16. Järvede ökoloogiliste seisundi koondhinnangute usaldusväärsus

  17. Usaldusväärsus ja meetmed • VMK eesmärk on veekogude vähemalt hea seisundi saavutamine • Väga hea seisund tuleb säilitada • Investeeringuid ei saa planeerida, kui seisundihinnangu usaldusväärsus on madal • Ebapiisava seiresageduse või seirepunktide tihedusega seire on raharaiskamine

  18. Eesti jõgede keskmise üldlämmastikuja äravoolu dünaamika

  19. NO3 sisaldus nitraaditundliku ala põhjavees

  20. NO3sisalduse dünaamika Aravete allikas

  21. Eesti jõgede keskmise üldfosforisisalduse dünaamika

  22. Narva jõe fosfori ärakanne3 kahtlast proovi, vahe 510 t/a Sündmus: Kuupäev: Ettekande autor:

More Related